2 C
Haapsalu
Esmaspäev, 26. veebruar 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Hannes rumm

Silt: hannes rumm

Hannes Rumm: kliima soojenemise ajal püsib poliitiline kliima jäine

[caption id="attachment_327503" align="alignnone" width="1347"] Hannes Rumm[/caption] Kui kliima soojeneb, mõjutab see meid kõiki. Mõne ameti pidajaid rohkem – näiteks põllumehi. Mõnda vähem – näiteks raamatupidajaid. Aga moel või teisel arvestame ilmaoludega igal hommikul sobivaid riideid selga pannes. Poliitikat saab üsna hästi võrrelda kliimaga. Paljud Eesti inimesed ei hooli poliitikast üldse, valimisaktiivsus on Eestis Põhjamaadega võrreldes madal. Sel sajandil kõige vähem osales Eesti kodanikke riigikogu valimistel 2003. aastal, mil valimas käis ainult 58,2 protsendi kodanikest. Hea aasta oli 2015, mil hääletuskastide juurde või e-hääletama jõudis 64,2 protsenti kodanikke. Veel rohkem on neid inimesi, kes ei huvitu päevapoliitikast. Testige hetkeks oma teadmisi ning vastake ausalt küsimusele: kes on praegu sotsiaalkaitseminister ning regionaalminister? Usun, et isegi enamik keskmisest poliitikahuvilisemaid inimesi ei oska esimese hooga nimetada Signe Riisalo ja Madis Kallase nime. Nii nagu Euroopa kliimat mõjutab kõige rohkem Mehhiko lahelt Põhja-Euroopa poole liikuv Golfi hoovus, on Eesti poliitilist kliimat 21. sajandil kõige tugevamalt mõjutanud Reformierakond. Alates 2000. aastast on Eesti peaminister kokku üle 15 aasta olnud just Reformierakonna esimees. Need on olnud Siim Kallas (2002–2003), Andrus Ansip (2005–2014), Taavi Rõivas (2014–1016) ja Kaja Kallas (2021–2024). Reeglit kinnitavad erandid olid sajandi alguses Mart Laar Isamaast (1999–2002) ja Juhan Parts Res Publicast (2003–2005) ning lähiminevikust keskerakondlane Jüri Ratas (2016–2021). Tõeline saatuse iroonia on, et Laar, Parts ja Ratas on nüüd parteikaaslased Isamaas.

Hannes Rumm: milline on elu Kiievis, sõdiva riigi pealinnas?

ontent/uploads/2023/04/Hannes-Rumm-ilus-0276_Maris_50_DianaUntPhotography_19.09.2020_-1.jpg"> Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Eelmise pühapäeva õhtul jõudsin Krakowist startinud rongiga veidi enne südaööd Przemyśli linna Ukraina piiril. Harjunult rivistusid ukrainlased tollipunkti ukse taha. Võtsin minagi sappa, mis koosnes 200–300 inimesest. Väljas olid miinuskraadid ja üha rohkem inimese hakkas sooja saamiseks jalalt jalale keksima. Nagu mu naaber seletas, jäi Kiievist tulnud rong hiljaks ja tavaliselt tähendab see tunni-pooleteise pikkust külmetamist.

Hannes Rumm: uusaasta 1934, 1944 ja 1954 aasta moodi

[caption id="attachment_327503" align="alignnone" width="1347"] Hannes Rumm[/caption] Uurisin aastavahetusel Läänemaa ajakirjanduse arhiividest, kuidas võeti uut aastat vastu pöördelistel rasketel aegadel. 1934. aasta esimeses lehenumbris teatas ajaleht Lääne Elu oma lugejatele: „Seisame niihästi sise- kui välispoliitiliselt otsustavate aegade lävel. Meie riigi sisemises elus on mõõduandvad niihästi käesolevad vallavolikogude, eelseisvad riigivanema kui ka riigikogu valimised, millest oleneb pikema perioodi peale kui varemalt kõikide kodanikkude saatus ja hea käekäik. Sõnaga, elame ajastul täis poliitilist pinget ja keerukaid välispoliitilisi vahekordi.“

Hannes Rumm: Putini rõõm, meie mure

[caption id="attachment_327504" align="alignnone" width="1347"] Hannes Rumm. Arhiiv[/caption] Eelmisel aastavahetusel istus Vladimir Putin mõnes oma luksusresidentsis üsna halvas tujus. Venemaa vallutussõja esimene aasta lõppes venelaste väljakihutamisega Hersonist ning mingist edust polnud tal võimalik uusaastakõnes rääkida. Eriti kehvaks läks Vladimir Vladimirovitši tuju 1. jaanuari hommikul. Siis kanti talle ette, et ühe HIMARSi-löögiga hävitasid ukrainlased Makijivka kutsekooli ruumes pidutsenud mobiliseeritutest üle 80 mehe. Tänavu on Putini tuju vana-aastaõhtul palju parem. Esimest korda sõja ajal on lääne liitlased hakanud Ukrainat tõsiselt alt vedama. Kõige valusama põntsu on ukrainlastele pannud USA vabariikliku partei liikmed, kes blokeerivad 60 miljardi dollari suuruse abipaketi heakskiitmist Kongressis. Seetõttu oli ukrainlaste jaoks väga oluline äsjane Euroopa Liidu otsus alustada Ukrainaga ametlikke liitumisläbirääkimisi. 26 Euroopa riigijuhi otsus andis ukrainlastele lisamotivatsiooni. 50 miljardi eurost rahakaarti euroliit emotsionaalselt olulisele otsusele Ungari peaministri Viktor Orbáni vastuseisu tõttu veel ei pannud. See raha, mis on mõeldud Ukraina riigi kulude katmiseks, jõuab Kiievisse lähiajal niikuinii. Euroopa kõige suuremast Putini semust Orbánist saab rahanduses mööda minna. Aga eks see on ohumärk, et just Ida-Euroopast leiab Kreml endale liitlasi – lisaks Ungari peaministrile vastustab Ukraina toetamist ka Slovakkia uus valitsusjuht Robert Fico.

Hannes Rumm: lõppeb rizzi-aasta ehk AI-aasta

[caption id="attachment_327503" align="alignnone" width="1347"] Hannes Rumm[/caption] Oxfordi sõnastik valis 2023. aasta sõnaks rizz. Mida see ometi tähendada võiks? Nii küsisin mina endalt, kui seda sõna esimest korda nägin. Ilmselt esitavad endale sama küsimuse ka paljud Lääne Elu lugejad. Sõna rizz on maailmas tänavu väga palju kasutatud, see on lühend ingliskeelsest sõnast charizma ehk karisma. Kui ma selle uudissõna tausta uurisin, siis ei tundnud ma ennast enam rumalalt. Nagu selgus, mõtles selle sõna välja ja laskis 2021. aastal kasutusse praeguseks 22aastane Youtoube’i ja Twitchi suunamudija Kai Cenat. Plahvatuslikult levis sõna rizz kolmandas ühismeediakanalis Tiktok.

Hannes Rumm: Eesti otsib peaministrit

[caption id="attachment_396688" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Viimasel ajal on kuulda kurtmist, et nii halba aega Eestis poliitikas ja nii nõrka valitsust kui Kaja Kallase juhitud Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide valitsus pole varem olnudki. Tõsi ta on, märtsikuisest hiigelsuurest poliitilisest kapitalist on Reformierakond ja Eesti 200 suure osa maha mänginud. Riigikogu valimiste aegse ajaga võrreldes on nii Reformierakonna kui ka Eesti 200 toetus avaliku arvamuse küsitlustes kukkunud kaks korda. Ent otsustasin mälu värskendada ja ajaloos tagasi vaadata. Selgus, et valitsuste kiires ebapopulaarseks muutumises ja vahetumises pole midagi uut. 1992. aastal võitis valimised Mart Laari juhitud Isamaa, Mõõdukate ja ERSP valitsus. Nemad kaotasid oma populaarsuse esimesel ametisoleku kuul, sest presidendiks valiti riigikogus nende häältega mitte eesti rahva suur lemmik Arnold Rüütel, vaid talle üldrahvalikul hääletusel pika puuga kaotanud Lennart Meri. 1995. aasta märtsis võitis riigikogu valimised tohutu ülekaaluga Tiit Vähi juhitud Koonderakonna ja Maarahva Ühendus, mis moodustas valitsuse koos Keskerakonnaga. Paraku lagunes see valitsus juba sügiseks Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare lindiskandaali tõttu. Ent kogu KMÜ kaotas kiiresti valijate usalduse ja toetuse.

Hannes Rumm: kes kevadel naersid, need sügisel nutavad

[caption id="attachment_396688" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Eestis oli väga levinud kõnekäänd: kes sügisel köhib, see kevadeks läinud. Meie poliitikas käivad asjad tänavu täpselt vastupidi: kes kevadel võidurõõmsalt naeratasid, neil on sügiseks nutuvõru suu ümber. Aga meenutame fakte. Kaja Kallas viis kevadel Reformierakonna rekordiliselt suure valimisvõiduni, kogudes ise Harjumaal 31 816 häält ja tuues parteile 37 kohta riigikogus. Paraku on juba sügiseks nii peaministri kui ka tema partei toetus avaliku arvamuse küsitlustes kukkunud. 18 protsendiga on oravad alles kolmandal kohal. Sama kehtib teise valitsuspartei Eesti 200 kohta. Märtsis võideti riigikogu valimistel Lauri Hussari juhtimisel koguni 14 kohta. Hussar ise piirdus sealsamas Harjumaal vaid 3343 häälega. Aga seda kõvem oli erakonna kaubamärk, millelt paljud inimesed lootsid uusi tuuli poliitikas. Novembriks on partei toetus kahanenud juba viieprotsendilise valimiskünnise piirile.

Hannes Rumm: mis on ühist Vene presidendil ja Iisraeli peaministril?

Näiliselt pole Iisraeli peaministril ja Venemaa presidendil midagi ühist

Hannes Rumm: Estonia, Moskva ja Deutschland

[caption id="attachment_396688" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Laevamees kõnnib aeg-ajalt komistades läbi rahvast tuubil koridori. Kummardub merehaiguse käes vaevleva naise kohale ja küsib: „Are you okay?“ Jõuab mõni aeg hiljem pahaendelise metalse kägina saatel infolauani. Siis paiskab järsk hoop nii tema kui ka kõrvalseisjad põrandale pikali. /…/ Soome merepäästja laskub helikopterilt trossi mööda Läänemerre. Vee temperatuur on 11 kraadi, tuule kiirus 25 meetrit sekundis ja laine kõrgus seitse meetrit.