20.7 C
Haapsalu
Teisipäev, 23. juuli 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Monika Undo

Silt: Monika Undo

Keeletark: kilbar või mälur?

[caption id="attachment_384048" align="aligncenter" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Teisipäevasest Lääne Elust võis lugeda, et Läänemaal käib kuus mälumängusarja. Siinkohal mälumängust.

Monika Undo: hommendada või mitte?

[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] „On homme ju hoopis parem päev“ – nii kõlavad laulusõnad. Kui tekib vajadus tänaseid tegemisi homse varna lükata, on raske leida tabavat eestikeelset sõna. Võib ju öelda mañana, aga see on hispaania keeles.

Keeletark: udu takistab kaarendamist

[caption id="attachment_179531" align="aligncenter" width="1024"] Udu Haapsalus. Foto: erakogu[/caption] Nädal algas Haapsalus tiheda uduga.

Keeletark: vana uus sõna kestlik

[caption id="attachment_384048" align="aligncenter" width="2000"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Sõnaus oli sõnavõistlus, mille president Toomas Hendrik Ilves kuulutas välja 2010. aastal. Sõnavõistluse üheks esiletõstutud sõnaks oli mäletatavasti kestlik (jätkusuutlik, elujõuline), mis jõudis 2013. aastal ilmunud ÕSi.

Tossud – sõna Wiedemanni sõnaraamatust

[caption id="attachment_384057" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto Andra Kirna[/caption] Tšehhi jalatsitootja Botas järgi kutsuti nõukogude ajal spordijalanõusid botasteks. Peagi hakati botaste asemel ütlema tossud.

Keeletark: kahtlane uus sõna kirjand

[caption id="attachment_384057" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto Andra Kirna[/caption] Kirjandil on meie koolisüsteemis olnud oluline roll. Kirjandit tähtsustati juba 1930. aastatel, näiteks gümnaasiumisse astuda soovijad pidid tihtipeale kirjandi kirjutama, paljudes koolides oli kirjand üheks lõpueksamiks. Millal aga hakati kasutama sõna kirjand?

Haapsalu põhikoolis katsetasid lapsed e-eksamit

[caption id="attachment_397673" align="alignnone" width="2000"] Emakeelepäeval kauneimat eestikeelset sõna valinud Haapsalu põhikooli kaheksandikud e-eksamit ilmselt veel tegema ei pea. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Üheksanda klassi õppurid said sel aastal esimest korda teha eesti keele e-eksamit, Läänemaa koolidest osalesid e-katseeksamil ainsana Haapsalu põhikooli vene osakonna õpilased. Haapsalu põhikooli õpilased testisid e-eksamit aines eesti keel teise keelena. Haapsalu põhikooli õppealajuhataja Aive Saadjärv ütles Lääne Elule, et kerge see õpilastele polnud. „Eksam sisaldas nii B1 kui B2 taseme ülesandeid. Keeruline oli see eelkõige selle pärast, et praegu teevad B2 tasemel eksamit gümnaasiumiõpilased,“ ütles Saadjärv. E-eksami tulemused selguvad mai lõpul. Saadjärv arvates saabki eesti keel teise keelena olema ilmselt esimene, kus e-eksamit kasutama hakatakse. „E-eksamitest on juba kaua räägitud. Olles ise selle eksamiga hindajana seotud, julgen küll öelda, et on näpuvigu, mida ilmselt pastakaga kirjutades ei teeks,” ütles Saadjärv. Ta tõi näiteks „ie” kirjutamise „ei” asemel.

Abituriendid kirjutasid väikese riigi võimalustest silma paista

[caption id="attachment_395689" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa ühisgümnaasiumis tegi eile eesti keele riigieksamit 101 abiturienti. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Eile tegid abituriendid eesti keele riigieksamit, Läänemaa koolilõpetajad eelistasid teemat, mis käsitles väikese riigi võimalusi silma paista. Enne kella kümmet olid Läänemaa ühisgümnaasiumi koridorid saginat täis – eesti keele riigieksamile pääsemist ootas 101 abiturienti. Ühisgümnaasiumi direktori Ain Iro sõnul oli eksaminande tänavu 25 võrra rohkem kui mullu, kokku kirjutasid nad kuues klassiruumis. Enne eksami algust palusid õpetajad õpilastel avada šokolaadid, et tööd kirjutades poleks krabistamist. Eesti keele riigieksam on kaheosaline ning sellega mõõdetakse õpilase lugemis- ja kirjutamisoskust. Lugemisosa ülesanded tuginevad tekstidele, mis esindavad ilukirjandust, publitsistikat ja populaarteaduslikke tekste. Kirjutamisosas tuleb eksaminandil luua 400sõnaline arutlev kirjand ning see pealkirjastada.

Monika Undo: kuidas Aino Pervik Kunksmoori avastas

[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Aino Pervik saab täna, 22. aprillil 91-aastaseks. Tema loodud tegelaste galerii on koloriitne. Üks, kelleta meie lastekirjandust ette ei kujutaks, on kahtlemata Kunksmoor. Muide, tänavu täitub „Kunksmoori“ ilmumisest 50 aastat. Miks aga sai Kunksmoor just säärase nime?

Keeletark: nekkama ja neimama

[caption id="attachment_384048" align="aligncenter" width="2000"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Keeleteadlane Johannes Voldemar Veski, kes tihti on jäänud teise Johannese, Johannes Aaviku varju, on sõnavara rikastamise üheks olulisemaks allikaks pidanud meie murdeid. Sõnaloomes oli Veskil suureks eeskujuks, võiks öelda, et peamiseks lätteks, Wiedemanni sõnaraamat.