Avakülg Tags Monika Undo

Silt: Monika Undo

Kuidas sündis sõna hõlvama

[caption id="attachment_152044" align="alignnone" width="696"] Monika Undo. Foto. erakogu[/caption] 9. detsembril möödub 120 aastat Manivalde Lubi (1901–1976) sünnist. Manivalde Lubi tavatses kirjutada päevakajalistel keeleteemadel, olulisel kohal on tema sõnalooming.

Õhuke talv kattis esmaspäeval maad

Monika Undo: maakorsten ja polktundja – valik sõnu Masingult

[caption id="attachment_252486" align="alignnone" width="708"] Monika Undo. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Otto Wilhelm Masingu (1763–1832) sünniaastapäev on 8. novembril. Masing on eelkõige tuntud kui õ-tähe tooja meie kirjakeelde. Masingu ajal oli sakslaste seas valdav seisukoht, et eesti keel tuleks üldse ära kaotada. Arvati, et meie maakeelel pole tulevikku. Koloriitseks näiteks siinkohal on Masingu aadlikust sõbra mõte: „Sõber! mis sunnib Teid ometi selle sitase rahva sitase keele peale nii palju aega ja mõtlemist raiskama. Kui mõlemaid mõnele teisele objektile kulutaksite, võiks sellest maailmale tulu tulla, nii aga läheb kõik tühja.“ Masing oli nõus, et mõne kultuurkeele uurimisel oleks ta kindlasti saavutanud suuremat edu, samas kirjutas ta, et „kui vähe oleksin ma sellega kasu toonud oma elukutses ja meie rahva tuleviku jaoks!“. Masing oli seisukohal, et igal rahval peab olema võimalus haridust saada oma emakeeles.

Viimane koolikevad – distantsõppelt otse eksamitele

Läänemaa ühisgümnaasiumi lõpetajad pidasid reedel tutipidu, mis märgib ühtlasi, et riigieksamid on tehtud ja kool sama hästi kui läbi. Eksamiteks pidid tänavused lõpetajad õppima suuresti iseseisvalt ja kodus, sest koroonaviiruse uus laine sundis gümnaasiumid enne kevadel distantsõppele. Muidugi tekitas see lõpetajatele ja õpetajatele lisastressi, sest tavapärane eksamimelu koolis jäi ära. Kuid abituriendid astusid katsumusele vastu sirge seljaga. Läänemaa ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Monika Undo sõnul on praegu tulemustest veel vara rääkida, sest eksamitööd on alles hindamisel. Undo sõnul olid paljud õpetajad distantsõppele mineku ohus suurema ettevalmistustöö juba varakult ära teinud. Samas nentis ta, et

Keeletark: sõnade kulgemine vaanilisel rajal

[caption id="attachment_330456" align="alignnone" width="2000"] Väljavõte 1978. aasta õigekeelsussõnaraamatust. Foto Regina Lepmets[/caption] See, et teadusliku fantastika, hiljem ka lihtsalt fantaasia tähenduses, tuli1970ndate algul kasutusele ulme (sõna välmijaks on Henn-Kaarel Hellat) ja ruja, lisaks rujakirjandus, rujakirjanik, on teada-tuntud. Samas on fantastika, fantaseerima asemel pakutudveel varem ÕSis olnudmurdesõna vaanima (luurama, piiluma).

Monika Undo: kas nõelusk on jürm?

Jaan Krossi „Kolme katku vahel” on tõeline sõnade varasalv. Kross kasutab sageli harvaesinevaid ja murdesõnu, mis lisavad tekstile koloriiti ja võiksid meie sõnavara rikastada. Üks värvikamaid sõnu on romaanis nõelusk – nõelavalt, torkavalt ütlev inimene. Kross kirjutab: „Balzer, äraneetud nõelusk, koolivend, piimavend ja nimekaim takkapeale, magab enese klaariks – ongi ehk juba maganud – ja häbeneb oma alatut kiusujuttu!” Või siis Johannes

Keeletark: vihmama ja vihmutama

Eesti ilm on alalõpmata vihmane. Millegipärast pole keelekasutusse juurdunud  tabavat ja lühikest sõna, kui tahame öelda vihma sajab, vihma hakkab sadama.