Silt: hannes rumm

Pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale on Eesti inimestele tähtsad olnud ainult kolm probleemi: esiteks julgeolek, teiseks julgeolek ja kolmandaks veel kord julgeolek. Kaitsekulutused tõsteti lennult viiele protsendile sisemajanduse kogutoodangust ning Eesti Vabariik on igati tegelenud oma kaitsevõime suurendamisega. Ometi leidsime end viimasel nädalal olukorras, kus kõige tähtsama valdkonna juhtimisel tehti ja tehakse üks viga teise järel. Aga läheme ajas veidi tagasi. Kui Donald Trump valiti teist korda USA presidendiks, siis teatas peaminister Kristen Michal veebruaris 2025 kaitsekulutuste järsust suurendamisest. See oli väga mõistlik samm, sest kõige kindlam Eesti julgeoleku ja iseseisvuse tagaja on NATO ning Trump hakkas ettearvatavalt Euroopa lii

Viimasel nädalal on nii ajakirjanduses kui somes avaldatud sadu meenutusi sellest, kus ja kuidas mõni inimene äsja meie seast lahkunud Siim Kallasega kohtus ja koostööd tegi. Ega minagi saa teisiti. Viieteistaastase koolipoisina oli mu suur kirg mälumäng. Siim Kallase juhitud Mnemoturniir oli tollal kindlasti Eesti viie kuulatuima raadiosaate hulgas ning olin minagi pea iga pühapäeva hommikul kell üksteist raadiot kuulamas. Karismaatiline saatejuht ning imetlusväärselt targad vastajad innustasid mind ennast küsimusi esitada. Oma esimese küsimuse leidsin üheksanda klassi kirjandusõpikust. Viletsa nõuka-pastakaga panin paberile küsimuse: „Eduard Bornhöhe ajaloolise jutustuse „Tasuja” peategelase vanaisa nimi oli Vahur. Kes oli see „Tasujast” va

Dramaatilist pealkirja tuleb kohe täpsustada: kas presidendikandidaat Ülle Madiset ähvardab riigikogus sama saatus, mis tabas Lennart Meri 1996. aastal? Võrdlus 1996. aastaga on kohane, sest toona valiti presidenti esimest korda nende reeglite järgi, mis kehtivad tänase päevani. See tähendab, et esimesed valimisvoorud toimusid riigikogus. Poliitikud teadsid, et kui ükski kandidaat seal 68 häält kokku ei saa, kandub valimine edasi valijameeste kogusse, kus lisaks riigikogu liikmetele osalevad ka omavalitsuste esindajad. Tänavu kurdetakse, et valimised on lähedal, aga kandidaate pole ning korralikku avalikku arutelu ei toimu. Ka 1996. aastal sai kampaa

Tänavusel hapukurgihooajal pakutavad hapukurgid on kohati soolasemad ja vürtsikamad kui varasematel aastatel. Suve peetakse üldiselt rõõmsaks ajaks, mil enamus läänemaailmast hinge tõmbab ja mida eesti keeli juba üle sajandi „hapukurgihooajaks” kutsutakse. Ajakirjanduse uurijate väitel kasutasid seda väljendit algselt Saksa kaupmehed ja rätsepad, kellel suvel oli vähe tööd ning kes pidid läbi ajama odava toiduga nagu hapukurgid. Kõige levinuma seletuse kohaselt kandus väljend hiljem üle ajakirjandusse, kus see hakkas tähendama „uudiste põuda” ehk aega, mil lehed täidavad veerge vähetähtsate või kummaliste lugudega. Eks sisestage praegu mistahes meediaväljaandesse otsinguks BSH ja vaadake, kui mitu uudist Brigitte Susanne Hundist nädalas kirjutatakse. Ent sel suvel on hapukurgid kohati päris soolased, et mitte öelda üle soolatud. Selle suve suursündmus on seni presidendivalimised, mis vaikselt podisevad, aga pilukil potikaane vahelt tuleva kuuma auru tulemusena ka avalikkuses segadust tekitavad. Segaduse tekitamisega väheneb niigi madal toetus poliitikute suhtes. Ja mis eriti tähtis – kui rahvale jääb arusaamatuks see, miks ja milliste kokkulepete tulemusena just üks või

[caption id="attachment_396689" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Alles kuu aega tagasi saabus Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi Tallinnasse ning nautis taaskord täielikku eestlaste poolehoidu ja imetlust. Enam-vähem samasugune pilt avaneb teisteski Euroopa riikides. Ent paraku on Zelenskõi siseriiklik kuvand kirjum ning oma inimeste suhtumine märksa kriitilisem. Presidendi usaldusväärsus on ukrainlaste silmis praegu täitsa tugev 58 protsenti ning Kiievi rahvusvahelise sotsioloogia instituudi küsitluste kohaselt ongi see viimasel pooleteisel aastal püsinud vahemikus 53–74 protsenti. Paraku ei räägi lääne meedia ega ka valdav enamik sotsiaalmeedia mõjuisikuid Zelenskõi nõrkustest ja juhtimisprobleemidest. Just seetõttu tabas sel nädalal väga halva üllatusena Eesti inimesi suur avalik tüli, mille põhjustas Zelenskõi otsus vahetada välja populaarne 35aastane kaitseminister Mõhhailo Fedorov. See tüli tuli küll väga valel ajal, sest Ukraina asjad lähevad viimasel ajal tõusujoones. Venemaa suvine pealetung pole üldse edenenud. Hoopis Ukraina on süsteemsete droonirünnakutega halvanud vene naftatööstuse ning tekkinud bensiinijärjekorrad hävi

[caption id="attachment_327505" align="alignnone" width="1347"] Hannes Rumm.[/caption]   Sel nädalal toimunud õppuse Ilves 2026 ilmselt enim üleriiklikku tähelepanu pälvinud osa oli „massirahutuste” mahasurumine Paldiskis. Selle visuaalselt võimsa etenduse tõttu võis tekkida mulje, nagu oleks suurim oht kohaliku viienda kolonni tegevus, mida suunatakse idapiiri tagant. Ent õppuse raames toimus suuri ja keerulisi harjutusi ka paljudes teistes kohtades. Eesti Raudtee ja Elron viisid Ida- ja Lõuna-Eesti liinidel reaalajas läbi õppuse, millega harjutati rongiliikluse peatamist ja reisijate varjumist drooniohu korral. ERRi uudistemajas mängis politsei läbi äkkrünnaku tõrjumise, mille käigus terroristidel õnnestus võtta ka pantvange. Omavalitsused ja naiskodukaitse avasid kümnes linnas vajaliku varustusega evakuatsioonikoha. Kokku kaasati õppusele 4000 inimest ning 150 organisatsiooni, kes kõik teadsid ainult üht väikest osa õppuse stsenaariumist. See stsenaarium kirjeldas aga erakordselt laiaulatuslikku hübriidrünnakut Eesti ja meie naabrite vastu. Milline see tervikstsenaarium siis oli? Loomulikult üritati seda koostades olla võimalikult tõelähedased ning pakkuda üh

[caption id="attachment_396688" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Neil Lääne Elu lugejail, kes ei taha laupäeval oma tuju rikkuda, soovitan seda lugu mitte lugeda, sest juttu tuleb ainult kurbadest ja veel kurvematest asjadest. Enam-vähem kõik me teame, kui palju hukkub igal aastal liikluses inimesi. Vähemalt õige suurusjärgu oskame välja pakkuda: 50–60 inimest. Aga kindlasti on ka neid inimesi, kel on veel meeles rõõmus uudis aasta algusest: „2025. aastal hukkus liikluses 44 inimest, mida on vähem kui kunagi varem

[caption id="attachment_327505" align="alignnone" width="1347"] Hannes Rumm.[/caption] Arvake, palun: millised on viimastel aastatel rahvusvaheliselt kõige menukamad Eestis välja antud raamatud? Vihjeks – neid raamatuid loetakse ja tsiteeritakse kohe pärast ilmumist kümnetes välisriikides, sest ilmuvad need teosed üheaegselt eesti ja inglise keeles. Ja kirjanike asemel on nende raamatute autorid oma nimesid hoolega varjavad riigiametnikud. Vastus – need menukid on kaitsepolitseiameti ning välisluureameti aastaraamatud, mis sisaldavad salajast infot, mille järele on vene ohtu tajuvas maailmas suur nõudlus. Meie süvariigi ametite üllitatud veebiraamatuid kasutavad infoallikatena maailma mõjukaimad meediakanalid, rääkimata meie oma ajakirjanduses ülisuurest tähelepanust. Ent eelmainitud teoste varju on nii kodukamaral kui teispool riigipiiri jäänud hiljem ilmuma hakanud Eesti kaitseväe aastaraamat. Seepärast võtsin tänavuse aastaraamatu nüüd ette. Sõjaväeliste käsitluste kõrval tekitas huvi päris viimane peatükk „Toimetulek sõjaärevusega – teadvusta, märka, tegele”. „Sõjaga seotud ärevus mõjutab ühiskonda tervikuna, jätmata kedagi sellest päris puutumata,” tõdeb peatüki

[caption id="attachment_396689" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Kuigi üheksa miljoni elanikuga Ungari on suhteliselt väike riik, on seal nädal tagasi lõppenud parlamendivalimistel ebatavaliselt suurt mõju kogu maailmas. Loomulikult loksub nende valimiste järellainetus tuntavalt ka Eesti randa. Toon mõne näite eelnevate väidete kinnituseks. Ebatavaliselt jõulise katse valimiste mõjutamiseks tegid USA president Donald Trump ning liikumine Make America Great Again (MAGA). Mõned päevad enne valimisi külastas Budapesti asepresident J. D. Vance, kes valimiskampaania üritustel kiitis 16 aastat Ungarit valitsenud peaminister Viktor Orbánit. Ning süüdistas valimistesse sekkumises hoopis Euroopa Liitu. Suurel valimisrallil mängiti ungarlastele kõlaritest ette Donald Trumpi telefonikõne, mille üks sõnum oli näiteks „Olen Viktori suur fänn ning toetan t

„Kaitsevägi: 31.03 Võimalik uus öhuoht Rapla-, Pärnu- ja Harjumaal. Drooni nähes varjuge. Olge valvsad. Lisainfo kriis.ee ja 1247.” Selline sõnum laekus mu telefoni kell 4.45. Ja samasuguseid sõnumeid said veel sajad tuhanded eestlased sõltuvalt oma elukohast. Mida peame selliste sõnumitega ette võtma? Öösel kell neli või viis hommikul inimesed magavad, sellised sõnumid rikuvad meie une ja tekitavad mittevajalikku ärevust. Järgmisel hommikul andsin ühiskonnaõpetuse tunni Gustav Adolfi gümnaasiumis. Pooled kuulajad olid Erasmuse programmi raames Tallinnasse tulnud rootsi noored. Nende õpetaja oli öösel saanud samasuguse sõnumi inglise keeles ning oli tõsiselt paanikasse sattunud: olen vastutav oma õpilaste eest, mida nüüd tegema pean? Samal ööl oli mu elukaaslane koos Saksa telekanali ZDF võttegrupiga Setumaal, kohe Venemaa piiri ääres. Tema sai eestikeelse hoiatusteavituse, aga sakslastele seda sõnumit ei edastatud. Kuna Saksa teleajakirjanikud olid tegemas videolugu julgeolekuolukorrast meie idapiiril, tekkis sel teemal hommikul mõttevahetus. Kas sellised sõnumid on asjakohased ning kuidas neid nii valikuliselt edastatakse? Erinevalt Eestist otsustati Soomes mitte tõst