Juhtkiri: kaitsereaktsioon vastuseta küsimustele?

Lääne Elu

info@le.ee

Madala vee ja väikese veevahetusega Haapsalu Tagalaht jätab suviti pigem mulje kui märgalal olev heinamaa – veetaimed on kasvanud tublisti veepiirist kõrgemale, vesi on sogane ja kaldaäär täis surnud kalu. Pilt on kõike muud kui esteetiline ja ühele kuurortlinnale sobiv.

Ühest küljest on Tagalahe kinnikasvamine paratamatus, sest Lääne-Eesti maapind kerkib. Kuid kinnikasvamisele on kõvasti kaasa aidanud ka inimene, kes on aastakümnete jooksul sinna lasknud põllumajandusjääke.

Veel kuu alguses ütles keskkonnaminister Madis Kallas, et Haapsalu Tagalahte saab tema hinnangul päästa ja see on järgmise meremajanduskava üks prioriteete. Minister lähtus loogikast, et kuna inimene on lahe selliseks muutnud, saab inimene seda protsessi ka tagasi pöörata.

Seetõttu oli reedel kummaline kuulda sama ministeeriumi merendusosakonna juhataja suust, et laht on praegu oma parimas seisus ning eelkirjeldatu ongi Tagalahe normaalne olukord. Vähe sellest – lahe seisundi parandamiseks võib küll niita ja muda välja pumbata, kuid mõlemad annavad vaid lühiajalise efekti ning mõne aasta pärast võib olukord olla veel hullem. Selle ohu valguses pole ministeeriumi hinnangul enam justkui otstarbekas teha ka ühtegi uuringut.

Ilmselt ei nõustu ministeeriumiga keegi, kes Tagalahe äärde on sattunud – lahe olukord pole normaalne, veel vähem saab öelda, et laht on oma parimas seisus.

Paratamatult tekib küsimus, kas ministeeriumi seisukoht on kõigest kaitsereaktsioon, sest kõigist aastate jooksul tehtud uuringutest hoolimata pole siiani kellelgi vastust, mida Tagalahega peale hakata ja kuidas see taas heasse seisu saada. On küll ettepanekuid, kuid nende realiseerimiseks peab tegema veel rohkem uuringuid, mis võtavad raha ja aega. Ning tegudeni ei jõuta kuidagi.

7 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Rahvas valis ekre
2 kuud tagasi

Mida teab orav veemajandusest!
Sama palju kui Eesti majandusest!!
Tahame uut valitsust!!!

nagu
2 kuud tagasi

on selgunud , vajab plaanitav aatomi elektrijaam ainult 10 ha maad ja vee lähedust, ideaalne paik selle ehituseks on kinni kasvav ja kasutu tagalaht, ehitus ilmestaks ka seda igavat tagalahe vaadet, rääkimata progressist , mida ta linnale ja linna lähiümbrusele toob, tekkib tõeliselt vajadus raudtee ühenduse järele ja ka kolledz saaks kõrvasügajate asemel tõsisemate erialadega tegeleda, ka geoloogia on siin sobiv.

Turvas
2 kuud tagasi

Analoogne olukord on metsaga. Kõik näevad, et metsa enam pole, aga ametnikud väidavad, et metsa on rohkem kui kunagi varem.

Jüri
2 kuud tagasi
Reply to  Turvas

Analoogne olukord on sinu naisega. Kõik teavad, et naine tõmbab ringi, aga sina väidad, et naine on parem kui kunagi varem!

ammu
2 kuud tagasi

on tehtud ettepanek, muuta tagalaht riisipõldudeks ja panna ta kasu tootma

tõsi
2 kuud tagasi
Reply to  ammu

toome sisse alustuseks ca.1000 hiinlast, pere tuleb hiljem järgi, ehitavad tagalahele oma vaiaküla, rajavad riisipõllud, linn saab juurde uued sõpruslinnad hiinast, saavad ehk teoks uued elamurajoonid jaama oja kanti, rohukülla, salajõele, pilvelõhkujad krimmile, uinunud linn saab omale chinatowni, hiinlased, kes on väga töökad, loovad kindlasti siia uusi töökohti, paraneb rahvastiku populatsioon, sündivus suureneb kordades, hiina meditsiin tõrjub välja kohaliku suhtumise tervisesse, hariduse vajadus suureneb, ameeriklased kasutavad juba ammu oma majanduse edendamiseks hiinlaste integreerimist oma ühiskonda.

Uskmatu-Toomas
2 kuud tagasi
Reply to  tõsi

Vaat see on hea mõte st.vastukaaluks ukrainlastele kes põhiliselt venekeelsed toome siia puhtatõulisi hiinlasi !