Silt: Monika Undo

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Keeleteadlane Johannes Voldemar Veski lähtus sõnaloomes põhimõttest, et uusi sõnu tuleks otsida vanast kirjakeelest ja murretest. Kui Johannes Aavik oli tehissõnade propageerija, siis Johannes Voldemar Veski hoiak tehissõnadesse oli pigem tõrjuv. Samas on ka Veski olnud tehissõnade autor. Üheks sõnaks, mille autoriks võib Veskit pidada, on tuvastama.

Läänemaa ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Monika Undo sulest ilmus teos, mis avab pead pööritama paneva sõnarikkuse. Mis oleks, kui greibi asemel küsida poemüüjalt jõmmelgat? Kas hommendada või mitte? Milline püks ei kuiva? Kas uute polgude avastamiseks sobib ainult suvi või ka talv? Kas vurtsvasser maitseb paremini kui limonaad? Miks ei võiks meie võidlased kuje vaavata? See on vaid ahtake valik Lääne Elu laupäevases Keeletarga rubriigis ilmunud sõnavestetest, kus Undo avastab ja pühendab lugejaid eesti keele unustatud sõnade maailma, millest ta pani kokku raamatu

[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Hiljuti ilmus Joonas Sildre graafiline romaan „Värviline Mägi“, mis jutustab Konrad Mäest. Mäe loomingu üheks lähtepunktiks oli impressionism. Impressionismi keskmeks on teatavasti looja muljed, hetkemeeleolud. Sõna mulje on luuletaja Villem Grünthal-Ridala välming. Algselt pakkus ta hoopis muljend, kuid lõpuks jäi see käibele muljena. Grünthal-Ridala sõnul sündis muljend kevadisel jalutuskäigul heinamaal. 1909. aasta Postimehes nimetati muljendit ja muljet aga keele umbrohuks ja soovitati tuletisi mõja ja mõige. Villem Grünthal-Ridala luules oli eriline koht hetkemuljete vahendamisel, mistõttu pole ka ime, et ta on loonud impressionismi olemust edasi andva sõna mulje.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] 21. novembril on teretamise päev. Teretamata jätmist on alati peetud ebaviisakaks. Kui aga vanasti teekäija töötegijast teretamata möödus, hõigati talle pilkamiseks järele: „Kas krapiga siga nägid?“

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]

8. novembril möödub 260 aastat Otto Wilhelm Masingu (1763–1832), õ-tähe looja sünnist.

August Sang on Masingust kõnelevas luuletuses kirjutanud: „Mees pasteldes, kes välja põldu kündis, / uut vagu alustas ja hõikas: „Nõõ!” … / Mees kambris haaras sulepea ja sündis / uus pookstav tema käe all – sündis „õ”.” Päris nõnda õ muidugi ei sündinud. Kuidas Masing aga ikkagi õ-ni jõudis? Oma osa mängis Masingu pärinemine idamurde alalt. Õ-häälik on idamurdes levinum kui teistes murretes, näiteks õksad (oksad) ja õtsib (otsib). Võiks öelda, et Masing lausa kümbles õ-s. Lisaks tuleb Masingu puhul esile tõsta tema suurepärast eesti keele oskust.

[caption id="attachment_384048" align="aligncenter" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Teisipäevasest Lääne Elust võis lugeda, et Läänemaal käib kuus mälumängusarja. Siinkohal mälumängust.

[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] „On homme ju hoopis parem päev“ – nii kõlavad laulusõnad. Kui tekib vajadus tänaseid tegemisi homse varna lükata, on raske leida tabavat eestikeelset sõna. Võib ju öelda mañana, aga see on hispaania keeles.

[caption id="attachment_179531" align="aligncenter" width="1024"] Udu Haapsalus. Foto: erakogu[/caption] Nädal algas Haapsalus tiheda uduga.

[caption id="attachment_384048" align="aligncenter" width="2000"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Sõnaus oli sõnavõistlus, mille president Toomas Hendrik Ilves kuulutas välja 2010. aastal. Sõnavõistluse üheks esiletõstutud sõnaks oli mäletatavasti kestlik (jätkusuutlik, elujõuline), mis jõudis 2013. aastal ilmunud ÕSi.