-0.3 C
Haapsalu
Reede, 21. jaanuar 2022
Avakülg Tags Hannes rumm

Silt: hannes rumm

Hannes Rumm: ennustatava ennustamatuse ajastu

[caption id="attachment_327502" align="alignnone" width="1347"] Hannes Rumm[/caption] Tagantjärele tarkusega olid need ühed kõige ilusamad aastad eestlaste elus, kui tõsimeeli kurdeti, et pärast liitumist NATO ja Euroopa Liiduga 2004. aastal pole Eestil enam ühtegi suurt eesmärki. Eesmärki tõesti polnud, aga need igavad aastad olid turvalised. Seevastu viimased kaks aastat oleme elanud tervisekriisis ning lühemaid perioode veel mitmes muus kriisis, olgu selleks verine võitlus „abielureferendumiks” valmistumisel veel eelmise aasta alguses või kaasa elamine hübriidsõjale Valgevene piiril. Halb uudis on, et tõenäoliselt ei muutu meie elu stabiilsemaks ka alanud aastal. Maailma üks mõjukamaid ajakirju Economist prognoosis just enne jõule, et maailma ootab ees uus ajastu: ennustatava ennustamatuse ajastu. See kummaline mõiste tähendab, et kindel on see, et midagi juhtub, aga mis täpselt juhtub, seda pole võimalik ebatavaliselt keerulistes oludes ka kõige helgematel peadel ette näha.

Hannes Rumm: raamatu kirjutamine on nagu maratonijooks

[caption id="attachment_350274" align="alignnone" width="2000"] Lehte Ilvese (vasakul) intervjuud Ülo Nugisega kasutas Hannes Rumm oma raamatus. Foto: Andra Kirna[/caption] Esmaspäeval tutvustas Hannes Rumm Haapsalu raamatukogus oma raamatut ENSV ülemnõukogu juhataja ja riigikogu esimees Ülo Nugisest. „Ülo Nugis. Mees, kes vormistas iseseisvuse“ on Rummi esimene raamat. Hooandjas raamatu väljaandmiseks toetust kogudes kirjutas autor: „Nagu elus mõnikord ikka juhtub, viib üks asi teiseni. Talvel kutsuti mind stsenaristina tegema dokumentaalfilmi Ülo Nugisest. Avastasin Nugise eluloost palju põnevat. Paraku mahub filmi „Riigikogu direktor“ vaid väike osa kogutud teadmistest. Seetõttu otsustasin Ülo Nugise eluloo raamatuna kirja panna, sest see on kaante vahele saamist väärt.“

Hannes Rumm: eraisikutele täna bensiini ei müüda

[caption id="attachment_327502" align="alignnone" width="300"] Hannes Rumm[/caption] Kõik eestlased on näinud 20. augustist 1991 kell 23.03 pärinevat filmilõiku, kus ülemnõukogu juhataja Ülo Nugis teatab: „Selle otsuse poolt on 69 rahvasaadikut, vastu ja erapooletuid ei ole. Otsus on vastu võetud.” Ja kopsab siis spiikrihaamriga otsuse kinnitamiseks. Seda minutipikkust filmilõiku korrati sadu kordi tänavu augustis, mil me õiglase uhkusega tähistasime taasiseseisvumise 30. aastapäeva. Kahjuks kinnistasid juubelipidustused minu meelest nooremates inimestes järjest süvenevat ekslikku muljet, et eestlased hakkasid end 1988. aastal vabaks laulma, kuni augustis 1991 hakkaski oma riik sujuvalt tööle.

Hannes Rumm: meie murtud tiivaga lind

[caption id="attachment_327502" align="alignnone" width="1347"] Hannes Rumm[/caption] Keskkonnaminister Tõnis Möldri ametist lahkumist käsitleti kui üht poliitikut tabanud isiklikku saatuselööki, mis on ainult tema ja tema kodupartei probleem. Sama juhtus vaid veidi varem kultuuriminister Anneli Oti lahkumisega. Kuigi lahkumise põhjus oli ministri ametialane läbikukkumine, õnnestus Keskerakonnal teha sellele suitsukatet jutuga ebaõiglastest rünnakutest, mis ministrit tema vaktsineerimise teemal tabasid. Viimastel aastatel on aeg-ajalt ikka kombeks kurta, et riigikogu liikmete tase ajapikku aina langeb. Ei vaidle vastu, aga minu meelest on probleem palju tõsisem – ajapikku aina langeb ka ministrite professionaalne tase. See on aga palju ohtlikum, sest ministrite otsustel või otsustamatusel on Eesti igapäevaelule märksa vahetum mõju kui seaduste kvaliteedil.

Hannes Rumm: Kas Keskerakonna kaotus toob uue valitsuse? 

[caption id="attachment_327502" align="alignnone" width="300"] Hannes Rumm[/caption] Kohalikest valimistest on nüüd möödas kaks nädalat ning suuremalt jaolt on selge, kes hakkab meie linnu ja valdu järgmised neli aastat valitsema. Haapsalus ruulib ja roolib jätkuvalt Urmas Sukles, Tallinna tüür on pea sama kindlalt Mihhail Kõlvarti käes, kuigi lõplikult on valimistulemused veel vormistamata. Aga lisaks võimu jagamisele linnades ja valdades on kohalikel valimistel ka selge mõju sellele, mis hakkab toimuma terves Eestis nii nüüd kohe kui ka poolteise aasta pärast. See tänases kolumnis jutuks tulebki.

Hannes Rumm: millest president Karis alustab?

src="https://online.le.ee/wp-content/uploads/2021/08/Presidendiks-valiti-Alar-Karis-ERR-12.jpeg" alt="" width="2000" height="1334" class="aligncenter size-full wp-image-340331" /> Esmaspäeval ametisse astunud president Alar Karisel oli palju lihtsam tööd alustada kui tema eelkäijal Kersti Kaljulaidil, sest sportlaste keeles jõudis ta enne starti korralikult sooja teha. Kaljulaid valiti presidendiks 3. oktoobril ning ametisse astus ta juba 10. oktoobril. Seejuures kutsuti Kaljulaid presidendikandidaadiks vaid mõni päev enne valimisi riigikogus. Seevastu Karis valiti presidendiks 31. augustil ning ametisse astus alles 11. oktoobril. Nende nädalatega pani ta kokku korraliku nõunike tiimi, valmistus töö alguseks rahulikult infot kogudes ja oma esimesi samme riigipeana põhjalikult läbi mõeldes. Seda oli tunda ka avakõnest riigikogus, kus kõik olulised teemad olid süstemaatiliselt kaardistatud.

Hannes Rumm: vaikivad kaabud ja Kõlvarti pruudid

[caption id="attachment_327504" align="alignnone" width="1347"] Hannes Rumm. Arhiiv[/caption] Kuigi kohalike valimiste tulemuse selgumiseni on aega vaid kaks nädalat, on see sügis poliitikas olnud üllatavalt rahumeelne ja isegi igav. Vaikse tuulega on osanud kõige edukamalt purjetada keskerakondlane Mihhail Kõlvart, ning EKRE esimees Martin Helme. Kui Kõlvartit on alati iseloomustanud põhimõte „tasa sõuad, kaugele jõuad”, siis Martin Helme tegi aasta algul eduka käiguvahetuse.

Hannes Rumm: iseseisvus käes, riigi ehitamine veel ees

[caption id="attachment_327504" align="alignnone" width="1347"] Hannes Rumm. Arhiiv[/caption] Mõnel 20–30aastasel eestlasel võis juubelipidustustest jääda mulje, et kui kolmapäeval, 20. augustil 1991 hääletas 69 Eesti Vabariigi ülemnõukogu liiget iseseisvuse taastamise poolt, siis hakkas meie väike tubli riik järgmisest esmaspäevast toimima nagu Soome. Mulje võis tekkida põhjusel, et pärast suurejoonelist iseseisvuse taastamise juubeli tähistamist pole üldse räägitud sellest, mis Eesti riigist edasi sai. Kuigi ettevalmistused oma riigi taastamiseks olid 1991. aasta sügiseks poole peal, tuli kohutavalt palju selliseid asju, mida me praegu enesestmõistetavaks peame, 30 aastat tagasi peaaegu tühja koha pealt ülehelikiirusel ära teha. Esimene näide on oma riigi piiride valvamine. Mis te arvate, kes aitas Eesti vabariigil kiirkorras piirivalvureid välja õpetada? Ei, need ei olnud soomlased ega ameeriklased. 2. septembrist 1991 hakkasid vastavalt peaminister Edgar Savisaare ja Balti sõjaväeringkonna piirivalvevägede ülem