Silt: haapsalu tagalaht

Haapsalu linnavalitsus küsis Tagalahe seisundi parandamiseks raha projektist Blue Actions Banos, kuid ei saanud toetust. „Seis pole hea. Ei saanud tihedas konkurentsis positiivset otsust,” ütles Haapsalu linnapea Olavi Seisonen. Projektist saadava rahastusega oli linnavalitsusel soov süvendada Tagalahe laevateid ja vedada muda välja. Plaan oli süvendamistöödega alustada võimalikult kaugelt merelt ja minna nii kaugele kui jõutakse, kas Rannarootsi muuseumi, promenaadi hotelli või von Gerneti või kuursaalini. Süvendamise sooviti vesi lahes liikuma saada. Seisoneni sõnul hoiab linnavalitsus nüüd silmad-kõrvad lahti ja võimaluse tekkides küsib järgmisest kohast Tagalahele raha. „Plaan on läbimõeldum kui kunagi varem,” ütles ta. Võimalust, et samast projektist veel rahastust küsida saab, linnapea tõenäoliseks ei pidanud, sest tegu on Euroopa Liidu rahaga ja seal algab peagi uus rahastusperiood. Haapsalu taotluse maht oli kaks miljonit eurot ja omaosalust ei olnud. Lisa

[caption id="attachment_476344" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu linnajuhid soovivad, et Tagalahe seisund paraneks ja seal saaks paadiga sõita. Malle-Liisa Raigla[/caption] Tänavu on plaanis alustada Haapsalu lahes karbi- ja vetikakasvatusega, kuid linn soovib Tagalahe seisundi parandamiseks enamat. Haapsalu laht on pikemat aega olnud Eesti rannikuvetest kõige kehvemas seisus veekogu. Mullune uuring näitab, et lahes on tavapäratult palju biomassi ja nitraate. Mereinstituudi merebioloogia osakonna juhataja Georg Martini sõnul suurenes kevadega võrreldes nitraatide hulk aasta lõpus ligi kümme korda. „Kasvu ajal püüavad taimed selle kinni,” selgitas ta, miks suviti on nitraatide sisaldus vees madalam. See, et talvel nitraatide hulk vees plahvatuslikult kasvab, näitab Martini sõnul, et neid tuleb kogu aeg juurde. „Kuskil on väga tugev nitraatide allikas,” ütles ta. Kust aga nitraate vette tuleb, Martin veel öelda ei osanud, sest nende hulk kasvab kogu lahe ulatuses ja setteuuringute vastused saabuvad alles paari kuu jooksul. Teadlased uurisid Haapsalu lahe setteid kuni viie sentimeetri sügavusel, mürgiste ainete mõju ei hinnatud. Nagu kasvab nitraatide hulk