Silt: hannes rumm

Alustan seekord autoriteetide tsiteerimisega. „Jonatan Vseviovi tulek on Eesti poliitika suurim maavärin pärast Kaja Kallase lahkumist,” hindas neljapäevast poliitilist pommuudist Delfi juhtkiri. Nii see tõesti on, sest ammu enam pole Eesti poliitikasse tulnud nii hea mainega tegija mõnelt muult elualalt. Võrdluseks – Ülle Madise saamine presidendiks oli ootuspärane, mitte üllatav. Meenutame, et Vseviov pole olnud lihtsalt välisministeeriumi kantsler (alates 2021. aastast) ning varem Eesti suursaadik USAs ja kaitseministeeriumi kantsler. Ametniku jaoks ebatavalisel kombel on ta olnud väga sõnakas ajakirjanduses. Tema välis- ja julgeolekupoliitilisi teadmisi ja karismaatilist esinemist on 2022. aastal Venemaa-Ukraina sõja puhkemisest saadik usaldatud palju rohkem kui enamiku poliitikute omi. „Küllap saadi erakonna sees aru, et kuigi sotsid on tõusulaines, siis Lauri Läänemetsas suur osa inimesi usutavat peaministrimaterjali ei näe,” kirjutas ühismeedias Taavi Linnamäe, pikaaegn

Teisipäeval oli mul hea meel tuua Haapsallu tosin armeenia ajakirjanikku. See sõit oli huvitav, sest vanu tuttavaid asju võõraste silmade läbi vaadates näeb ka ise asju hoopis teisiti. Pooleteise tunni pikkuse bussisõidu leevendamiseks tegin armeenlastele väikese mälumängu. Üks küsimus oli selline: kes on kõige kuulsam inimene, kes on Haapsalu külastanud? Variandid: a) tsaar Aleksander III; b) helilooja Pjotr Tšaikovski; c) misjonär Anna Hedvig Büll; d) kunstnik Ilon Wikland? Armeenlastele tuli suure üllatusena, kui tihedalt oli väike Haapsalu oma kõrg

  Kas pedofiilia on tänapäeval üha laienev nähtus? Või lihtsalt märgatakse seda rohkem ja võideldakse sellega? Juba 1886. aastal võttis psühhiaater Richard von Krafft-Ebing kasutusele sõna „pedofiilia”. Sõnaveeb defineerib tänapäevases tavakeeles pedofiilia tähenduse nii: „Täiskasvanu seksuaalne kiindumus lastesse, lapse või laste seksuaalne ahistamine täiskasvanu poolt.” Sel nädalal lõpetas Rakvere haigla suunamudija Malluka tekitatud surve tõttu töölepingu arstiga, kes on kaks korda süüdi mõistetud lapspornograafilise materjali hoidmise ja levitamise eest. Aasta alguses avas Mallukas veebilehe, mis toimib avaliku häbipostina pedofiilidele ja koduvägivallatsejatele, sel lehel ripub ligi pooltuhat nime. Eesti Ekspress avaldas eelmisel nädalal ülevaate lastevastase seksuaalse väärkäitumise eest karistatud 94 mehest, tuginedes politseilt saadud andmestikule. Eesti Ekspressi ajakirjanik Matthias Kalev vestles kolmandikuga neist viimase aasta vältel karistatud mehest. Ta tuvastas, et nende seas on nii elus hästi edasijõudnuid kui ka luusereid, nii noori kui vanu, nii eestlasi kui venelasi. Kas pedofiilide arv kasvab tõesti hirmuäratava kiirusega? Lastevastased kuri

Pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale on Eesti inimestele tähtsad olnud ainult kolm probleemi: esiteks julgeolek, teiseks julgeolek ja kolmandaks veel kord julgeolek. Kaitsekulutused tõsteti lennult viiele protsendile sisemajanduse kogutoodangust ning Eesti Vabariik on igati tegelenud oma kaitsevõime suurendamisega. Ometi leidsime end viimasel nädalal olukorras, kus kõige tähtsama valdkonna juhtimisel tehti ja tehakse üks viga teise järel. Aga läheme ajas veidi tagasi. Kui Donald Trump valiti teist korda USA presidendiks, siis teatas peaminister Kristen Michal veebruaris 2025 kaitsekulutuste järsust suurendamisest. See oli väga mõistlik samm, sest kõige kindlam Eesti julgeoleku ja iseseisvuse tagaja on NATO ning Trump hakkas ettearvatavalt Euroopa lii

Viimasel nädalal on nii ajakirjanduses kui somes avaldatud sadu meenutusi sellest, kus ja kuidas mõni inimene äsja meie seast lahkunud Siim Kallasega kohtus ja koostööd tegi. Ega minagi saa teisiti. Viieteistaastase koolipoisina oli mu suur kirg mälumäng. Siim Kallase juhitud Mnemoturniir oli tollal kindlasti Eesti viie kuulatuima raadiosaate hulgas ning olin minagi pea iga pühapäeva hommikul kell üksteist raadiot kuulamas. Karismaatiline saatejuht ning imetlusväärselt targad vastajad innustasid mind ennast küsimusi esitada. Oma esimese küsimuse leidsin üheksanda klassi kirjandusõpikust. Viletsa nõuka-pastakaga panin paberile küsimuse: „Eduard Bornhöhe ajaloolise jutustuse „Tasuja” peategelase vanaisa nimi oli Vahur. Kes oli see „Tasujast” va

Dramaatilist pealkirja tuleb kohe täpsustada: kas presidendikandidaat Ülle Madiset ähvardab riigikogus sama saatus, mis tabas Lennart Meri 1996. aastal? Võrdlus 1996. aastaga on kohane, sest toona valiti presidenti esimest korda nende reeglite järgi, mis kehtivad tänase päevani. See tähendab, et esimesed valimisvoorud toimusid riigikogus. Poliitikud teadsid, et kui ükski kandidaat seal 68 häält kokku ei saa, kandub valimine edasi valijameeste kogusse, kus lisaks riigikogu liikmetele osalevad ka omavalitsuste esindajad. Tänavu kurdetakse, et valimised on lähedal, aga kandidaate pole ning korralikku avalikku arutelu ei toimu. Ka 1996. aastal sai kampaa

Tänavusel hapukurgihooajal pakutavad hapukurgid on kohati soolasemad ja vürtsikamad kui varasematel aastatel. Suve peetakse üldiselt rõõmsaks ajaks, mil enamus läänemaailmast hinge tõmbab ja mida eesti keeli juba üle sajandi „hapukurgihooajaks” kutsutakse. Ajakirjanduse uurijate väitel kasutasid seda väljendit algselt Saksa kaupmehed ja rätsepad, kellel suvel oli vähe tööd ning kes pidid läbi ajama odava toiduga nagu hapukurgid. Kõige levinuma seletuse kohaselt kandus väljend hiljem üle ajakirjandusse, kus see hakkas tähendama „uudiste põuda” ehk aega, mil lehed täidavad veerge vähetähtsate või kummaliste lugudega. Eks sisestage praegu mistahes meediaväljaandesse otsinguks BSH ja vaadake, kui mitu uudist Brigitte Susanne Hundist nädalas kirjutatakse. Ent sel suvel on hapukurgid kohati päris soolased, et mitte öelda üle soolatud. Selle suve suursündmus on seni presidendivalimised, mis vaikselt podisevad, aga pilukil potikaane vahelt tuleva kuuma auru tulemusena ka avalikkuses segadust tekitavad. Segaduse tekitamisega väheneb niigi madal toetus poliitikute suhtes. Ja mis eriti tähtis – kui rahvale jääb arusaamatuks see, miks ja milliste kokkulepete tulemusena just üks või

[caption id="attachment_396689" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Alles kuu aega tagasi saabus Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi Tallinnasse ning nautis taaskord täielikku eestlaste poolehoidu ja imetlust. Enam-vähem samasugune pilt avaneb teisteski Euroopa riikides. Ent paraku on Zelenskõi siseriiklik kuvand kirjum ning oma inimeste suhtumine märksa kriitilisem. Presidendi usaldusväärsus on ukrainlaste silmis praegu täitsa tugev 58 protsenti ning Kiievi rahvusvahelise sotsioloogia instituudi küsitluste kohaselt ongi see viimasel pooleteisel aastal püsinud vahemikus 53–74 protsenti. Paraku ei räägi lääne meedia ega ka valdav enamik sotsiaalmeedia mõjuisikuid Zelenskõi nõrkustest ja juhtimisprobleemidest. Just seetõttu tabas sel nädalal väga halva üllatusena Eesti inimesi suur avalik tüli, mille põhjustas Zelenskõi otsus vahetada välja populaarne 35aastane kaitseminister Mõhhailo Fedorov. See tüli tuli küll väga valel ajal, sest Ukraina asjad lähevad viimasel ajal tõusujoones. Venemaa suvine pealetung pole üldse edenenud. Hoopis Ukraina on süsteemsete droonirünnakutega halvanud vene naftatööstuse ning tekkinud bensiinijärjekorrad hävi

[caption id="attachment_327505" align="alignnone" width="1347"] Hannes Rumm.[/caption]   Sel nädalal toimunud õppuse Ilves 2026 ilmselt enim üleriiklikku tähelepanu pälvinud osa oli „massirahutuste” mahasurumine Paldiskis. Selle visuaalselt võimsa etenduse tõttu võis tekkida mulje, nagu oleks suurim oht kohaliku viienda kolonni tegevus, mida suunatakse idapiiri tagant. Ent õppuse raames toimus suuri ja keerulisi harjutusi ka paljudes teistes kohtades. Eesti Raudtee ja Elron viisid Ida- ja Lõuna-Eesti liinidel reaalajas läbi õppuse, millega harjutati rongiliikluse peatamist ja reisijate varjumist drooniohu korral. ERRi uudistemajas mängis politsei läbi äkkrünnaku tõrjumise, mille käigus terroristidel õnnestus võtta ka pantvange. Omavalitsused ja naiskodukaitse avasid kümnes linnas vajaliku varustusega evakuatsioonikoha. Kokku kaasati õppusele 4000 inimest ning 150 organisatsiooni, kes kõik teadsid ainult üht väikest osa õppuse stsenaariumist. See stsenaarium kirjeldas aga erakordselt laiaulatuslikku hübriidrünnakut Eesti ja meie naabrite vastu. Milline see tervikstsenaarium siis oli? Loomulikult üritati seda koostades olla võimalikult tõelähedased ning pakkuda üh

[caption id="attachment_396688" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Neil Lääne Elu lugejail, kes ei taha laupäeval oma tuju rikkuda, soovitan seda lugu mitte lugeda, sest juttu tuleb ainult kurbadest ja veel kurvematest asjadest. Enam-vähem kõik me teame, kui palju hukkub igal aastal liikluses inimesi. Vähemalt õige suurusjärgu oskame välja pakkuda: 50–60 inimest. Aga kindlasti on ka neid inimesi, kel on veel meeles rõõmus uudis aasta algusest: „2025. aastal hukkus liikluses 44 inimest, mida on vähem kui kunagi varem