Hannes Rumm: Kristen Michal ja peaministrite väike välimääraja

Hannes Rumm. Foto: Diana Unt

Hannes Rumm. Foto: Diana Unt

 

Kui just midagi väga ootamatut ei juhtu, saab Kristen Michal pärast aastakümnete pikkust visa tööd Eesti järgmiseks peaministriks. Aga kuidas üldse liigituvad taasiseseisvumise järgsed peaministrid?

Kui alustada lugemist esimestest päris vabadest valimistest 1992. aasta sügisel, on meil 32 aasta vältel olnud kokku kümme peaministrit (valitsusi on kokku koguni 18). Esimene ses loetelus on Mart Laar ning praeguseks viimane Kaja Kallas.

Esimene põlvkond meie peaministreid olid laulva revolutsiooni aegsed rahvakangelased: Mart Laar (1992–1994 ja 1999–2002), Andres Tarand (1994–1995) ja Siim Kallas (2002–2003). Need valitsusjuhid kerkisid poliitikasse enne taasiseseisvumist ning jäid omandatud liistude juurde pikkadeks aastateks.

Teise peaministrite tüüpi liigitan Tiit Vähi (1995–1997), kes jõudis poliitikasse tehnokraatliku managerina, saades esimest korda vahevalitsuse juhiks juba 1992. aastal. Tehnokraatlikke peaministreid tunneb kogu maailm, viimati astus just sellisena Hollandi valitsusjuhi ametisse pikaaegne tippametnik Dick Schoof. Tehnokraatlikuks peaministriks võib nimetada ka Vähi järeltulijat, samuti Koonderakonda kuulunud Mart Siimanni (1997–1999), kes poliitikuna valijate häälte püüdmisele eelistas tagatoas tegutsemist.

Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
3 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
mihail
15 päeva tagasi

ei saa sinust peaministrit, oled patune

varsti
17 päeva tagasi

selgub, millisest metsast sinna kilekotti muudkui tilgub

vara
17 päeva tagasi

veel laskmata karu nahka jagada,