Avakülg Tags Monika Undo

Silt: Monika Undo

Monika Undo: 2019. aasta sõnailm

[caption id="attachment_252486" align="alignnone" width="708"] Monika Undo. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Aasta lõpp on kokkuvõtete tegemise aeg. Mitmel pool maailmas on saanud tavaks valida aasta sõna. Nii näiteks on aasta sõnaks olnud post-truth (tõejärgne), justice (õiglus), toxic (mürgine), youthquake (kultuuriline, poliitiline või sotsiaalne muutus, mis põhineb noorte tegudel). Oxfordi inglise keele sõnaraamatu koostajad valisid tänavuseks aasta sõnaks climate emergency (kliima hädaolukord). Samas on sõna kliima olnud üldse aasta jooksul igal pool kesksel kohal. Sõna hädaolukord on 2019. aastal aga ingliskeelses maailmas just kliima kontekstis enim kasutatud. Populaarne on olnud ka climate crisis (kliimakriis). Eestikeelses meedias torkab silma just sõna kliimakriis eelistamine. Ameerika Merriam-Websteri sõnaraamatu koostajad valivad samuti aasta sõna. Tänavu tõsteti esile they (nemad). Võib ju tekkida küsimus, mis põhjusel pälvis tähelepanu asesõna. Kuna järjest enam räägitakse sooneutraalsusest, siis grammatiline sugu võib tekitada probleeme, kui ei soovita end mehe või naisena määratleda. Nii kasutatakse inglise keeles tihti he (meessoost tema) ja she (naissoost tema) asemel they. Aga inglise keeles on järjest populaarsemaks muutunud ka sooneutraalne ze.

Monika Undo tuli Põlvepikuraamatu konkursil kolmandaks

Läänemaa ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Monika Undo käsikiri „Hernehirmutis Hugo otsib tööd” sai Põlvepikuraamatu konkursil kolmanda koha. Käsikiri valmis koostöös kunstnik Elina Sildrega. Ideest loo valmimiseni kulus umbes aasta. Loo kirjutas Undo oma praegu üheksa-aastasele pojale.

Monika Undo: mardi- ja kadripäeva kommisõda

Tänavune mardi- ja kadripäev on saanud tavapärasest suuremat tähelepanu. Ei mäletagi, et oleks nii palju meie kahe rahvakalendri tähtpäeva kohta sõna võetud, suuresti on kirjutama ajendanud Kalevi kommisegu nimega Halloween.

Monika Undo: olla soomeugrilane

[caption id="attachment_252486" align="alignnone" width="708"] Monika Undo. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Tänapäeval, mil maailm jääb globaliseerumise tõttu üha väiksemaks, on kerge kaotada oma nägu, sulanduda halli massi, lasta voolul end kaasa viia, eriti veel, kui ollakse tillukesed suurte keskel. Kipume selles virvarris unustama, et oleme soomeugrilased, väikesed küll (kokku on meid vaid 25 miljonit inimest), aga samas nii rikkad, olgu siis rikkuse näitajaks põhjapõder, saami joig, šamaanitrumm või Karjala kaljujoonised, mida kunstnik Kaljo Põllu on nimetanud Euraasia mandri põhjaosa esiajalooliste hõimude kultuurimonumendiks. Ja tehtud on suuri asju. Udmurdid on rajanud pelmeenile ausamba (udmurtide arvates on just nemad pelmeenide „leiutajad”), ö-tähe auks on püstitanud monumendi komid (komid kasutavad slaavi tähestikku, kuid sellesse on lisatud ö-täht), udmurdi memmed on vallutanud Eurovisioni lava, oleme koos hõimlastega valinud soome-ugri ilmaimesid (valituks osutusid nt hantide karupeied, maride laulupidu) jne.

Monika Undo: lend Kuule

[caption id="attachment_252486" align="alignnone" width="708"] Monika Undo. Foto: Arvo Tarmula[/caption] 20. juulil möödub 50 aastat sellest, kui inimene viibis esimest korda Kuu pinnal. Nagu Neil Amstrong Kuule jõudes tõdes: „See on üks väike samm inimesele, kuid tohutu hüpe inimkonna jaoks.” Ja mitte ainult aastal 1969. Sam Howe Verhovek kirjutab viimases ajakirjas National Geographic, viidates Ameerika usaldatuimaks meheks nimetatud uudisteankur Walter Cronkite’ile, et Kuul maandumist peetakse isegi 500 aasta pärast inimkonna kõigi aegade suurimaks saavutuseks.

Monika Undo: väikese Eesti jaoks ei ole kuldmedaliste liiga palju

[caption id="attachment_152044" align="aligncenter" width="1024"] Monika Undo. Foto. erakogu[/caption] President koos haridusministriga ootab tänavu Kadrioru roosiaeda rohkem kui 600 gümnaasiumi, kutsekooli ja magistriastme lõpetajat, kirjutab Läänemaa ühisgümnaasiumi emakeeleõpetaja Monika Undo. Sel aastal ei ole aga kõik kuldmedaliga gümnaasiumilõpetajad presidendi vastuvõtule kutsutud. Nimelt saab kutse presidendi vastuvõtule igast Eesti koolist vähemalt üks lõpetaja, kes aga ei pea olema ilmtingimata medalist. Nagu tõdes president Kersti Kaljulaid: „Kõigis Eestimaa nurkades jagub tublisid ja edasipürgivaid noori, kes tunnustamist väärt.” Selles, et kool saab võimaluse saata vastuvõtule vaid ühe kirka medali saajatest, pole midagi uut. Nii oli aastani 2014. Siis tegi muudatuse president Toomas Hendrik Ilves, kes hakkas vastuvõtule kutsuma kõiki kuldmedaliste. Minu meelest väga hea algatus president Ilvese poolt.

Monika Undo: kuidas end kuuldavaks teha

[caption id="attachment_252486" align="alignnone" width="708"] Monika Undo. Foto: Arvo Tarmula[/caption] On öeldud, et parim viis oma sõnumit teistele edasi anda on seda kanda. President Kersti Kaljulaid kandis teatavasti valitsuse vande andmisel 29. aprillil dressipluusi, millel oli tekst „Sõna on vaba”. Kust on aga saanud alguse sõnumite trükkimine riietele? Londoni moe- ja tekstiilimuuseumi kuraator Dennis Nothdruft on öelnud, et just T-särk on põhiline viis maailmale öelda, kes sa oled ja milline sa oled. Miks nii? Nagu on nentinud disainer Ashish Gupta, siis on T-särk nagu reklaampind selle kohta, millesse inimene usub. T-särkidest, aga ka pusadest on saanud universaalsed sõnumikandjad.

Monika Undo: Wiedemannile mõeldes

[caption id="attachment_252486" align="alignnone" width="708"] Monika Undo. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Tänavu mais möödub 150 aastat Haapsalust pärit Ferdinand Johann Wiedemanni (1805–1887) sõnaraamatu ilmumisest. Kuigi Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamat avaldati 1869. aastal, ei ole see ajaga oma tähtsust minetanud. Milles siis peitub Wiedemanni sõnaraamatu fenomen? Seda võib pidada eesti keele varasalveks. Keeleteadlane Paul Ariste on märkinud, et tegu on sõnaraamatuga, kust iga eesti keele tarvitaja võib üha midagi niisugust leida, mida ta vajab. Seal on liiatigi sellist ainestikku, mida hiljem pole kirja pandud, mis on eesti keelest hääbunud.

Monika Undo: ürgsed sõnad ema ja isa

[caption id="attachment_252486" align="alignnone" width="708"] Monika Undo. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Uudis selle kohta, et politsei- ja piirivalveamet on loobunud lapse esimese dokumendi taotlemisel väljadest ema ja isa ning asendanud need väljaga vanem, on tekitanud vastakaid arvamusi. Otsust on põhjendatud sellega, et kodakondsuse seadus kasutab terminit vanem.

Kirjanduslik Haapsalu

[caption id="attachment_267586" align="alignnone" width="3118"] Haapsalu on paelunud paljusid autoreid, mida aeg edasi, seda rohkem. Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu, mis tänavu tähistab oma 740. sünnipäeva, on väärilise koha leidnud ka kirjanduses. Võibolla tüüpiline pilt, mis tuleb seoses Haapsalu ja kirjandusega silme ette, on jalutavast Ernst Ennost Õhtu kaldal. Tegelikult on aga Haapsalu linn, mis on paelunud paljusid autoreid, peab kohe lisama, et mida aeg edasi, seda rohkem. Haapsalu motiive on oma tekstides kasutanud peale Ernst Enno veel näiteks Olev Remsu, Piret Jaaks, Adam Cullen, Aidi Vallik, Mart Juur, Leelo Tungal, Juhan Paju, Mihkel Kaevats ja Ivar Soopan. Adam Culleni haikukogumikus on Haapsalu suisa peategelane.