Avakülg Tags Monika Undo

Silt: Monika Undo

Monika Undo: ürgsed sõnad ema ja isa

[caption id="attachment_252486" align="alignnone" width="708"] Monika Undo. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Uudis selle kohta, et politsei- ja piirivalveamet on loobunud lapse esimese dokumendi taotlemisel väljadest ema ja isa ning asendanud need väljaga vanem, on tekitanud vastakaid arvamusi. Otsust on põhjendatud sellega, et kodakondsuse seadus kasutab terminit vanem.

Kirjanduslik Haapsalu

[caption id="attachment_267586" align="alignnone" width="3118"] Haapsalu on paelunud paljusid autoreid, mida aeg edasi, seda rohkem. Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu, mis tänavu tähistab oma 740. sünnipäeva, on väärilise koha leidnud ka kirjanduses. Võibolla tüüpiline pilt, mis tuleb seoses Haapsalu ja kirjandusega silme ette, on jalutavast Ernst Ennost Õhtu kaldal. Tegelikult on aga Haapsalu linn, mis on paelunud paljusid autoreid, peab kohe lisama, et mida aeg edasi, seda rohkem. Haapsalu motiive on oma tekstides kasutanud peale Ernst Enno veel näiteks Olev Remsu, Piret Jaaks, Adam Cullen, Aidi Vallik, Mart Juur, Leelo Tungal, Juhan Paju, Mihkel Kaevats ja Ivar Soopan. Adam Culleni haikukogumikus on Haapsalu suisa peategelane.

Monika Undo: sõnajahil uues ÕSis

Iga uus õigekeelsussõnaraamat (ÕS) on toonud uusi sõnu, peegeldades uudissõnadega aega, rääkides kõnekalt, millised teemad on olnud aktuaalsed ja andes pildi meie tarbimisharjumustest. Näiteks 1976. aasta ÕSis, mis oli õigekeelsuse suunanäitaja tervelt 23 aastat, on makk, paps, kubujuss, kreeps jt. Seevastu 1999. aasta ÕSis on teiste uute sõnade seas pitsa, hamburger, diil, meil, saund, fänn, luuser, friik. 2006. aasta ÕSi on lisandunud blogi, lainehari, isapuhkus, kinkekaart, jätkusuutlik, kodanikuühiskond, kaardimakse, lõimimine, spaa, kuskuss. 2013. aasta ÕSi sõnade sekka on jõudnud suhtlusvõrgustik, nutitelefon, kinnisvaramull, ostusõltlane, mugavustsoon, kiirlaen. 2018. aasta ÕSis on aga sõnad meem, globaalküla, sooteadlikkus, soovolinik, süvaveeb, kvoodipagulane, tõejärgne jpt.

Noarootsi gümnaasium on Eesti 50 parema kooli seas

[caption id="attachment_255047" align="aligncenter" width="900"] Devin Black on Noarootsis inglise keelt õpetanud 16 aastat. Tema abikaasa on läänemaa ühisgümnaasiumi eesti keele õpetaja monika Undo. Poeg Joseph Johannes räägib kodus emaga eesti ja isaga inglise keelt. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Kõrge koha koolide pingereas tagasid Noarootsile head inglise keele riigieksami tulemused. Noarootsi gümnaasiumi direktor Laine Belovas ei olnud eile veel pingereaga põhjalikult tutvunud. Küll aga oskas ta pikemalt mõtlemata selgitada, miks on inglise keele tase koolis nii kõrge. „Meil on suurepärane inglise keele õpetaja – Devin Black. Suurepärane inimene. Õpilased peavad temast väga lugu,” ütles Belovas.