Eelmine aasta oli erakordne ning kui aasta alguses võis korraks kergemalt hingata, kuna koroonaviiruse keerulisem aeg oli jäänud seljataha, siis veebruaris alanud sõda pööras kõik pea peale. Lisandunud energiakriis sundis esimesed ettevõtted turult lahkuma ja otsad kokku tõmbama.
Finesta tegevjuhi ja tööjõuturu eksperdi Heikki Mäki sõnul ei ole kindlustunnet ja prognoosimise edu oodata ka sel aastal. „ Kui sügisel ennustati käesoleva aasta kevadeks sügavat masu, siis praegu tundub, et langus jääb arvatust palju tagasihoidlikumaks ja suurt kukkumist pigem ei tule,“ selgitab Mäki. Tema sõnul ei saa prognooside paikapidamatust majandusteadlastele ja analüütikute ette heita, sest sümptomid ja tegurid, mis varasemalt majanduse jahutamisele eelnesid, on olnud ka seekord kõik selgelt olemas.
„Senised ja seaduspärasused ja prognoosimise mudelid lihtsalt enam ei tööta. See aga paneb ettevõtted ja organisatsioonid väga keerulisse olukorda, sest teadmatust on keeruline oma plaanidesse sisse kirjutada ning suureneb kiire reageerimise ja kohanemise vajadus,“ kirjeldab Mäki ebamäärasust eesootava osas.
Tema sõnul on lähiaja suureks mõjutajaks see, kui kiiresti langeb inflatsioon ning mida teevad selle mõjul intresside määrad. „Kui keskpankurid hakkavad rääkima langevatest intressimääradest, võiks majanduskeskkond sügisel paremas suunas liikuda.“ Lisaks rõhutab ta Hiina majanduse avanemise olulisust. „Kui varem usuti, et Hiina on kuni sügiseni kinni, siis nüüd, kui sealne viiruseolukord on stabiliseerumas ja kaubavood taastumas, annab see üldisele majanduskeskkonna elavnemisele oma tõuke.“
Tööjõuturu ekspert tõdeb, et eesootava aasta puhul on tõenäoliselt oodata samasugust ettearvamatust, sest mitmeid küsimärke on õhus. „Palju sõltub kindlasti sellest, mida teevad energiahinnad, missuguseks kujuneb Hiina avanemise mõju, aga loomulikult ka see, kas jätkub või kuidas lõpeb Ukraina sõda.“
Tugev surve taastuvenergia arendamiseks
Vastukaaluks on energiakriis ja ambitsioonikad taastuvenergia eesmärgid Mäki sõnul sektori kihama pannud ning neil ettevõttetel läheb väga hästi. „Venemaa on suure energiatootjana Euroopa turult väljas ning kogu sealt tulnud energia tuleb asendada. See on tekitanud energiasektorile tohutu surve. Taastuvenergia arendamisse panustatakse rohkem kui kunagi varem ning selles sektoris on praeguse turuolukorra kõige suuremad võitjad,“ tõdeb Mäki.
Tööstuse jätkuva automatiseerimisega saavad järjest olulisemaks kompetentside kasvatamine ning ümber- ja täiendõpe. Kuid hoolimata automatiseerimisest ei ole ka Eesti tööstuses terav tööjõupuuduse probleem kuhugi kadunud, vastupidi – see aina süveneb. „Ühelt poolt kompetentside kasv soodustabki üha kõrgema tasu ja lisandväärtusega töö tegemist, kuid ka lihtsad ja erioskuseid mittenõudvad tööd tuleb ära teha ning neid inimesi on üha keerulisem leida,“ toob Mäki näiteid ning lisab, et sotsiaaltoetuste kasv tööletuleku motivatsiooni ei kasvata.
Tööjõupuudus pigistab tugevalt ka teenindussektoris. „Pärast koroonakriisi on valdkonnast lahkunud töötajad leidnud teistes sektorites uued ametid. Tagasi pole nad pöördunud ja ilmselt ei pöördugi,“ selgitab Mäki, miks on teeninduses hulgaliselt vabu töökohti. Teravale tööjõupuudusele annab hoogu juurde ka kasvav osaajaga töötamise tendents. „Üha rohkem inimesi tahavad töötada väiksema töökoormusega ning see tähendab, et sama töö tegemiseks on vaja on rohkem inimesi,“ kirjeldab Mäki kasvavat trendi.
Odavamat tööjõudu kohapealt ei saa
Heikki Mäki sõnul pole Eesti ammu enam odava töö riik ning kui me ei taha ega suuda ise enam lihtsamat tööd ära teha tuleb see mujalt sisse osta.
„Kõik Euroopa edukamad majandused on selle läbi teinud ning meilgi ei ole siin midagi peljata, sest võõrtööjõud on avatud majanduse loomulik osa. Kuid Eesti poliitmaastikul püütakse siiani vastuvoolu ujuda ning lihtsamaid ja odavamaid töid regulatsioonide ja piirangutega nii-öelda kaitsta,“ räägib Mäki ja rõhutab, et lisaks tegemata tööle kaotab riik arvestatava osa maksutulust, mis tööjõuga skeemitajate tõttu saamata jääb, rääkimata seetõttu sotsiaal- ja tervisekaitseta töötajatest.
Lisaks ei täida praegune välistööjõu keskmise palga nõue Mäki sõnul enam ammu esialgset eemärki suunata ettevõtted värbama välisriikidest kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste, eeskätt ITK valdkonnas, sest nende spetsialistide palgatase on kõikjal kõrgem kui tänane Eesti keskmine palk. “Küll aga tekitab see rangeid piirangud lihtsama töö tegijate hankimiseks, millest ka kohalikud enam huvitatud ei ole ning milleks meil Eestis ei jagu lihtsalt enam inimesi,” jääb tööjõuturu eksperdile arusaamatuks, miks regulatsioonidega madalama palgaga töökohti eestlastele hoitakse.
Tööjõuturu ekspert on veendunud, et teravale tööjõupuudusele ja töötegijate hankimisega skeemitamisele ei saa läbi sõrmede vaadata ning otsustav käik on siinkohal riigivalitsejate teha.„Võõrtööjõuta ei saada hakkama kusagil Euroopas ning Eesti jaoks on küsimus viivitamise hinnas, mis kärbib järjest enam meie majanduse konkurentsivõimet.“
See võõrtööjõud käib ja keerab ainult jama kokku meil. Nende ehituskultuur ja standardid on nagu kiviajast.
“Võõrtööjõud on avatud majanduse loomulik osa” Kõige avatum oli siis majandus meil N-liidu aegadel, võõrtööjõule ehitati üles pea kogu meie tööstus. Siiamaani on peale kaubanduse, panganduse jms jahmerdamiste suurimaks midagi ka päriselt tootvaks tööstuseks meil BRLT laevaehituse grupp. Asjad saavad toimida kuni nad püsivad teatud tasakaalus. Nii nagu siis, on ka praegustel nn avatud majandustel see ammu ületatud. Rootsis praegu toimuv on heaks näiteks. USA kaksikmoraal – mehhiklasi sõimatakse neetud migrantideks, samas teevad nad ära pea kogu tootva töö riigis jne. Ka meie, kelle enda tööjõud töötab mujal, siia toome nüüd jälle peamiselt vene keelset nagu nõuka ajal, samas pole… Loe rohkem »
Niikaua kui lugupeetud LE igazugu Mägidele ja Katariinarosaaliatele maksab pole neil ju mõtet tootvale tööle minna või kuidas???
,,lihtsamaid töid,, see vana ei jaksa end liigutadagi et lihtsamaid töid teha suu ainult liigub nii kuidas kasulikum endale…
Täpsustus- “enam ei saa” – kehtib ainult autori tüüpi süüdimatute “ettevõtjate” kohta. Seega palun seda mitte ühiskonnale laiendada.
Nimelt praegu peaks kritiseerima musta palgaga trikitajaid ja petisest firmajuhte!
Odavale võõrtööjõule rajatud konkurentsieelis ei ole majanduslikult jätkusuutlik ja lõikab selle kasutajal majanduslikult ja ühiskondlikult “jalad alt”. Selle propageerimine on täiesti häbiväärne ja taunitav tegevus.
100 000 migranti vähem kui aastaga siia tulnud ja siis niisugune pealkiri: ”võõrtööjõuta enam ei saa” ! -kui palju te neid siis veel tahate tuua?
Odava tööjõu ärimudeli aeg peaks juba läbi olema. Ju siis valitsev klikk koos Mäki sugustega soovivad selle jama jätkumist:)
Kindlasti leiab Eestis ka tööjõudu. Huvitav kas need arvamusliidrid ise ka aru saavad, et ajavad Eesti – ja eestluse vastast poliitikat?
aga tee üks äriplaan, arvuta ilusti läbi, kui tundub, et tasub ära, siis katsu inimesed leida. Kui üritad lahke ja mõistev tööandja olla, kasutatakse see kohe ära ja mõne aja pärast paned äri kinni, või pannakse kinni.
Palk võib olla hea, aga, kui töö eeldab pisikestki iseseisvat toimetamis ja natukest füüsilist liigutamist, siis eestlast sellele kohale ei leia. Ja kui keegi ka leidub, siis enam, kui tõenäoliselt pead selle töö ikka ise ära tegema. Nii on.
Siis võtad oma kodinad ja lähed ise sinna odava tööjõu juurde oma asju tegema.
tee oma äri seal odava tööjõu maal, jäävad igasugu transpordi ja muud kulud ning maksud ära ja supled rahas
ühes intervjuus rääkis Ansip, kui oluline on et ukraina saaks EUsse. Just sel põhjusel, et saaks õppeastuste diplomid võrdsustada ja meie ukrainast siis saaks siia lihtsamalt tööjuõudu….
See ei huvita rahvast, mis on ansipile oluline!
Me ei lase end koos rehvidega venemaale müüa!!
aga miks siis aastakümneid valib meie rahvas ikka ja jälle reformierakonda???
Sest enamus rahvast on haritud ja mõtlemisvõimega!
Õige, ikka EKRE juhtimisel, seltsimehed!