Keeletark: kas siis selle maa keel …

Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :

Monika Undo. Foto: Andra Kirna

„Kas siis selle maa keel / laulu tuules ei või / taevani tõustes üles / igavikku omale otsida?“ Nõnda küsis 19. sajandi alguses esimene eesti luuletaja Kristjan Jaak Peterson.

14. märtsil on emakeelepäev. 14. märtsil 222 aastat tagasi sündis Kristjan Jaak Peterson. Luuletaja Gustav Suits pidas Petersoni meie esimeseks nooreestlaseks, kel oli nooruslikku julgust, hoogu ja lootust, kelle värsid voolasid vabalt ja rahvapäraselt.

Artikkel jätkub peale reklaami

Kristjan Jaak Peterson pidas end eestlaseks. Petersoni isa oli eestlane, ema mitte (suure tõenäosusega oli ema kas lätlane või liivlane). Lisaks kippus olema nõnda, et haridust saanud eestlased pöörasid selja oma rahvusele ja keelele. See ei kehtinud Petersoni puhul. Temal oli usku maakeelde.

Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!

Reklaam