Tiit Terik: segastel aegadel täidab raamatukogu ühiskonna tasakaalustaja ja ühendaja rolli

Lääne Elu

info@le.ee

Tiit Terik: energia kallinemine ei tohi kultuurimaju kinni panna. Malle-Liisa Raigla
Kultuuriminister Tiit Terik. Malle-Liisa Raigla

Statistikaameti andmeil käib raamatukogus iga teine Eesti elanik. Just seepärast võivad eestlased end ligi 900 raamatukoguga nimetada mitte ainult laenutaja-, vaid ka lugejarahvaks. Esimest korda teema-aastate ajaloos otsustas kultuuriministeerium pühendada 2022. aasta just raamatukogudele. Kuid milline siis on raamatukogude tänapäev ja tulevik?

Mõneti segastel aegadel täidab raamatukogu justkui ühiskonna eri gruppide tasakaalustaja ja ühendaja rolli. Loomulikult on igal lugejal individuaalsed eelistused, kuid printsiibis ütleme raamatukogudes kollektiivselt lahti ühiskondlikust staatusest, sest raamatud teadupoolest ei küsi vanust, sugu või ametit. Seepärast võib raamatukogu nimetada üheks viimaseks demokraatlikuks ruumiks, kus kehtivad käsikäes arvamus- ja valikuvabadus.

Teisest küljest seisavad raamatukogud tänapäeval silmitsi olukorraga, kus neid sageli võetakse liialt iseenesestmõistetavana. Ehk just seetõttu, et nad paiknevad alati kusagil käe-jala ulatuses ja on pidevalt olemas. Samas ei ole raamatukogu täna pelgalt kodu raamatutele – nad on kogukonna ühendajad.

Osades maapiirkondades kannavad raamatukogud põhitegevuse kõrval ka mitme sotsiaalsete teenuste pakkuja rolli. Näiteks Paikuse raamatukogu avas Soome eeskujul õmblemistoa, kus kõik soovijad saavad teha kõikvõimalikku näputööd. Aga ka suuremates keskustes on teenusevalik mitmekesistunud. Tallinna keskraamatukogu pakub võimalust laenutada lauamänge, spordivahendeid, muusikainstrumente ja isegi tööriistu. Alahinnata ei saa ka mitmeid raamatukogude huviringe ja klubisid, alates malest lõpetades keeleõppega. Nagu ütles ka tänavuse teema-aasta projektijuht Liina Valdre: „Raamatukogu kui iseseisva ruumi tähtsus kindlasti ei kao, isegi kui osa sellest kolib internetti.”

Siiski on raamatukogude funktsioonid teisenemas: info hoidjast liigutakse nõustajaks, suunajaks ja harijaks. Paljudes riikides on raamatukogud muutunud kogukonna kompetentsikeskusteks. Näiteks Helsingis ja Aarhusis on raamatukogud ilmekalt näidanud, et need on ka õppimise, huvitegevuse ja vaba aja veetmise kohad. Koroonapandeemia ajal on nii mõnigi raamatukogu muutunud kaugtöö tegemise kohaks. Sealne keskkond loob hea võimaluse täita segamatult mõnda olulist tööülesannet. Naaberriikidega võrreldes on Eestis aga raamatukogude rolli oluline laienemine veel ees.

Kõigi nende muutuste kõrval vajavad raamatukogud digipööret, mis lihtsustaks teenuste kasutamist ja kättesaadavust. Ehkki juba praegu piisab raamatu laenutamiseks kõigest paarist hiireklõpsust ja kirjandusteos ootab lugejat raamatukapis, ei tohiks tähelepanuta jätta tänapäevaste digivahendite ja hädavajalike arvutiprogrammide soetamist. Mõelda vaid, milline väärtus oleks raamatukogul, kui seal saaks piisava võimekusega arvutis monteerida väikese lühifilmi või kujundada vajaliku plakati. Seejuures võiksime üha enam liikuda ka suunas, kus kasutame ühist infosüsteemi, mis omakorda võimaldaks Eesti muuta üheks teeninduspiirkonnaks.

Maailmas, sealhulgas Eestis on keskkonnaküsimused järjest aktuaalsemad ja roheline mõtteviis üha populaarsem. Jagamis- ja rohemajandus on raamatukogude toimimisele olemuslikult väga lähedased. Kui varem võis inimestel olla harjumus osta iga raamat endale koju, siis nüüd on nii mõnedki enda jaoks avastanud raamatukogu.

Lugejana ei saa me alahinnata e-raamatu osakaalu rohelise mõtteviisi kultiveerimiseks ja ökoloogilise jalajälje vähendamiseks. Kasvõi 2020. aasta eriolukorra ajal avas Tallinna keskraamatukogu kõigile ligipääsu e-raamatukogule ELLU. Kuigi raamatu käes hoidmisel on kindlasti omaette emotsionaalne väärtus, pakuvad ka audioraamatud aina kiirenevas maailmas arvestatavat alternatiivi.

Loodan väga, et ka need, kelles kadus pandeemia ajal raamatukogus käimise harjumus, leiaksid taas sinna tee. Ebakindlatel aegadel mõjuvad just raamatukogud püsivate ja turvaliste kultuurikantsidena. Nagu kirjutasin teema-aasta alguses raamatukoguhoidjatele: avalikud raamatukogud on nagu mesilastarud, sinna kogutud-korjatud raamatud aga nagu vaimumeega täidetud kärjed. Raamatukoguhoidjaid võib omakorda võrrelda mesinikega, kes oskavad hinnata kogudesse talletatud vaimuvara väärtust ning seda vaimujanulistele soovijatele jagada.

Raamatukogude aasta on edukalt käima läinud. Esimese kolme kuuga on raamatukogudes üle Eesti tehtud kokku 2,69 miljonit laenutust – 2021. aasta esimese kvartaliga võrreldes on laenutusi olnud juba 55 000 võrra enam! Kõige enam laenutusi maakonna ühe elaniku kohta on Võrumaal, Tartumaal, Hiiumaal, Põlvamaal ja Lääne-Virumaal. Kutsun teid kõiki üles – avastagem kogudesse talletatud vaimuvara ja külastagem raamatukogusid!

1 Kommentaar
Inline Feedbacks
View all comments
vahemärkus
12 päeva tagasi

Tiit Terik Jätab mainimata et need peavad poliitkorrektsed raamatukogud olema ja sellega on valitsus hästi toime tulnud