Silt: Haapsalu Tagalaht
Keskkonnaministeerium: Tagalaht on parimas seisukorras
[caption id="attachment_382286" align="alignnone" width="2000"]
Kõrgest veeseisust hoolimata ulatus tänavu suvel mererohi veepinnale. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Reedel Haapsalu volikogule Tagalahest kõnelemas käinud keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner ütles, et teadlaste hinnangul on laht praegu oma parimas seisukorras.
Reisneri jutust jäi kõlama, et Tagalahe seisundi parandamiseks pole mõtet uuringuid teha, sest uuringud ei too reaalset tulemust, kuid samas ei saa lahe seisukorra parandamiseks uuringuteta midagi teha.
Seni on eri indikaatorite järgi hinnates olnud Tagalahe seisund halb. Indikaatoreid on Reisneri sõnul umbes sada ja neid kasutatakse kõigi veekogude seisundi hindamiseks. „Seisundiindikaatorid näitavad, et olukord on halb, aga need on valed indikaatorid. Normaalne olukord on käes, kui midagi ette võtta, on efekt väike ja olukord võib pärast kardinaalsete uuenduste tegemist muutuda hullemaks,” ütles ta.
Kõrgest veeseisust hoolimata ulatus tänavu suvel mererohi veepinnale. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Reedel Haapsalu volikogule Tagalahest kõnelemas käinud keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner ütles, et teadlaste hinnangul on laht praegu oma parimas seisukorras.
Reisneri jutust jäi kõlama, et Tagalahe seisundi parandamiseks pole mõtet uuringuid teha, sest uuringud ei too reaalset tulemust, kuid samas ei saa lahe seisukorra parandamiseks uuringuteta midagi teha.
Seni on eri indikaatorite järgi hinnates olnud Tagalahe seisund halb. Indikaatoreid on Reisneri sõnul umbes sada ja neid kasutatakse kõigi veekogude seisundi hindamiseks. „Seisundiindikaatorid näitavad, et olukord on halb, aga need on valed indikaatorid. Normaalne olukord on käes, kui midagi ette võtta, on efekt väike ja olukord võib pärast kardinaalsete uuenduste tegemist muutuda hullemaks,” ütles ta. 
Haapsalu Tagalahel on lootust eurorahale
Haapsalu Tagalahe seisundi parandamiseks on lootust saada euroraha. 
Haapsalu Tagalaht on muutumas luhaks
[gallery ids="372489,372490,372491,372492,372493,372494,372495,372496"]
Fotod: Urmas Lauri
Kuigi Haapsalu Tagalahte on uuritud kaugelt üle 20 aasta, pole keskkonnaametil plaani, mida Eesti kõige kehvemas seisus oleva rannikuveekoguga ette võtta.
Tõnis Mölder: RMK raiub liiga intensiivselt
[caption id="attachment_327268" align="alignnone" width="2000"]
Keskkonnaminister Tõnis Mölder. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalut külastanud keskkonnaminister Tõnis Möldri sõnul on praegu, koroonaajal, metsad inimestele emotsionaalse väärtusega ja puhkemetsi ei saa majandada nii nagu majandusmetsi.
Tutvusite Tagalahe seisundiga. Milline mulje jäi?
Mere ökosüsteemi seisundit arvestades on Haapsalu ja Läänemaa keerulises seisus. Praegune seisund ei ole rahuldav ja linnalähedaste meresoppide hoidmiseks tuleb teha suuremaid samme. See tähendab, et peab vaatama, millist reovett lahesoppidesse viime ja milline on tagajärg.
Tagalahe säilitamiseks tuleb vaadata, mida lahte lasta?
Üks asi on, mida sinna lased. Aga peame arvestama, et Tagalaht ongi looduslikult hoopis teistsugune – madal ja viljakas keskkond, mis tähendab kinnikasvamist ja setete sadestumist.
Tagalahe puhul tuleb leida ka uusi innovatiivseid lahendusi, mis aitaksid vett rohkem ringi liigutada, et setted ei sadestuks, või tuleb puhastada ja süvendada. See tähendab ökosüsteemi lõhkumist ja ei pruugi pikas perspektiivis olla jätkusuutlik.
Keskkonnaminister Tõnis Mölder. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalut külastanud keskkonnaminister Tõnis Möldri sõnul on praegu, koroonaajal, metsad inimestele emotsionaalse väärtusega ja puhkemetsi ei saa majandada nii nagu majandusmetsi.
Tutvusite Tagalahe seisundiga. Milline mulje jäi?
Mere ökosüsteemi seisundit arvestades on Haapsalu ja Läänemaa keerulises seisus. Praegune seisund ei ole rahuldav ja linnalähedaste meresoppide hoidmiseks tuleb teha suuremaid samme. See tähendab, et peab vaatama, millist reovett lahesoppidesse viime ja milline on tagajärg.
Tagalahe säilitamiseks tuleb vaadata, mida lahte lasta?
Üks asi on, mida sinna lased. Aga peame arvestama, et Tagalaht ongi looduslikult hoopis teistsugune – madal ja viljakas keskkond, mis tähendab kinnikasvamist ja setete sadestumist.
Tagalahe puhul tuleb leida ka uusi innovatiivseid lahendusi, mis aitaksid vett rohkem ringi liigutada, et setted ei sadestuks, või tuleb puhastada ja süvendada. See tähendab ökosüsteemi lõhkumist ja ei pruugi pikas perspektiivis olla jätkusuutlik. 
Haapsalu Tagalahte satub aastas tuhandeid konisid
[caption id="attachment_307870" align="aligncenter" width="2000"]
Haapsallanna Riina Ilves uuris koos lapselaste Oskari ja Mia Marthaga kõnniteele kirjapandut. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kolmapäeval ilmusid Haapsalu tänavaile kirjad „Meri algab siit” – algas üle-eestiline kampaania, takistamaks konide jõudmist merre ja jõgedesse.
„Ekslik on arvamus, et sajuvett puhastatakse veepuhastusjaamades,” ütles Tartu ülikooli merebioloogia vanemteadur Helen Orav-Kotta.
Suitsetajana pole ka minu südametunistus puhas – olen isegi just seda arvates poetanud aeg-ajalt suitsukoni kanalisatsiooniresti. Enam ma seda ei tee. Eestis vihma- ja lumesulamisvett ei puhastata ja kõik, mis tänaval vedeleb, jõuab varem või hiljem loodusesse – merre, jõgedesse-järvedesse ja sealt edasi inimese toidulauale. Lääne Eluga rääkides kõndis Orav-Kotta parasjagu trammipeatusest Telliskivi loomelinnaku poole. „Peale suitsukonide kilekotitükid, kummikindatükid, näts,” loetles ta tänaval nähtud prahti.
Just prügi maha loopimise tagajärgedele sel nädalal alanud kampaania tähelepanu juhibki – 15 linnas tähistavad hoiatused kokku tuhandet kaevuluuki. Haapsalus on tähistatud 12 kaevuluuki, mis tuletavad meelde, et iga maha poetatud koni jõuab otseteed Tagalahte.
Haapsallanna Riina Ilves uuris koos lapselaste Oskari ja Mia Marthaga kõnniteele kirjapandut. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kolmapäeval ilmusid Haapsalu tänavaile kirjad „Meri algab siit” – algas üle-eestiline kampaania, takistamaks konide jõudmist merre ja jõgedesse.
„Ekslik on arvamus, et sajuvett puhastatakse veepuhastusjaamades,” ütles Tartu ülikooli merebioloogia vanemteadur Helen Orav-Kotta.
Suitsetajana pole ka minu südametunistus puhas – olen isegi just seda arvates poetanud aeg-ajalt suitsukoni kanalisatsiooniresti. Enam ma seda ei tee. Eestis vihma- ja lumesulamisvett ei puhastata ja kõik, mis tänaval vedeleb, jõuab varem või hiljem loodusesse – merre, jõgedesse-järvedesse ja sealt edasi inimese toidulauale. Lääne Eluga rääkides kõndis Orav-Kotta parasjagu trammipeatusest Telliskivi loomelinnaku poole. „Peale suitsukonide kilekotitükid, kummikindatükid, näts,” loetles ta tänaval nähtud prahti.
Just prügi maha loopimise tagajärgedele sel nädalal alanud kampaania tähelepanu juhibki – 15 linnas tähistavad hoiatused kokku tuhandet kaevuluuki. Haapsalus on tähistatud 12 kaevuluuki, mis tuletavad meelde, et iga maha poetatud koni jõuab otseteed Tagalahte.
Keskkonnaamet vaatab Tagalahe umbekasvamist tegevusetult pealt
Kuigi Tagalahte on uuritud üle 20 aasta, pole keskkonnaametil plaani, mida Eesti kõige kehvemas seisus oleva rannikuveekoguga ette võtta.
Tagalaht on eutrofeerunud – lämmastikku ja fosforit täis – ning laht kasvab kinni. Üks uuring järgneb teisele, sest Eestil Euroopa Liidu liikmena on kohustus oma veekogude, sh Haapsalu lahe seisundi kohta aru anda. Uuringutele ja aruteludele ei ole tegusid järgnenud.