17.7 C
Haapsalu
Reede, 14. juuni 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Monika Undo

Silt: Monika Undo

Haapsalu kortermaja terrassile prantsatas luik

[caption id="attachment_425453" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo foto[/caption] 11. mai lõuna ajal tabas Haapsalus asuva mereäärse kortermaja elanikke üllatus, kui taevast või kolmekorruselise maja katuselt prantsatas esimese korruse terrassile Eesti kõige suurem lind luik. Lendu tiivuline terrassilt tõusta ei saanud, ka oli lind jalga väänanud. Appi ruttas keskkonnainspektor. Luike puuri saada polnud sugugi lihtsate ülesannete killast, aga lõpuks see siiski õnnestus.

Monika Undo: kes need aasal õõtsuvad, siis kui tuuled lõõtsuvad?

[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] „Need on nurmenukud kallid / kaela ümber soojad sallid“. Nõnda kõlab Heljo Männi luuletus „Nurmenukk“. Nurmenukud rõõmustavad praegu oma õiteiluga. Nurmenukk on armastatud taim, mida kinnitavad arvukad rahvapärased nimetused. Ja neid on rohkem kui 200! Botaanik Gustav Vilbaste on kirjutanud, et „taimenimed on osa rahvaluulest“, nende loomisel on arvestatud nii taime omaduste kui ka välimusega.

Monika Undo: mis sa muidu ekid

[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Sõnad, mis pole käibele tulnud, võivad vahel sõnasalves oma aega oodata. Üheks sääraseks on ekkima. „Ekib kyll, aga sadama ei hakka“ ja „Mis sa muidu ekid“ – laused Johannes Aaviku „Uute sõnade sõnastikust” (1919). Ekkima tähendab midagi teha tahtma, aga ometi kõhklema.

Monika Undo: taeva vehklemisest

[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Haapsalus oli hiljuti võimalus jälgida taeva vehklemist ehk virmalisi. Saareste „Eesti keele mõistelises sõnaraamatus“ on kirjas, et „Ni pea päike lahkund, on Jummala sädeluse järele wirmalised walgust teggemas“. Virmalisi on murretes nimetatud näiteks vilvaristeks ja virvelasteks. Virmalistest rääkides öeldakse veel, et taevas tapleb, taevas on lõkkel, virulased vihtlevad. Virmalisi on peetud taeva all vihtlevateks murueide tütardeks. Virmalisi võivat tekitada ka nõiad. Lisaks on arvatud, et virmalised on taevas võitlevad hukkunud sõjameeste hinged.

Monika Undo: ohõõ!

[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Eesti keeles on palju hüüdsõnu, näiteks oi, ahaa, tohoh. Hüüdsõnade perre võiks lisanduda ka ohõõ. Ohõõ on Johannes Aaviku välming ja tähendab „Oh häda!“.

Keeletark: kas suulas või sõnaosav?

[caption id="attachment_384048" align="aligncenter" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Suulas on Põhja-Eesti murdesõna ja tähendab sõnaosavat; mitte suu peale kukkunut; lisaks keelepeksjat. „Eesti murrete sõnaraamatus“ on „Suulas inimene ei pea suud“ (Ambla). Suulas esineb „Uute ja teiste vähemtuntud sõnade sõnastikus“, selles on sünonüümina ka suilas.

Haapsallase raamat kandideerib aasta keeleteoks

Läänemaa ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Monika Undo raamat „Keele konksvingerdusi“ kandideerib 2023. aasta keeleteo auhinnale, mida annab välja haridus- ja teadusministeerium. „Keele konksvingerdusi“ avab eesti keele sõnarikkuse. Kogumikku koondas autor Lääne Elu Keeletarga rubriigis ilmunud sõnavested, kus ta avastab ja pühendab ka lugejaid eesti keele unustatud sõnade maailma. Esimene veste sõnast „jäätis“ ilmus 2021. aasta 13. veebruaril, aga mitte magusa maiuse, vaid ilma mõttes: jäätis tähendab ka jääkorda.

Keeletark: luuletus on luuletus

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] 30. jaanuaril on eesti kirjanduse päev ja sel puhul saab Haapsalu raamatukogus külastada luulepanka. Siinkohal on paslik olla luulelainel ja peatuda Johannes Aaviku loodud kalambuuril „nii mõnigi eesti luuletus on luuletus“.

Ära aja kägu – aasta linnust käost

Kukulind, odralind, metsakukk, hõbenokk, kägi – need on vaid mõned tänavuse aasta linnu käo rahvapärased nimetused. Kägu, kes olevat tekkinud vaeslapse luudest, on üks populaarsemaid linde meie folklooris. Fakt on, et käojaani ajama sai populaarseks, kui ajakirjanik ja följetonist Ernst-Aleksander Joll (1902–1935) avaldas Jaan Käo nime all humoristlikke vesteid (1927–1935).

„Keele konksvingerdusi” ja „Taeva tütred” on aasta raamatu kandidaadid

Lõppenud aasta parima raamatu tiitlile kandideerivad teiste hulgas Monika Undo „Keele konksvingerdused” ja Piret Jaaksi „Taeva tütred”.