Heikki Mäki: riigi atraktiivsus muutub tööjõupuuduse kontekstis üha määravamaks

Tööjõuturg on kõikjal Euroopas üha süveneva probleemi ees kuna töökäsi mitmetes valdkondades napib, aga noorte huvid ja ootused nende vajadustega ei kattu. Kriitilisust lisab rahvastiku vananemine ning aina suureneva hulga inimeste lahkumine tööjõuturult. Kui mujal Euroopas nähakse peamise päästerõngana võõrtööjõudu ning kasutatakse mitmesuguseid võimalusi riigi atraktiivsuse tõstmiseks, siis Eesti rühib suletusega vastuvoolu ning jätab mure ettevõtjate õlule.

Euroopa on kõige suurema vananeva rahvastiku osakaaluga maailmajagu ning vanemate inimeste aina kasvav hulk hakkab üha tugevamalt mõjutama siinset tööjõuturgu. Saksamaal on lähiaastatel pensionile siirdumas 7 miljonit inimest, Soomes sadu tuhandeid ning Eestiski on lisanduv noorte vanusrühm pensionile siirdujatest veerandi võrra väiksem.

OECD prognoosib aastaks 2061 tööealise rahvaarvu vähenemist kõigis Ida- ja Kagu-Euroopa riikides, sealjuures Eestile -8.2%, Lätile -43.7% ja Leedule -30.4%. Lisaks Balti riikidele seisvad massilise tööealise elanikkonna vähenemise murega silmitsi ka Bulgaaria, Rumeenia, Poola, Portugal, Kreeka, Itaalia, Horvaatia ja Slovakkia. Euroopas tervikuna väheneb 2061. aastaks noorte osakaal ligi 27 protsenti.

Kõige teravam on töökäte puudus oskustööliste seas. Suur puudus on ka inseneridest ning tarkvaraarendajatest. Lisaks on kriitilises seisus meditsiinipersonali väljavaated.

Inseneride ja oskustööliste vähesus hakkab piirama rohepööret ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ning suurenev infotehnoloogia lahenduste maht kasvatab programmeerijate vajadust. Vananev elanikkond suurendab omakorda ka meditsiiniteenuste kasutajate hulka. Need trendid on pöördumatud ning mure struktuurse tööjõupuudusega lähiaastatel aina kasvab.

Noortel on teised huvid ja ootused

Lisaks üldisele noorte osakaalu vähenemisele on ka noorte huvid ning ootused töökohale muutunud. Noored on harjunud paindliku elukorraldusega ning ootavad rohkemaid võimalusi ka tööandjatelt. Kaugtöö, paindlikud töögraafikud ja tööampsud on vaid üksikud näited. Paljud valdkonnad ei suuda praegu nendele ootustele vastata ning näiteks meditsiinis, tootmises, aga ka logistika valdkonnas on füüsiline kohalolu kindlatel kellaaegadel jätkuvalt möödapääsmatu.

Lahknevus on ka tööturu vajaduste ja noorte erialavaliku vahel ning ülikooli pürgijatel on üsna leige huvi enamiku tulevikumajanduse jaoks vajalike erialade õppimise vastu. Traditsiooniliselt on eelnevatel aastatel jätkuvalt populaarseimad erialad informaatika, graafiline disain ja psühholoogia. Sealjuures inseneeria ja loodusteaduste valdkond on noorte seas vähe populaarne.

Üldiselt valivad noored kutseoskuste omandamise asemel meelsamini akadeemilise hariduse suuna ning see omakorda paneb tugeva põntsu oskustööliste juurdekasvule.

Töökäte vähenemine paneb riigid teravasse konkurentsi

Nii rahvastiku vananemine kui ka noorte huvide ja ootuste lahknevus tööjõuturu vajadustest on pea kogu Euroopa ühine mure. Vaba tööjõuturu tingimustes ja avatud majanduskeskkonnas tähendab see teravat konkurentsi riikide vahel. Nii välistööjõu meelitamiseks kui oma rahvastiku kohapeal hoidmiseks tuleb teha senisest suuremaid pingutusi.

Oma kogemusest Amsterdami lennujaama toitlustusäride abipersonali värbamisel saan väita, et just Amsterdam, kui multikultuurse ja avatud elukkeskonnaga sihtkoht, oli paljude kandidaatide jaoks tööpakkumise puhul kõige atraktiivsemaks teguriks.

Asukoha turundus saab lisaks turismi ja investeeringute meelitamisel järjest olulisemaks ka tööjõu vaates. Kahjuks Eesti ujub selles valdkonnas vastuvoolu ning rangete võõrtööjõu piirangutega vähendatakse nii Eesti majanduse konkurentsivõimet kui ka tuleviku väljavaateid. Ka töö- ja elukeskkonnana ei ole isegi Tallinn välismaalastele väga avatud ja võimalusterohke. IT sektor ning siinsed rahvusvahelised ettevõtted on praegu veel üksikud näited töökohtadest, kus eesti keele oskust tingimuseks ei seata. Tootmises ja mõnel pool veel on võimalik hakkama saada ka vene keelega, kuid sageli on praktikas siia tulnud võõramaalasel eestikeelses kollektiivis siiski keeruline toimetada ja end teretulnuna tunda.

Ka poliitikamaastikul toimuv võõraviha õhutamine ja mõjutused igapäevases kultuuriruumis kahjustavad Eesti mainet ja panevad sallivust, mitmekesisust ja võrdset kohtlemist hindavaid inimesi mujale vaatama.

Tahan lõpetuseks rõhutada, et tööjõupuuduse mure on väga kompleksne ning saab suuresti hoogu juurde rahvastiku vähenemisest, tööjõuturu vajaduste ning noorte huvide lahknevusest ning laiemalt ümbritseva majanduskeskkonna mõjutustest. Seepärast ei saa ka lahendused olla ettevõtjate endi õlul, vaid vajavad pikaajalist plaani ja laiapõhjalist lähenemist ennekõike riigi eestvedamisel.