2.2 C
Haapsalu
Kolmapäev, 8. mai 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Monika Undo

Silt: Monika Undo

Monika Undo: hingen uute võimaluste helendav hõllandus

[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Johannes Vares-Barbarusel on 1932. aastal ilmunud luulekogus „E.V.-r“ kirjutanud, et „hingen uute võimaluste helendav hõllandus“. Kuid mida tähendab hõllandus?

Õpetajad tutvustasid kahe kõrvitsa raamatut

[gallery td_gallery_title_input="Raamatu "Kahe kõrvitsa lugu" esitlus." ids="384041,384042,384043,384044,384045,384046,384047,384048,384049,384050,384051,384053,384054,384055,384056,384057,384058,384059,384030,384060,384031,384032,384033,384034,384035,384040,384036,384037,384038,384039"] Raamatu "Kahe kõrvitsa lugu" esitlus. Fotod Andra Kirna. Haapsalu kooliõpetajad Monika Undo ja Karel Rahu tutvustasid reedel lasteraamatukogus oma uut raamatut “Kahe kõrvitsa lugu”.

Keeletark: talv, tali ja talve

[caption id="attachment_384048" align="aligncenter" width="2000"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] 21. detsembril algab talv, mistõttu on sobiv hetk võtta luubi alla sõnad talv, tali ja talve. Ikka ja jälle on üles kerkinud küsimus, kas võib öelda ka tali ja talve või on korrektne ainult talv.

Monika Undo: puudel õitsevad leevikesed

[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Paul-Eerik Rummol on luuleread „Puudel õitsevad leevikesed / aknaklaasidel jää“. Üks unarsõnadest, mis rikastab 3. novembril Tammsaare pargis avatud näitust „Taaskasutame keelt“, on toompapp ehk leevike. Leevikesel on palju rahvapäraseid nimetusi.

Läänemaa ühisgümnaasiumi raamatukogu ootab annetusi

[caption id="attachment_356850" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa ühisgümnaasiumi emakeeleõpetaja Tiina Brocki sõnul pole koolil mõnda teost või on neid üks-kaks eksemplari. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Läänemaa ühisgümnaasium ootab maakonna ainukese koolina raamatukogude aasta algatuse „Kingi koolile raamat” raames annetusena teoseid, mida õpilased vajavad. Läänemaa ühisgümnaasiumi raamatukoguhoidja Anneli Ilvese koostatud nimekirjas on 22 sellist teost, mida kooliraamatukogus napib. „Klassid on suuremaks läinud, hea, kui mõnegi eksemplari juurde saaks,” ütles Ilves Lääne Elule teisipäeval. K

Monika Undo: ärniti nõiku

[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Ants Roosnaallik, kes 1970ndatel aktiivselt keeleküsimustes Sirbis ja Vasaras kaasa rääkis ja järjepidevalt põnevaid uudissõnu pakkus, tõi toona esile, et kritiseerima kõrval võiks kasutada murdesõna ärnima.

Haapsalu kooliõpetajad panid kõrvitsad raamatusse

[caption id="attachment_379288" align="alignnone" width="2000"] Karel Rahu ja Monika Undo on mõlemad ka Lääne Elu kaasautorid, Rahu karikaturisti, Undo kirjutajana. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Läänemaa ühisgümnaasiumi õpetajad Monika Undo ja Karel Rahu annavad kahe peale välja lasteraamatu kahest kõrvitsast Kustist ja Käsperist. Üks tahab minna purki ja seletab keldrirahvale, porganditele, kartulitele, kapsastele ja õuntele, milline raiskamine oleks teha kõrvitsast latern, seda enam, et halloween’i tähistamine on võõras komme. „Üks on selline praktilise meelega ja vanas kinni, teisel on pea rohkem pilvedes,” ütles Undo.

Monika Undo: tere sügisest!

[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Reedel algas sügis ja paslik on öelda „Tere sügisest!“. Seekord siis teretamisest. Kas õige on „Tere hommikut!“, „Hommik!“ või hoopis „Tere hommikust!“? Igapäevaselt võib kuulda kõiki eelpool nimetatud variante, tõsi, korrektne on „Tere hommikust“, samamoodi ka „Tere päevast!“ ja „Tere õhtust!“.

Keeletark: keda ei saa veenda, seda tuleb väända

[caption id="attachment_363419" align="aligncenter" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Veenma on Johannes Aaviku 1914. aastal välmitud sõna. Veenma muudab huvitavaks eelkõige selle moodustamisviis. Aaviku üheks tehissõnade loomise viisiks oli häälikute kombineerimine. Kuna Aavikul ei olnud esialgset kuju sõnale, mis tähistaks uskuma panema, mingile kindlale arvamusele viima, siis asus ta erinevaid võimalusi kombineerima.

Keeletark: sõna märkmik sündis aastal 1925

[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Kohe-kohe algab kool ja märkmikke vajavad nii õpilased kui õpetajad. 20. sajandi alguses nimetati märkmikku bloknoodiks. 1920ndatel tegutses Tartus raamatukauplus ja kirjastus Sõnavara.