Kolmandas kvartalis suurenes Eestis statistikaameti andmetel tööpuudus 7,3%ni ja hinnanguliselt ligi 55 000 inimest Eestis olid töötud. Töötavate inimeste osakaal tööealiste hulgas veidi kahanes, kuid tööturul osalevate inimeste osakaal tööealiste hulgas oli rekordsuur.
Tööjõunõudlus nõrgeneb majanduse pikalt kestnud kesise seisu mõjul. Tööstuses ja ehituses on hõive võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga kahanenud nii statistikaameti tööjõu-uuringu kui ka erinevate registriandmete põhjal. Teenustesektoris on seis olnud seni parem kui tööstussektoris, kuid ka seal on vähemasti registriandmete põhjal hõive suurenemine asendunud paigalseisuga. Sealjuures on ka mitmes teenustesektori harus, näiteks veonduses ja laonduses, halduses ja abitegevuses hõive langusjoonel.
Arvestades viimase pooleteise aasta majanduslangust on tööhõive seni hästi vastu pidanud, kuid tihti jõuabki languse mõju tööturule hilinemisega. Sellele viitavad tööandjate pessimistlikumad ootused hõive edasise arengu suhtes ja väiksem töötukassas registreeritud vabade töökohtade arv. Töökohtade säilimiseks on oluline palkade paindlikkus – kui majanduse seis nõrgeneb ja töötuid on rohkem, peaks see palgakasvu pidurdama. Suur palgatõus avalikus sektoris ja miinimumpalga jõuline kasv vähendavad sellist vajalikku paindlikkust nii otseselt kui kaudselt.
Tööhõive määr on huvitav statistiline näitaja, eriti metoodika. Lihtsalt võttes võetakse arvesse kõik 15 kuni 89 aastased elanikud. Samas arvestatakse töötamist ka 1 tunni kaupa ehk sisuliselt kui inimene töötab 4 erinevas kohas paari tunni kaupa, siis läheb ta arvesse 4 erineva töötajana üldnumbrisse. Kas pole vägev, et oleme EL kõige kõrgema tööhõive määraga liikmesriik?:) Ei ole ju anomaalia