Silt: Monika Undo

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]   Keeleteadlane Andrus Saareste on sõnakasutuse mõttes jaganud Eesti kalja- ja taari-alaks. Eesti talurahvale omase linnaste, jahu või leiva leotisest pärmi toimel kääritatud joogi nimetustena on meil kasutusel olnud kali ja taar. Vahel on nii kalja kui taari peetud samaks joogiks, mõnikord pisut erinevaks. Kalja algupära ei ole täpselt teada. Ka sõna taar puhul on küsimusi mitmeid, on arvatud, et tegu võib olla skandinaavia laenuga. Vanaislandi keeles on tár pisar, vanarootsi keele tār on pisar; samuti tilk, piisk.

[caption id="attachment_384048" align="aligncenter" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Täna on Haapsalus toidufestival Maitsete Promenaad ja seetõttu maiuspala ka keelegurmaanidele – juttu tuleb kokaraamatutest. Muide, esimene eestikeelne tõlgitud kokaraamat ilmus juba 1781. aastal. Kokaraamatutest saab aimu, kuidas on ajaga muutunud toiduterminoloogia, milliseid uudis- või murdesõnu on eelistatud.

[caption id="attachment_425453" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo foto[/caption] 11. mai lõuna ajal tabas Haapsalus asuva mereäärse kortermaja elanikke üllatus, kui taevast või kolmekorruselise maja katuselt prantsatas esimese korruse terrassile Eesti kõige suurem lind luik. Lendu tiivuline terrassilt tõusta ei saanud, ka oli lind jalga väänanud. Appi ruttas keskkonnainspektor. Luike puuri saada polnud sugugi lihtsate ülesannete killast, aga lõpuks see siiski õnnestus.

[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] „Need on nurmenukud kallid / kaela ümber soojad sallid“. Nõnda kõlab Heljo Männi luuletus „Nurmenukk“. Nurmenukud rõõmustavad praegu oma õiteiluga. Nurmenukk on armastatud taim, mida kinnitavad arvukad rahvapärased nimetused. Ja neid on rohkem kui 200! Botaanik Gustav Vilbaste on kirjutanud, et „taimenimed on osa rahvaluulest“, nende loomisel on arvestatud nii taime omaduste kui ka välimusega.

[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Sõnad, mis pole käibele tulnud, võivad vahel sõnasalves oma aega oodata. Üheks sääraseks on ekkima. „Ekib kyll, aga sadama ei hakka“ ja „Mis sa muidu ekid“ – laused Johannes Aaviku „Uute sõnade sõnastikust” (1919). Ekkima tähendab midagi teha tahtma, aga ometi kõhklema.

[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Haapsalus oli hiljuti võimalus jälgida taeva vehklemist ehk virmalisi. Saareste „Eesti keele mõistelises sõnaraamatus“ on kirjas, et „Ni pea päike lahkund, on Jummala sädeluse järele wirmalised walgust teggemas“. Virmalisi on murretes nimetatud näiteks vilvaristeks ja virvelasteks. Virmalistest rääkides öeldakse veel, et taevas tapleb, taevas on lõkkel, virulased vihtlevad. Virmalisi on peetud taeva all vihtlevateks murueide tütardeks. Virmalisi võivat tekitada ka nõiad. Lisaks on arvatud, et virmalised on taevas võitlevad hukkunud sõjameeste hinged.

[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Eesti keeles on palju hüüdsõnu, näiteks oi, ahaa, tohoh. Hüüdsõnade perre võiks lisanduda ka ohõõ. Ohõõ on Johannes Aaviku välming ja tähendab „Oh häda!“.

[caption id="attachment_384048" align="aligncenter" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Suulas on Põhja-Eesti murdesõna ja tähendab sõnaosavat; mitte suu peale kukkunut; lisaks keelepeksjat. „Eesti murrete sõnaraamatus“ on „Suulas inimene ei pea suud“ (Ambla). Suulas esineb „Uute ja teiste vähemtuntud sõnade sõnastikus“, selles on sünonüümina ka suilas.

Läänemaa ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Monika Undo raamat „Keele konksvingerdusi“ kandideerib 2023. aasta keeleteo auhinnale, mida annab välja haridus- ja teadusministeerium. „Keele konksvingerdusi“ avab eesti keele sõnarikkuse. Kogumikku koondas autor Lääne Elu Keeletarga rubriigis ilmunud sõnavested, kus ta avastab ja pühendab ka lugejaid eesti keele unustatud sõnade maailma. Esimene veste sõnast „jäätis“ ilmus 2021. aasta 13. veebruaril, aga mitte magusa maiuse, vaid ilma mõttes: jäätis tähendab ka jääkorda.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] 30. jaanuaril on eesti kirjanduse päev ja sel puhul saab Haapsalu raamatukogus külastada luulepanka. Siinkohal on paslik olla luulelainel ja peatuda Johannes Aaviku loodud kalambuuril „nii mõnigi eesti luuletus on luuletus“.