Silt: hannes rumm

[caption id="attachment_396688" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Viimasel ajal on kuulda kurtmist, et nii halba aega Eestis poliitikas ja nii nõrka valitsust kui Kaja Kallase juhitud Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide valitsus pole varem olnudki. Tõsi ta on, märtsikuisest hiigelsuurest poliitilisest kapitalist on Reformierakond ja Eesti 200 suure osa maha mänginud. Riigikogu valimiste aegse ajaga võrreldes on nii Reformierakonna kui ka Eesti 200 toetus avaliku arvamuse küsitlustes kukkunud kaks korda. Ent otsustasin mälu värskendada ja ajaloos tagasi vaadata. Selgus, et valitsuste kiires ebapopulaarseks muutumises ja vahetumises pole midagi uut. 1992. aastal võitis valimised Mart Laari juhitud Isamaa, Mõõdukate ja ERSP valitsus. Nemad kaotasid oma populaarsuse esimesel ametisoleku kuul, sest presidendiks valiti riigikogus nende häältega mitte eesti rahva suur lemmik Arnold Rüütel, vaid talle üldrahvalikul hääletusel pika puuga kaotanud Lennart Meri. 1995. aasta märtsis võitis riigikogu valimised tohutu ülekaaluga Tiit Vähi juhitud Koonderakonna ja Maarahva Ühendus, mis moodustas valitsuse koos Keskerakonnaga. Paraku lagunes see valitsus juba sügiseks Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare lindiskandaali tõttu. Ent kogu KMÜ kaotas kiiresti valijate usalduse ja toetuse.

[caption id="attachment_396688" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Eestis oli väga levinud kõnekäänd: kes sügisel köhib, see kevadeks läinud. Meie poliitikas käivad asjad tänavu täpselt vastupidi: kes kevadel võidurõõmsalt naeratasid, neil on sügiseks nutuvõru suu ümber. Aga meenutame fakte. Kaja Kallas viis kevadel Reformierakonna rekordiliselt suure valimisvõiduni, kogudes ise Harjumaal 31 816 häält ja tuues parteile 37 kohta riigikogus. Paraku on juba sügiseks nii peaministri kui ka tema partei toetus avaliku arvamuse küsitlustes kukkunud. 18 protsendiga on oravad alles kolmandal kohal. Sama kehtib teise valitsuspartei Eesti 200 kohta. Märtsis võideti riigikogu valimistel Lauri Hussari juhtimisel koguni 14 kohta. Hussar ise piirdus sealsamas Harjumaal vaid 3343 häälega. Aga seda kõvem oli erakonna kaubamärk, millelt paljud inimesed lootsid uusi tuuli poliitikas. Novembriks on partei toetus kahanenud juba viieprotsendilise valimiskünnise piirile.

Näiliselt pole Iisraeli peaministril ja Venemaa presidendil midagi ühist

[caption id="attachment_396688" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Laevamees kõnnib aeg-ajalt komistades läbi rahvast tuubil koridori. Kummardub merehaiguse käes vaevleva naise kohale ja küsib: „Are you okay?“ Jõuab mõni aeg hiljem pahaendelise metalse kägina saatel infolauani. Siis paiskab järsk hoop nii tema kui ka kõrvalseisjad põrandale pikali. /…/ Soome merepäästja laskub helikopterilt trossi mööda Läänemerre. Vee temperatuur on 11 kraadi, tuule kiirus 25 meetrit sekundis ja laine kõrgus seitse meetrit.

Huvitav, kui palju saaks Kaja Kallas riigikogu valimistel hääli, kui need toimuksid järgmisel pühapäeval? Meenutan, et 5. märtsi õhtuks kogunes neid Reformierakonna esimehele 31 821 ning see tulemus oli uus Eesti rekord.

[caption id="attachment_396688" align="aligncenter" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Sain üleeile omapärase kultuurielamuse – nautisin kümmekonnast eri rahvusest teatrisõbraga Geneva kontserdimajas tadžiki lavastaja Barzu Abdurazakovi etendust „Laviin”, mille etendasid kasahhi näitlejad. Geneva peaks eesti keeli tähendama Genfi linna ning asub see nõukogudeaegne hiigelhoone aadressil Võidu prospekt 2 Narvas. Laval lahti rulluv lugu oli pingeline: ühes mägikülas võib iga kõvem heli põhjustada lumelaviini, mis tapab kõik külaelanikud. Seepärast sosistavad inimesed kuude kaupa. Ent veidi enne laviiniohu lõppu algab ühel noorel naisel enneaegne sünnitus.

[caption id="attachment_396688" align="aligncenter" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Esitasin äsja Kuku raadio Tarkade Klubis sellise mälumängu küsimuse: Eesti Murrete sõnaraamatus on kirja pandud üks Harju-Jaanist pärit sõna. Sõna tähendust kirjeldatakse nii: „pisikesed kalakesed jões, elavad kivide ümber”. Tänapäeval on see sõna siiski üldtuntud, sest sama nime kannab üks Eesti poliitik! Kes? Nutikad mälumängurid hakkasid Eesti tipp-poliitikute nimesid otsast peale läbi arutama ning jõudsid kiiresti õige vastuseni: mis need kivide ümber elavad kalakesed ikka muud on kui kalakari ehk karis. Ent sel nädalal tekkis mul küsimus, kui sageli tavalised eestlased teist aastat presidendiametit pidava Alar Karise peale mõtlevad?

Esmaspäeva hommikul oli Vladimir Putinil jälle väga piinlik olla, sest Ukraina teine õnnestunud rünnak Krimmi silla vastu näitas tema saamatust.

caption id="attachment_396688" align="aligncenter" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Hiljuti hoiatas USA peaarst – on sellise pentsiku nimetusega ülitähtis ametimees –, et liigne sotsiaalmeedia kasutamine mõjub halvasti ameerika laste vaimsele tervisele. „Lapsed on kaitsetud ühismeedia ohtliku sisu ees, alates vägivallast ja seksuaalsest sisust, kuni narrimise ja ahistamiseni. Ja liiga paljude laste jaoks võtab ühismeedia ära nende uneaega või kvaliteetaega oma pere ja sõpradega,“ teatas doktor Vivek Murthy. Eks ühismeedia laastavast mõjust on kirjutatud ja räägitud aastaid, ka kogu ühiskonna näitel. Väga hirmutavalt mõjub see, kuidas kümned miljonid ameeriklased elavad sotsiaalmeediamullides, mis on neid veennud, et Joe Biden ei võitnud viimaseid presidendivalimisi ausalt, vaid tulemusi võltsiti Donald Trumpi kahjuks. Kuigi ühtegi tõendit võltsimise kohta ühegi valimisringkonna tasemel pole, mõjutab Ameerika päriselu see, et kümned miljonid inimesed on oma ühismeediamulli (ja meedia) poolt ära tinistatud. Eks vähemal määral kogesime samasugust ühismeediamullide hirmutavat mõju Eestis ka pandeemia ajal.

[caption id="attachment_396688" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Vladimir Putin on olnud Venemaa president 23 aastat, aga kõige halvem päev tema valitsemise ajaloos oli laupäev, 24. juuni 2023, mil sõjapealik Jevgeni Prigožin korraldas sõjakäigu Moskva peale. Kui Putin alustas 2022. aasta veebruaris sõda Ukraina vastu, oli selle eesmärgiks kirjutada end Venemaa ajalukku Peeter Suure kõrvale. Peeter Suur teadupärast laiendas Venemaa territooriumi muuhulgas Balti riikide arvelt ja võitles Venemaale Läänemere kaudu väljapääsu maailma. Seepärast on Venemaal Peetrisse ikka imetlusega suhtutud ja teda ajalooõpikutes kõige rohkem väärtustatud.