Heikki Mäki: tööandjad ei jaksa palgasurvet enam väga kaua taluda

Lääne Elu

info@le.ee

Tööjõurendi ekspert ja tööjõurendiettevõtte Finesta juht Heikki Mäki
Finesta juht Heikki Mäki

Teine kvartal tööjõuturule uusi pöördeid ei toonud. Tööandjad tõstavad töötajate saamiseks ja hoidmiseks palka, kuid hotellinduses ja toitlustuses ei piisa sellestki.

Hoolimata hinnatõusust ja inimeste suurenevast murest tuleviku ees pole tööjõuturul praegu suuri muutusi toimunud. Endiselt on paljudes sektorites tööjõupuudus, mida pole leevendanud ka Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenikud. Loomulikult on osa neist tõesti siin tööle läinud, kuid Eestis valitseb jätkuvalt terav töökäte puudus. Kõik põgenikud pole aga Eestis tööjõuturule jõudnud ja põhjused selleks on erinevad. Takistuseks võib saada keelebarjäär, töökoha kaugus elukohast, mis on tõsine probleem, kui puudub hea ühistranspordiühendus või võimalus oma autot kasutada. Et Eestisse saabujate hulgas on palju väikeste lastega naisi, kelle mehed jäid sõtta, siis on vaja lasteaiakohti – ei saa ju tööle asuda, kui pole järeltulijat kellegi hooleks jätta. Tekkinud on ka ekslik arvamus, nagu oleks kõik sõja jalust siia tulnud inimesed valmis vastu võtma ükskõik millist tööd, ükskõik kui madala palga eest. Võimalusel otsivad nad erialast tööd. Ei saa ju eeldada, et kõik siia saabuvad sõjapõgenikud on valmis minema sinna, kus meil kõige suurem tööjõupuudus – näiteks toitlustusse või tööstusesse. Nii et ka nüüd, kus sõda Ukrainas on kestnud juba viis kuud, ei saa me väita, et massilised põgenikehordid on jätnud meie oma inimesed tööta.

Tööjõuturu ja majandusolukorra kohta prognoose teha on väga keeruline, hetkel pole võrreldes viimaste aastatega kardinaalseid muutusi tulnud. Tööstuses on endiselt samad mured – tarneahela probleem, toorainete hinnatõus, mis liigub paralleelselt üleüldise hinnakasvuga, ja tööjõupuudus. Viimane paneb ettevõtja palgatõusu surve alla, mida võib igati mõista – inimesed on mures inflatsiooni pärast ja kardavad eelseisvat talve. Kuid tööandjal pole lihtsalt võimalik pikalt järele anda, seda enam, et mitmesugused kriisid on kestnud nüüd juba mitu aastat. Kui ettevõte ei suuda hinnatõusu oma hindadesse panna, seisavad ees koondamised, restruktureerimised, ka pankrotid. Ükski ettevõte ei saa jääda kahjumiga toimima.

Kas see viib tsüklini, kus töökohtade kadumine hakkab leevendama tööjõupuudust, töötajad lepivad väiksema palgaga ja hinnad ei saa enam tõusta, sest pole ostjaid? Sellise tempoga ei saa hinna- ja palgakasv kaua jätkuda, kuid mis ja millal täpselt juhtuma hakkab, on keeruline ette ennustada. Nagu me nägime, siis koroonakriis ei viinud majandust langusesse, nüüd käib Ukraina sõda, mille lõplikku mõju me veel ei tea. Aga kõige raskemaks teeb prognoosimise asjaolu, et sellist olukorda, kus mitu suurt kriisi oleks korraga käes, pole meil varem olnud. Vanad trendid ei pruugi siin üks ühele kehtida.

Kui tööstuses ja ka kaubanduses on palgakasvu ja töö optimeerimise toel võimalik ettevõtteid käigus hoida, siis HoReCa [Hotels-Restaurants-Cateringtoim.] sektoris ei pruugi isegi kõrgem töötasu inimesi ametisse meelitada. Koroonaviiruse tõttu said turismi- ja toitlustuskohad tõsist kahju, inimesi koondati, ettevõtted sulgesid uksed. Nüüd on nõudlus nende teenuste järele jälle olemas, aga omal ajal ära läinud töötajad on juba edasi liikunud ja tagasi ei ristkita tulla, sest viirus pole kuhugi kadunud. Hetkel pole Eestis HoReCa sektor veel täies mahus koroonaeelsele tasemele taastunud, aga juba praegu valitseb suur tööjõupuudus. Paljud toitlustuskohad ja majutused on juba ka tegevuse lõpetanud. Kogu valdkonnas on töökohti vähem pakkuda, kuid needki on täitmata. Söögikohtade sulgemisi seisab ilmselt ees veelgi, sest tõusevad ka toidu hinnad. Restoranid peavad menüüd kallimaks tegema, aga kuna kõik kallineb, loobuvad tarbijad ühel hetkel väljas söömisest.

Hetkel tundub aga inimestel veel varusid olevat, vaadates kasvõi seda, mis toimub praegu Euroopa lennujaamades. Raha kulutamine jätkub. On kindlasti ostuotsuseid, mis pannakse pausile. Olen kuulnud, et ehitusmaterjalide soetamine ja ehitamine pole praegu enam nii levinud tegevused, kui koroona ajal, kus kõik midagi kodus remontisid või ehitasid. Nüüd on maailm jälle lahti ja inimesed tahavad reisida.

Kõikidest valusatest löökidest tuleb õppida ja kindlasti on neid, kes saaksid kriisidest võita. Kui praegu tekkinud energiakriis sunnib meid rohepöördele, kus on vaja palju erinevat tehnoloogiat, siis see on võimalus Eesti tootmissektorile. Aga tööjõuturul on aeg keeruline. Selge on, et hinna- ja palgatõus ei saa lõpmatuseni kesta. Küsimus on, millal ja mis juhtuma hakkab.

28 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
krõmpsluu
3 kuud tagasi

Paras.Eelmisel aastal loopisite töölisi tänavale ja nüüd soiute.Tuletaks meelde üht vene salmikest-sevodnja kozu jebjot Fedot a zavtra koza jebjot Fedot.

krõmpsluu
3 kuud tagasi

Tundub,et Heikki ennustab meile peatset orjapidajate streikki või mis veel hullem lausa mässu.

Imelik
3 kuud tagasi

“Ükski ettevõte ei saa jääda kahjumiga toimima.”
Tõsi, samas ei ole sellel mingit võrdusmärki eestimaiste palgakuludega. Või soomlane unistab, et siin saabki aegade lõpuni palgakuludelt kasumit teenida?
Pean teda kurvastama- ei saa!

Jõtti
3 kuud tagasi
Reply to  Imelik

Ah, mis teie ka sellest teate, saab või ei saa.

Imelik
3 kuud tagasi
Reply to  Jõtti

Mis ma tean? Näen “äride” lõpetamist ja igapäevast “nutulaulu” antud teemal, ning olles asjas sees, pikaaeagseid trende. Seega väidan oma kogemustele toetudes, et ei saa, …. ja mida aeg edasi, siis aina vähem saab sedasi Eestis “äri” ajada.

Külamees
3 kuud tagasi

Kas ikka veel on inimesi kes tõesti usuvad, et kõigi maade proletaarlased hakkavad elama nagu Soomes jt soodsal ajal heaoluühiskonna üles ehitanud maades? Ja et ülepea selline lõputu kasvu usuline tarbimise elulaad saab maailmas jätkuda? Näete ju selle üleval pidamiseks polnud enam muud valemit kui üüratult raha juurde trükkida, siis püramiidi tipuriikides veel õnnestus mulli lõhkemist ära hoida. Hädad ja viletsus selle külluse nö ammutamise aladel aga kasvab ja see ei jää sinna enam pidama vaid valgub igasuguste kriiside, kaoste ja konfliktidena üle maailma. Punkrite ehitamine on praegu päevakorral nende seas kes olukordi ette üritavad näha. Meie tubli kilplasrahvana veeretame… Loe rohkem »

Ehh
3 kuud tagasi
Reply to  Külamees

Mis seal Soomes siis niiväga hästi elatakse? Inimesi seisab samamoodi supijärjekorras ja elamise laenud on murettekitavalt liiga suured väga paljudel. Pole see nii paradiis midagi. Tööstuseid on küll häid tugevaid, samas maailma tipp Nokia kukkus mingi aeg kolinal kokku.

Aus valija
3 kuud tagasi

Härra ise jõuab välimuse järgi küll sinki leiva peale osta. Tegu rohkem poliitilise artikliga- kes varem alustab, see rohkem hääli kogub 🙂
Praeguse valitsuse võiks küll kohe ära vahetada!

Rene
3 kuud tagasi
Reply to  Aus valija

Ikka lõhet, mitte sinki. Vorstisööjad on madalapalgalised vingujad. Minule on vorstiqeg ammu möödas

ahsoo
3 kuud tagasi

Vaadates euroopa lennujaamades toimuvat….
Kas härra tahab väita, et kõik need inimesed seal lennujaamades on eestlased? Selle alusel väita, et palgad on justkui vägagi suured on lihtsalt jabur. Vähemalt 40% eestlasi pole mitte kunagi oma jalgagi riigipiiridest kaugemale saanud.

Mati
3 kuud tagasi
Reply to  ahsoo

Lätis (välismaal) on küll iga eestimaalane SAKU õlle järel käinud.

Muudkui imesta
3 kuud tagasi

Jälle üks tööliste vahendaja hädaldamas. Elu kapitalismis on lihtne, kui ei suuda maksta korralikku palka ja tekitada endale lojaalset töötajaskonda, siis tähendab see seda, et selliste odavale tööjõule suunatud ärimudelite aeg on möödas ja tuleb pillid kokku pakkida. Pigem on küsimus, et Eestis on juba kümneid aastaid teatud sektorites makstud naeruväärselt madalat palka, mis sunnib inimesi käima tööl mitmel kohal, et minimaalnegi elatustase säilitada. Ei ole meil ametiühinguid ega ka riigis poliitilise tasandi poolt normaalset kohustuslikku miinimumpalka sätestatud. Rohkem oleme banaanivabariigi moodi, kus lastakse olematu juhtimiskultuuriga ettevõtjatel märatseda ja lihtinimesi ekspluateerida. Samas oleks vaja ka mõistust, et aru saada, kuhu… Loe rohkem »

tehke
3 kuud tagasi
Reply to  Muudkui imesta

omale mõne partei mtü ja elu on lill

Nupu
3 kuud tagasi

Kui elamisväärse palga jaoks ärimudelis ruumi pole, siis meie ühiskonnas seda töökohta ka vaja pole. Mul ka tööd pakkuda, keegi võiks küünekääridega mul muru niita.

Kummaline maailm
3 kuud tagasi
Reply to  Nupu

Elamisväärne on suhteline. Mõnes ühiskonnas ollakse õnnelik, kui ei pea tühja kõhuga magama minema. Meil… teate ju isegi…

Sa vaata inimene
3 kuud tagasi
Reply to  Nupu

Palk on alati väike, maksa kui palju tahes, see on ju ammuteada. Algul said 500€, ähh vähe, kui saaks vähemalt tonni, vot siis elaks ära kenasti, jääks ülegi. Saidki tonni varsti, poole aasta pärast aga tundub, et ikka on vähevõitu, midagi ei jää üle, lähed välismaale tööle, saad kaks tonni ja pealegi veel, varsti aga vaatad, krt võtaks ikka ei jää üle raha. Ja ei maksa inflatsioonijura ajada, paljud inimesed ise tõstavad oma kulutusi, kui töötasu tõuseb.

pidu
3 kuud tagasi

katku ajal käib täie hooga , eneseotsijad, õgimistänavad, tants ja trall, trillitajad rallitajad, joomispäevad jne.

Mann
3 kuud tagasi

Jajah, vana laul..Aga tööline peab järjest kerkivaid hindu kuidagi taluma? Ja tööandja meelest ikka sama palga eest kui 5 aastat tagasi, vot see oleks lahe, on ju nii, kulla tööandjad? Vanasti öeldi ikka, et inimene töötab selleks, et elada, mitte vastupidi.

Kummaline maailm
3 kuud tagasi
Reply to  Mann

Kui tohutus koguses katteta raha on juurde trükitud, Euroopas käib sõda, majandus ja tarneahelad on segi paisatud, käib energia ja toormete hinnaralli jne, siis peab see kokkuvõttes inimeste heaolu alanemises ehk vaesemaks jäämises väljenduma. Seda me praegu kogemegi. Tööandjate roll on siin minimaalne.

Nimi (vabatahtlik)
3 kuud tagasi
Reply to  Mann

Mis firmat lugupeetav ka ise juhib ja palju töötajaid ka on? irw

Nimi
3 kuud tagasi

Kui ei suuda korraliku firmat teha, kus ka töötajatale korralikult maksta ei suuda, pole mõtet tegema hakatagi. Sellle “Mis firmat” fraasiga pole vaja kõvatada.

Nojah, aga...
3 kuud tagasi
Reply to  Nimi

kui palju on korralikult? EI kõvata isegi, küsin ainult.

Nimi (vabatahtlik)
3 kuud tagasi
Reply to  Nimi

Sinusugune näljarott ihkab nsv liitu tagas!

Nimi
3 kuud tagasi

Tõelise intelligendi tunneb alati selle järgi ära, et kui argumendid otsa saavad, minnakse isiklikuks. 😀

Jõtti
3 kuud tagasi
Reply to  Nimi

just just, selline väljend nagu “kõvatada” näitab ka väga helget pead vist.

Nimi
3 kuud tagasi
Reply to  Mann

Tõesti kole jah. Need töökohad mis siin (avalikult) pakkuda on, oma palgatasemega ei hiilga ühestki otsast. Nimesi nimetamata, “parim pakkumine” oli 4,3€tund/bruto. Kes vähegi silma peal on hoidnud neil töökuulutustel (cv.ee), näeb ise neid sariotsijaid, kes juba mitu aastat jutti, ei leia töötajaid. Paraku taolise palgataseme juures nad jäävadki otsima.

Nojah, aga...
3 kuud tagasi
Reply to  Nimi

see on tõepoolest vähe.

Lahe
3 kuud tagasi
Reply to  Nimi

Huvitav kuidas nad saavad pakkuda alla miinimumpalga? See on ju peaaegu 6.- brutto momendil, tunni eest
Tooturuamet peaks korrastama registri ja Tarbijakitsed ei tohiks lubada yldse ylespanna ka Cv.ee lehel ,kus pole miinimum riigi seaduslik miinimum taistookohaga
Milleks Sotialistlik mula, kuipalju meil on tookohti kui need ei taga tihti ka toolkaimise ja elatisraha ,kulusid.
Ja eks tycoonid peavad omal ohu valjalaskma ning lopetama suurte villade, dziipide ja maailma turneed, tulema taevast alla ja maksma omale palka 5000 asemel 2500, kyll siis loob ka midagi