Silt: Haapsalu Tagalaht

[caption id="attachment_404139" align="alignnone" width="768"] Lääne Elu- 34 aastat täppi pannud.[/caption] Haapsalu linn püüab projektide toel tasapisi parandada linnakeskkonda ja teha üht-teist Tagalahe heaks. Sademevee ärajuhtimise projektiga tehti uus kanalisatsioon linnaosale, mis jääb Hommiku kalda, Metsa ja Haava tänava vahelisele alale, kus vana kanalisatsiooni läbilaskevõime oli kõige väiksem.

[caption id="attachment_410438" align="alignnone" width="1920"] Projekti juht Haapsalu linnavalitsuses Gerda Algre on sademeveetiigi- ja puhkeala põhjalikult läbi uurinud. Foto erakogu[/caption] Uuemõisa ja promenaadi vahelisele alale, kuhu just kaevati sademevee kogumise tiike, on järgmiste projektidega kavas luua kergliiklustee ja puhkeala. Projekt Life LatEst Adapt on loodud selleks, et saada looduspõhiste ja nutikate lahendustega jagu sademevee üleujutustest linnades. Haapsalu linnageodeedi Peep Aedviiru sõnul käib praegu eeltöö faas. „Uuringud ja muu ettevalmistus. Praegu ootame selle taga, et üks teine – sademevee kogumise – projekt valmis saaks,“ ütles Aedviir.

[gallery ids="406656,406658,406660,406662,406664,406666,406668,406670,406672,406674,406676,406678,406680,406682,406684,406686,406688"]   Haapsalu Tagalahe äärde Kopli tänava lähedale sadevete ärajuhtimise kanalit kaevates reedel mutta uppunud kopa tõstis kraana teisipäeval välja. „35 tonni koos saviga,” hõikas kraanajuht teisipäeval kui kopp oli välja tõstetud. Kopp oli vajunud sügavale mutta, nii välja paistis sellest vaid kabiini ülemine osa. Seetõttu oli väljatõstetud kopp paksult mudaga koos ja muda oli täis ka kabiin. Hinnanguliselt oli kopa külge jäänud 10 tonni muda.

Sadevete ärajuhtimise kanal Tagalahe juures. Foto Heinrih Heintalu. Haapsalu Tagalahe äärde kaevatakse vanalinna sadetevete ärajuhtimiseks kanalit.

[gallery td_gallery_title_input="hõbekogred" ids="397903,397904,397905"] Kudevad hõbekogred Haapsalu Tagalahes. Fotod Andra Kirna. Eile avanes Haapsalu promenaadil kuursaali juures ebaharilik vaatepilt – madal vesi kihas kaladest umbes 250 meetri pikkusel lõigul.

[caption id="attachment_372494" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu Tagalaht. Foto Urmas Lauri[/caption] Erakond Isamaa, Mart Maastik Haapsalu Tagalaht on vist üks kesisemas olukorras olevaid Läänemere lahtesid.

[caption id="attachment_388270" align="alignnone" width="2000"] Paregu on Tagalahe seisund väga halb, kuid seda loodetakse tunduvalt parandada. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Sel aastal on plaanis Haapsalu Tagalahe niitmine, sadamate järelevalve ja raha taotlemine, suuremad tööd algavad lahel järgmisel aastal. Novembri lõpus lubas keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner Haapsalu volikogule panna kirja kolm punkti, mida sel aastal linnavalitsus ja ministeerium ühiselt teha saavad. Veebruari alguses tõi keskkonnaminister Madis Kallas kirjas volikogule välja viis punkti, millega sel aastal tegeleda. Tänavu on plaanis küsida raha uuringute läbiviimiseks, teha järelevalvet sadamate üle ja toetada maaomanikke pilliroo tõrjumisel. „Tööd algavad järgmisel aastal,” ütles keskkonnaministri nõunik Neeme Suur. Samuti on plaanis sel aastal lahe seisund täpsemini määratleda. Suure sõnul saab uuringutega paika, kui suures mahus Tagalahte puhastada saab. „Saame teada, mis on reaalne tulemus,” ütles Suur.

[caption id="attachment_386209" align="alignnone" width="696"] Eelkõige vajab Tagalaht mudauuringuid, mida seni tehtud pole. Foto Malle-Liisa Raigla.[/caption] Tööd Tagalahe seisundi parandamiseks võivad hakata sel või järgmisel aastal, kinnitas keskkonnaministri nõunik Neeme Suur.

[caption id="attachment_382427" align="alignnone" width="2000"] Keskkonnaministri nõunik Neeme Suur. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Pole vist saladus, et haapsallased armastavad oma merd, armastavad vaadata merest tõusvat ja merre loojuvat päikest. Ja üldse, mis oleks Haapsalu ilma mereta? Nii pole midagi imestada, kui linnaelanikud muretsevad oma lahtede tervise pärast. Pealegi on Tagalaht teadaolevalt Eesti kõige kehvemas seisus laht. Kas siis riik kui mereala haldaja kavatseb midagi ette võtta Tagalahe tervise taastamiseks või mitte? Kas on selleks mingit raha ette nähtud või mitte? Kui on, siis millises fondis see raha asub ja kes neid töid tegema peaks? Ja miks ometigi peab enne veel midagi uurima? Ja kas siis üldse saabki midagi ette võtta või kasvatame pilliroogu ja vetikaid ja tõdeme, et nii ongi? See oli põhjus, miks Haapsalu linnavolikogu palus hiljaaegu, et kutsuksin volikogu istungile kellegi keskkonnaministeeriumist esinema ettekandega Haapsalu Tagalahe tervise teemal. Ametnik käis ja esines. Tema jutust jäi kõlama, et enne kui saab midagi ette võtta, tuleb teha veel uuringuid, ent mitmed küsimused jäid vastuseta.