Silt: Monika Undo
Keeletark: saar, millel ei ole mereäärt
Mõistatuse „Saar, millel ei ole mereäärt“ vastus on saarepuu – tänavune aasta puu. Sama tiitlit kandis saar ka 2007. aastal.
Kuidas saart iseloomustada? „Saarned lähteväd keväjäl hilja lehte” (Pärispea) ja sügisel on saared ühed esimesed lehelangetajad. Mida tähKeeletark: kreepsiv Tootsi peenar – 2024. aasta sõnailm
Milline oli 2024. aasta sõnailm? Vastuseks võiks öelda, et nagu kreepsiv Tootsi peenar. Seda kolmel põhjusel.
Esiteks, sõnailm on olnud väga kirev nagu Tootsi peenar. Mis sealt lõpuks võrsub, on vara öelda. Sõnas ju ka Toots, et: „Mina segasin kõik seemned segamini, niipalju kui neid oli, ja pildusin kõik peenardele. Kui nüüd kasvavad, las siis Julk-Jüri murrab pead, mis vili see niisugune on”.
Teiseks, uudissõnade rohkuse üle taas kurta ei saa. „Kreepsima” on näiteks üks uudissõnadest, mis pakuti
1
Monika Undo: pühade ajal ei maksa olla neelipeni
[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"]
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Lähenemas on jõulud ja aastavahetus. Pühade ajal soovitatakse ülesöömist vältida. Seega ei maksa muutuda neelipeniks.
Neelipeni esineb Mulgi murdes ja tähendab õgardit. Mulgi sõnastikus on näitelauseks „Seandset neelipeni ei tohe lavva manu lasta“ (sellist õgardit ei tohi laua juurde lasta).
Õgardi kohta on murretes üldse palju tabavaid sõnu, olgu selleks siis padarimagu („Kurjalooma padarimagu“), ludrikumagu („Küll on ludrikumagu“), neelusk („Om üits egäve
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Lähenemas on jõulud ja aastavahetus. Pühade ajal soovitatakse ülesöömist vältida. Seega ei maksa muutuda neelipeniks.
Neelipeni esineb Mulgi murdes ja tähendab õgardit. Mulgi sõnastikus on näitelauseks „Seandset neelipeni ei tohe lavva manu lasta“ (sellist õgardit ei tohi laua juurde lasta).
Õgardi kohta on murretes üldse palju tabavaid sõnu, olgu selleks siis padarimagu („Kurjalooma padarimagu“), ludrikumagu („Küll on ludrikumagu“), neelusk („Om üits egäve
Keeletark: me kolmekesi tuleme präänikute maalt
[caption id="attachment_350650" align="aligncenter" width="1080"]
Piparkook. Foto: Daire Kaup[/caption]
„Piparkoogipoiste” laul kõlab igal jõuluajal, kuigi Aapo Ilves on teinud sellele tänapäevasemad sõnad, näiteks on tal „Meis pole suhkruteragi / ja nisujahu ka”. Ükskõik, millist retsepti piparkookide valmistamisel kasutada – piparkoogid ja jõuluaeg on muutunud lahutamatuteks.
Piparkook
Piparkook. Foto: Daire Kaup[/caption]
„Piparkoogipoiste” laul kõlab igal jõuluajal, kuigi Aapo Ilves on teinud sellele tänapäevasemad sõnad, näiteks on tal „Meis pole suhkruteragi / ja nisujahu ka”. Ükskõik, millist retsepti piparkookide valmistamisel kasutada – piparkoogid ja jõuluaeg on muutunud lahutamatuteks.
PiparkookMonika Undo: täna on sugrilaste päev ehk hõimupäev
[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Uku Masing on oma kirjutistes soomeugrilasi nimetanud sugrilasteks. Sugrilane ei ole jõudnud küll keeleinfoallikatesse, kuigi sugrilast aeg-ajalt kasutatakse. Sugrilane küsib Masingu meelest alati „kuidas?“.
Folklorist Madis Arukask on täheldanud, et sugrilus ei ole laiatarbekaup, mida „annaks meedias igapäevaselt müüa, seega pole ta ka väga nähtav”. Tegelikult on erinevaid sugrilaste mustreid meie igapäevaellu pikitud üksjagu, kui vaid osata neid tähele panna.
Tervitussõnu sugrikeeltes
Tere! (eesti, vadja, isuri); Tērņitš! (liivi); Terve! (soome); Terveh! (karjala); Tervhen! (vepsa); Bures! (saami); Шумбрат! (ersa, mokša); Шäлä
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Uku Masing on oma kirjutistes soomeugrilasi nimetanud sugrilasteks. Sugrilane ei ole jõudnud küll keeleinfoallikatesse, kuigi sugrilast aeg-ajalt kasutatakse. Sugrilane küsib Masingu meelest alati „kuidas?“.
Folklorist Madis Arukask on täheldanud, et sugrilus ei ole laiatarbekaup, mida „annaks meedias igapäevaselt müüa, seega pole ta ka väga nähtav”. Tegelikult on erinevaid sugrilaste mustreid meie igapäevaellu pikitud üksjagu, kui vaid osata neid tähele panna.
Tervitussõnu sugrikeeltes
Tere! (eesti, vadja, isuri); Tērņitš! (liivi); Terve! (soome); Terveh! (karjala); Tervhen! (vepsa); Bures! (saami); Шумбрат! (ersa, mokša); ШäлäMonika Undo: kes läheb butiikkooli?
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"]
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kohe-kohe algab uus kooliaasta. Kes aga on butiikkooli minemas?
Butiik on väike kvaliteetsete moekaupade kauplus. Keeleteadlane Tiiu Erelt on „Terminiõpetuses“ (2007) kirjutanud, et „ei ole mõtet laenata prantsuse keelest sõna boutique, et see ära labastada kirjakujuks putiik. Sel juhul on parem omasõna „moepood“. Moepood pole juurdunud, küll aga butiik.
Butiigist on ühtlasi saanud väga populaarne liitsõna esiosa. Sõnaveebis on nii butiikmaja kui ka butiikhotell. Kuid peale nende on innukalt ja julgelt kombineeritud liitsõnu, mille üks komponent on butiik.
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kohe-kohe algab uus kooliaasta. Kes aga on butiikkooli minemas?
Butiik on väike kvaliteetsete moekaupade kauplus. Keeleteadlane Tiiu Erelt on „Terminiõpetuses“ (2007) kirjutanud, et „ei ole mõtet laenata prantsuse keelest sõna boutique, et see ära labastada kirjakujuks putiik. Sel juhul on parem omasõna „moepood“. Moepood pole juurdunud, küll aga butiik.
Butiigist on ühtlasi saanud väga populaarne liitsõna esiosa. Sõnaveebis on nii butiikmaja kui ka butiikhotell. Kuid peale nende on innukalt ja julgelt kombineeritud liitsõnu, mille üks komponent on butiik. Keeletark: kas haapsallane, haapsalulane või haapslane?
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Sel nädalal tähistame Haapsalu 745. sünnipäeva. Haapsalu etümoloogiast ja erinevatest nimekujudest on palju räägitud ja kirjutatud. Kuidas aga öelda Haapsalu elaniku kohta: kas haapsallane, haapsalulane või hoopis haapslane?
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Sel nädalal tähistame Haapsalu 745. sünnipäeva. Haapsalu etümoloogiast ja erinevatest nimekujudest on palju räägitud ja kirjutatud. Kuidas aga öelda Haapsalu elaniku kohta: kas haapsallane, haapsalulane või hoopis haapslane? Monika Undo: küülik – see ta on!
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kuna Kärme Küüliku eest varastatud roheline jänesekuju on õnnelikult koju tagasi jõudnud, siis ei saa mööda sõnast küülik.
20. sajandi alguses avaldasid mitmed keeleteadlased üleskutseid leida kodujänesele sobiv vaste. Johannes Aavik näiteks kirjutas: „Naiivne ja yhtlasi ebatäpne on ka kodujänes, sest on ka metskodujäneseid”. Teema oli aktuaalne veel 1930ndatel.
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kuna Kärme Küüliku eest varastatud roheline jänesekuju on õnnelikult koju tagasi jõudnud, siis ei saa mööda sõnast küülik.
20. sajandi alguses avaldasid mitmed keeleteadlased üleskutseid leida kodujänesele sobiv vaste. Johannes Aavik näiteks kirjutas: „Naiivne ja yhtlasi ebatäpne on ka kodujänes, sest on ka metskodujäneseid”. Teema oli aktuaalne veel 1930ndatel.