Silt: Haapsalu Tagalaht

[caption id="attachment_372494" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu Tagalaht. Foto Urmas Lauri[/caption] Erakond Isamaa, Mart Maastik Haapsalu Tagalaht on vist üks kesisemas olukorras olevaid Läänemere lahtesid.

[caption id="attachment_388270" align="alignnone" width="2000"] Paregu on Tagalahe seisund väga halb, kuid seda loodetakse tunduvalt parandada. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Sel aastal on plaanis Haapsalu Tagalahe niitmine, sadamate järelevalve ja raha taotlemine, suuremad tööd algavad lahel järgmisel aastal. Novembri lõpus lubas keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner Haapsalu volikogule panna kirja kolm punkti, mida sel aastal linnavalitsus ja ministeerium ühiselt teha saavad. Veebruari alguses tõi keskkonnaminister Madis Kallas kirjas volikogule välja viis punkti, millega sel aastal tegeleda. Tänavu on plaanis küsida raha uuringute läbiviimiseks, teha järelevalvet sadamate üle ja toetada maaomanikke pilliroo tõrjumisel. „Tööd algavad järgmisel aastal,” ütles keskkonnaministri nõunik Neeme Suur. Samuti on plaanis sel aastal lahe seisund täpsemini määratleda. Suure sõnul saab uuringutega paika, kui suures mahus Tagalahte puhastada saab. „Saame teada, mis on reaalne tulemus,” ütles Suur.

[caption id="attachment_386209" align="alignnone" width="696"] Eelkõige vajab Tagalaht mudauuringuid, mida seni tehtud pole. Foto Malle-Liisa Raigla.[/caption] Tööd Tagalahe seisundi parandamiseks võivad hakata sel või järgmisel aastal, kinnitas keskkonnaministri nõunik Neeme Suur.

[caption id="attachment_382427" align="alignnone" width="2000"] Keskkonnaministri nõunik Neeme Suur. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Pole vist saladus, et haapsallased armastavad oma merd, armastavad vaadata merest tõusvat ja merre loojuvat päikest. Ja üldse, mis oleks Haapsalu ilma mereta? Nii pole midagi imestada, kui linnaelanikud muretsevad oma lahtede tervise pärast. Pealegi on Tagalaht teadaolevalt Eesti kõige kehvemas seisus laht. Kas siis riik kui mereala haldaja kavatseb midagi ette võtta Tagalahe tervise taastamiseks või mitte? Kas on selleks mingit raha ette nähtud või mitte? Kui on, siis millises fondis see raha asub ja kes neid töid tegema peaks? Ja miks ometigi peab enne veel midagi uurima? Ja kas siis üldse saabki midagi ette võtta või kasvatame pilliroogu ja vetikaid ja tõdeme, et nii ongi? See oli põhjus, miks Haapsalu linnavolikogu palus hiljaaegu, et kutsuksin volikogu istungile kellegi keskkonnaministeeriumist esinema ettekandega Haapsalu Tagalahe tervise teemal. Ametnik käis ja esines. Tema jutust jäi kõlama, et enne kui saab midagi ette võtta, tuleb teha veel uuringuid, ent mitmed küsimused jäid vastuseta.

[caption id="attachment_382286" align="alignnone" width="2000"] Kõrgest veeseisust hoolimata ulatus tänavu suvel mererohi veepinnale. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Reedel Haapsalu volikogule Tagalahest kõnelemas käinud keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner ütles, et teadlaste hinnangul on laht praegu oma parimas seisukorras. Reisneri jutust jäi kõlama, et Tagalahe seisundi parandamiseks pole mõtet uuringuid teha, sest uuringud ei too reaalset tulemust, kuid samas ei saa lahe seisukorra parandamiseks uuringuteta midagi teha. Seni on eri indikaatorite järgi hinnates olnud Tagalahe seisund halb. Indikaatoreid on Reisneri sõnul umbes sada ja neid kasutatakse kõigi veekogude seisundi hindamiseks. „Seisundiindikaatorid näitavad, et olukord on halb, aga need on valed indikaatorid. Normaalne olukord on käes, kui midagi ette võtta, on efekt väike ja olukord võib pärast kardinaalsete uuenduste tegemist muutuda hullemaks,” ütles ta.

Haapsalu Tagalahe seisundi parandamiseks on lootust saada euroraha.

[gallery ids="372489,372490,372491,372492,372493,372494,372495,372496"] Fotod: Urmas Lauri Kuigi Haapsalu Tagalahte on uuritud kaugelt üle 20 aasta, pole keskkonnaametil plaani, mida Eesti kõige kehvemas seisus oleva rannikuveekoguga ette võtta.

[caption id="attachment_327268" align="alignnone" width="2000"] Keskkonnaminister Tõnis Mölder. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalut külastanud keskkonnaminister Tõnis Möldri sõnul on praegu, koroonaajal, metsad inimestele emotsionaalse väärtusega ja puhkemetsi ei saa majandada nii nagu majandusmetsi. Tutvusite Tagalahe seisundiga. Milline mulje jäi? Mere ökosüsteemi seisundit arvestades on Haapsalu ja Läänemaa keerulises seisus. Praegune seisund ei ole rahuldav ja linnalähedaste meresoppide hoidmiseks tuleb teha suuremaid samme. See tähendab, et peab vaatama, millist reovett lahesoppidesse viime ja milline on tagajärg. Tagalahe säilitamiseks tuleb vaadata, mida lahte lasta? Üks asi on, mida sinna lased. Aga peame arvestama, et Tagalaht ongi looduslikult hoopis teistsugune – madal ja viljakas keskkond, mis tähendab kinnikasvamist ja setete sadestumist. Tagalahe puhul tuleb leida ka uusi innovatiivseid lahendusi, mis aitaksid vett rohkem ringi liigutada, et setted ei sadestuks, või tuleb puhastada ja süvendada. See tähendab ökosüsteemi lõhkumist ja ei pruugi pikas perspektiivis olla jätkusuutlik.