Haapsalu ja RMK vaidlevad kogukonnametsade üle

Haapsalu linna kodulehel 16. augustini tutvumiseks olev Haapsalu üldplaneering 2030+ on tekitanud vaidluse Haapsalu linna ja riigimetsakeskuse (RMK) vahel.

Vaidlusaluseks küsimuseks on Haapsalu ümbruse kõrgendatud avaliku huviga (KAH) aladel, peamiselt Paralepas ja Valgeväljal kasvava metsa majandamine.

KAH-metsaalad on asulalähedased metsad või metsad, kus käiakse puhkamas, marjul, seenel, matkamas või sportimas või mis kaitsevad asulaid mürareostuse või ebasoodsate ilmastikumõjude eest.

Haapsalu aselinnapea Helen Rammu sõnul majandab RMK neid metsi nagu kõiki teisi majandusmetsi. „Kui need metsad on asulate lähedal, kaasavad nad kogukonna arvamust avaldama tööde korraldamise kohta. Reaalselt ei küsi nad aga inimeste arvamusi siis, kui raieid planeerivad, pigem tutvustatakse seda, kuidas tööd toimuma hakkavad,“ tõi Rammu esile peamise murekoha. Haapsalu ei taha KAH-metsade majandamisel lubada lageraiet.

RMK metsaosakonna peametsaülem Andres Sepp ütles, et Haapsalu väärtuslikes metsades ja rohevõrgustikus on RMK seni lähtunud ja soovib ka edaspidi lähtuda sellest, et neis metsades oleks nii noori, keskealisi kui ka vanemaid puid ja ka metsa, mis jääb raietest puutumata.

„Oleme Haapsalu linnavalitsusega kohtunud ja lubanud, et esitame üldplaneeringu avalikustamise käigus ettepaneku, kuidas võiks olla üldplaneeringus lahendatud KAH-alade metsade majandamise põhimõtted. Just nimelt põhimõtted, mitte detailideni kirjeldused, mis ei ole aastaid kehtivale nn raamdokumendile tavaks,“ selgitas Sepp.

Seega RMK nägemuses määrab üldplaneering kõrgendatud avaliku huviga alad ja kirjeldab põhimõtted nende hoidmiseks ja kasutamiseks, detailsed kavad (koos raieviiside ja võimalike raiealade suurustega) koostatakse aga eraldi koostöös kohaliku omavalitsusega ja töid tehakse vaid omavalitsuse heakskiidul.

Linnavalitsus on RMK sõnastuse suhtes mõnevõrra umbusklik.

„Uue planeeringuga üritame vältida viga, et tingimused on nõrgalt sõnastatud,“ ütles Rammu. „Teeme üldplaneeringut kümneks aastaks. Kui piirangud jäävad umbmäärased, pole tulevikus jälle millelegi toetuda,“ lisas ta.

RMK pole selle suhtumisega nõus. „Küsimus ei ole kunagi selles, mis nime all ja kui suurel pindalal täpselt metsas raieid tehakse. Küsimus on selles, milline näeb raiutud ala pärast raietegevust välja, kas seal on võimalik uusi puid välja kasvatada ja kuidas on raiutav ala olemasolevasse maastikupilti sobitatud,” ütles Sepp. Tema sõnul on RMK nende tingimuste vahel avatud leidma kompromisse. „Pindalaline piirang tekitab rohkem kahju kui kasu, kui see ei arvesta looduses pika aja jooksul välja kujunenud looduslike piiridega ja killustab nii metsa,“ rääkis Sepp.

Loomulikult ei pea linnavalitsus arvestama kõiki ettepanekuid, mis detailplaneeringu kohta laekuvad, sest kõikvõimalike teemadel tehakse ettepanekuid palju ja kõigiga pole võimalik arvestada. „Küll aga peavad otsused olema kaalutletud ja keeldumisi tuleb ka põhjendada,“ selgitas aselinnapea.

Rammu sõnul peab linnavalitsus kuu aja jooksul pärast avalikustamist suutma ettepanekutes selgusele jõuda – mida arvestada mida mitte. „Siis saab üldplaneeringu pärast uut kooskõlastamist maaelu- ja põllumajandusministeeriumis kehtestada,“ ütles Rammu. Aselinnapea nentis, et kehtestatud üldplaneeringut on õigus kuu aja jooksul kohtus vaidlustada. Tema sõnul ei ole Haapsalu linn üldplaneeringu pärast varem küll pidanud kohut käima.

Ka Sepp tõdes, et RMK-l on võimalus esitada rahandusministeeriumile vaie, milles põhjendab, miks ta on sellisel kujul üldplaneeringus kirja pandu vastu ja millist mõju see metsadele tegelikult võib omada. „Linnavalitsusega kohtudes toonitasime üle, et kuna ametlik vaie lahendatakse selliselt, et saadetakse n-ö kohapeale uuesti läbi rääkima ja kokku leppima, siis RMK-l ei ole huvi liikuda vaidesse, vaid arutada need teemad koos Haapsalu linna üldplaneeringu koostajatega põhjalikult läbi ja vajalikud muudatused planeeringu teksti õigel ajal sisse viia,“ ütles Sepp.

Rammu sõnul oleks riigil lihtne sarnastele konfliktidele lahendus leida. „Tuleks selgelt eristada, millised on majandusmetsad, kus saab majandada nii, nagu metsaseadus ette näeb, ja millised on mitmel otstarbel kasutatavad metsad. KAH-alade määramine juba oli, aga praegu tuleb ikka välja, et RMK saab sellest teistmoodi aru,“ ütles ta. Rammu lisas, et kõne all on väga väikesed metsaalad. „See on naeruväärne, mille üle me vaidleme. Paralepa ja Valgevälja metsades, mis tunduvad olema suured metsad, on seda vana metsa, mida raiuda, päris vähe alles jäänud. Inimesed ei taha sellest ilma jääda,“ ütles Rammu.

„Seaduse järgi on tegemist metsamaaga – 1,3 meetri kõrgused puud on juba mets –, aga tavakodanike jaoks ei ole see mets. Võetakse kena männimets maha ja asemele tuleb konarlik pinnas ja metsanoorendik, kus pole radasid ega saa enam kõndidagi. Kõik muutub palju ja see ei ole inimese jaoks enam puhkemets,“ jätkas Rammu. Tema sõnul ei ole linnavalitsus noorendike vastu. „Meie elanikud soovivad vana metsa säilitada, sest väga suures ulatuses on see juba uuendatud,“ nentis aselinnapea.