30 aastat tagasi toimus Eestis kaks tõesti ajaloolist sündmust: rahareform 20. juunil ning meie põhiseadus kiideti rahvahääletusel heaks 28. juunil. See tekitas kiusatuse võrrelda tänavust ning 30 aasta tagust suve, sest näiliselt on minevikus alati kõik nii ilus ja olevik on nii nutune.
Sissejuhatuseks kordan üle põhifaktid: 20. juunist 1992 kadusid Eestis käibelt nõukogude rublad ning neid asendasid uhiuued oma kroonid. 1 miljon ja 96 706 inimest käis sularaha vahetamas, kuid eks oma raha jõudis ka lasteni, kes võidunud rublade asemel ostsid jäätist säravate sentide eest.
Tagantjärele tarkusega oli veel olulisem see, et kui 20. augustil 1991 oli Eesti taasiseseisvunud poliitiliselt, siis 20. juunil 1992 haakisime me end lõplikult lahti postsovetlikust majandusruumist. Tol ajal müüdi umbes 80% Eesti kaupadest endisesse Nõukogude Liitu, oma raha pööras Eesti majanduse idast läände.
Rummil on tegelikult õigus,oli jah hea aeg!Kõik kelle positsioon lubas krabasid midagi,kõik oli müügiks jne.Endised juhtoinad sahkerdasid edukalt maha kõik mida välismaalased vähegi himustasid.Viru hotell ühe aasta kasumi eest koos selle kasumiga st.praktiliselt muidu,uute seadmetega tubakavabrik Leek jne.
Ja selle peale irvitas eesti Panga pressiesindaja Kaupo Polisinski meedias “Me olime antud hetkel kõik võrdses seisus”?
Kui siis oli poliitikutel veel mõnes väheke isamaalisust, siis nüüd tormatakse poliitikasse vaid oma taskuid täitma!
Kui Eestis oleks päris valitsus, ei lastaks liberaalidel mokka lahti teha!!
eestis oma majanduse, nüüd veame kõik saasta sisse läänest