6

Tiit Terik: Eesti omavalitsused sooviksid jäätmevaldkonnas rohkem kaasa rääkida

Lääne Elu

info@le.ee

Tiit Terik, Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse esimees
Tiit Terik, Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse esimees

Veebruari lõpus korraldatud ja laialdast vastukaja leidnud ajakirjanduslik eksperiment nörritas paljusid Eesti inimesi, kes siiani olid korralikult pakendeid kogunud. Õigustatult tekkis küsimus: kuidas selline korralagedus üldse toimuda saab?

Aastaid on ju räägitud jäätmetest kui toorainest, mida tuleb järjest enam tagasi tootmisesse suunata. See on mõistlik seisukoht, mida jätkuvalt toetan, kuid vaja on muuta suhtumist, luua motivatsioonisüsteem ja selgelt paika panna, kes korraldab ja vastutab.

Kui mujal Euroopas on üldlevinud põhimõte, et saastaja maksab, siis Eestis see nii ei ole. Selles valguses mõjub meie jäätmekorraldus uskumatuna. Euroopas on täitsa tavaline, et kõik need kulud, mis meist igaüks oma jäätmetekkega põhjustab, sisalduvad kas segajäätmete veo arves või omavalitsuse volikogu kehtestatud kohalikus jäätmemaksus.

Teatud aja tagant tasub reegleid ja normatiive üle vaadata – kas need toimivad või vajaksid hoopis nüüdisajastamist. Kui kõik Euroopa Liidu riigid määratlevad olulisima olmejäätmete kogumise korraldajana omavalitsusi ning meie naaberriikides on vähemalt kolm alternatiivi, kuidas seda teha, siis ilmselgelt on Eestis senine süsteem ajale jalgu jäänud. Meil on seadusega lubatud jäätmeveoettevõtte põhine süsteem, naaberriikides on võimalusteks vabaturg, omavalitsuskeskne või kontsessioonipõhine ettevõttekeskne jäätmeveomudel.

Paljudes küsimustes meeldib meile eeskujuks seada põhjamaid. Seal on omavalitsused tugevamad ja iseseisvamad. Ka Eestis soovivad linnad ja vallad suuremat rolli jäätmevaldkonnas kaasa rääkida.

Pikalt keskkonna- ja jäätmeküsimustega tegelenud Tõnu Tuppits on märkinud, et tema teada pole Euroopas teist riiki, kus kohalikud omavalitsused maksaksid oma tulubaasist kinni pakendiettevõtjate tekitatud heakorrakulud, teeksid oma raha eest investeeringuid jäätmejaamade rajamiseks ja haldamiseks ning maksaksid kinni elanikkonna ohtlike jäätmete kogumise.

Tulles aga pakendikonteinerite juurde tagasi, haakub nendega veel üks teema, millega omavalitsused üle Eesti hädas on. Nimelt pakendikonteinerite ümbruse koristamine, mille kulud omavalitsustele on kohati päris suured.

Ei elanikud ega ka omavalitsused soovi näha avalikus ruumis prügimägesid, mis konteinerite ümber tekivad. Veebruarikuine ajakirjanduslik eksperiment näitas paraku selgelt, et kahjuks on arvestatav osa pakendikonteineritesse pandust suvaline prügi. See omakorda rikub ka kogutud pakendite võimalust jõuda ringmajandusse ning konteineri sisu jõuab põletusse.

Keskkonnaministeerium on olnud siiani seisukohal, et taaskasutusorganisatsioonide mure on ainult pakendite kogumisega seonduv. Kõik muu, mis konteinerite ümber toimub, on jäetud paika panemata ning paraku peavad seda praegu lahendama omavalitsused. Ka see vajab täpsemat reguleerimist. Pakendikonteinerite ümbruse koristamise kulu ei peaks iseenesestmõistetavana olema linna- või vallavalitsuse kanda.

Kindlasti pole ühte imeravimit, mis korraga kõik jäätmemajanduse probleemid lahendaks, kuid esimese sammuga vajaks seadusandlus kohendamist ning järelevalve tõhustamist.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Vahi nalja
Vahi nalja

Kas LEs on Kesknädala rubriik sisse seatud? Märge sisuturundus ning raha küsimine artikli eest oleks väga mõistlik tegevus.

Ometi
Ometi

kord taas pildil üks puhanud ja hästimakstud välimusega kodanik.

ats
ats

krdi brüsseli ööbik iga teine sõna on normaniiv, ministerium ja euroopa. Ise on kogu elu veetnud erakonna kontiris. Päevagi reaalest tööd pole teinud ja nüüd kaagutab siin.

postimees
postimees

lähme peretalude ühiskonna peale tagaisi, siis oleksid tööhõive, hariduse, julgeoleju ja prügimjanduse probleemid kohe lahendatud. aga ei Tallinna linna tuleb arendada.

reet
reet

kas karilaid on nüüd käsu andnud et kesikud siin jälle ruigama on pantud. Mölderil haridust pole see ju kirjutada ei oska siis tuleb keegi teine võtta. Kui suured isad brüsselist ei käseks siis ei peaks ilmselt lillegi liigutama.

räägi aga
räägi aga

kes keelab , suu ju peas, piimapakk tuleks 3 korda pesta, rahvas peaks ise oma sodi ära tassima, kaupmehed ju vastu tulnud, kõik ilusti pakendatud, prügilad tuleb kaupluste juurde rajada, seal see prügi tekkib, ehk kaup kauba vastu, tood kotitäie prügi saad talongi vastu, taaraautomaadid ju kaubanduskeskustes töötavad, nii hakkavad ka prügiautoamaadid seal tööle, organiseerimist ainult vaja, prügi, see on ju raha mille eest käib kõva võitlus.

wpDiscuz