Eesti liikluskultuur on paarikümne aasta tagusega võrreldes kõvasti paranenud, kuid traagilisi õnnetusi juhtub ikka ja jälle.
Hiljuti sai Tartumaal surma kaks toredat noort inimest, kui BMW nende mootorrattale julmalt otsa põrutas. Kuidas on see võimalik? Aga ainult nii, et keegi peab olema vastassuunavööndis, kohas, kus ta olla ei tohiks. Kui see ei olnud mootorratas, siis pidi see olema BMW.
Miks satuvad autod vastasuunavööndisse? Kui maha arvata kaduväike hulk tervise- ja mehaanilisi rikkeid, siis ikka ja jälle tahtlikel möödasõitudel. Eessõitjast mööda, mööda ja tingimata mööda, taipamata, et 95 protsendil juhtudest on see kasutu ja sügavalt mõttetu tegu, sest enamasti pole kiireloomulist asja, kuhu rutata.
Kord oli mul juhus Hiiumaal, kus paar kilomeetrit enne Käina alevit tuhises minu juhitud Renault’st mööda vägev Audi maastur. Kui ta mööda sai, polnud Audil enam kiiret ja Käina poe ette jõudis ta 3–4 sekundit enne mind. Jälgisin huviga olukorda. Minutit kaks Audi uks ei avanenud. Siis astus maasturist välja keskealine mees ja vantsis kiirustamata poe uksest sisse. Ei mingit kiiret! Äkki oleks võinud enne möödasõitu sutsukene mõelda, et mispärast üldse peab eessõitjast mööda ajama.
Seoses mõtlemisega meenus mulle mõned aastad tagasi Eesti ajalehelugu seigast, kus keegi eestlane pidi Peterburis taksoga sõitma. Taksojuht küsinud, kust klient pärit. Kui reisija vastanud, et Eestist, olla taksojuht pomisenud: „Nuu fašist.” Eestlane olla talle siis vastanud vene keeles järgmist: „Jaa, ma olen 1933. aastast Saksamaa natsionaal-sotsialistliku töölispartei liige.” Taksojuht olla minuti vaikinud ja siis põrutanud: „Jama. Te olete vaevalt neljakümnene. Kuidas te saite kolmekümne kolmandal fašistlikku parteisse astuda?” Eestlane vastanud: „Loomulikult jama. Aga teie hakkasite sutsukene mõtlema.” Taksojuht olla teekonna lõpuni solvunult vaikinud.
Jah, mõtlemisega on mõnel suured probleemid. Tihti tehakse ka tihedas liikluses möödasõite, mis on väga ohtlikud nii mööda-mehele endale kui ka süütutele kaasliiklejatele. Kui manööver õnnestub, jääb möödasõitja enamasti järgmise eessõitja taha jälle tükiks ajaks pidama, passides järgmist möödasõitu. Kui Haapsalust Tallinna sõita, suudab mööda-mees sel teekonnal teha kümmekond või enam möödasõitu ja jõuda ehk minusugusest rahulikust sõidumehest, kes on harjunud kolonnis sõitma, mõne kilomeetri jagu ettepoole, olles sisimas oma „võidu” üle kangesti uhke. Talle näib, et on hakkama saanud millegi vägevaga, sõitnud kiiresti ja kõik „unistajad” ning „mökutajad” selja taha jätnud. Kuid sama pika „võidetud” teepikkuse mööda-mees ka kaotab, sest Haapsalu ja Tallinna vahe ei lühene ega pikene mitte üks raas. Nii, nagu see 100 kilomeetrit on, nii ongi. Ka iga muu teekonna puhul jääb punkti A ja punkti B vahe muutmatuks. Võit ei saa olla mingites meetrites või kilomeetrites, vaid võib olla ainult ajas. Paarikilomeetrise ede puhul on vahe aga vaid 1–2 minutit, kui sedagi. Kas see tasub ära? Mida mööda-mees paari minutiga peale hakkab? Kas elab kauem või hoopiski sureb kiiremini?
Tõsiasi on, et enamik möödasõite on absoluutselt mõttetu tegevus, samas on nad tihti üliohtlikud. Miks aga mööda-mehed ja -naised sutsukene mõtlema ei hakka, seda ma seletada ei oska. Neil on ometi autod, millel on gaasipedaal – nendega saab auto kiirust reguleerida. Saab ju teise, ligikaudu 90 kilomeetrit tunnis sõitva liiklusvahendi taga rahulikult kulgeda ja samas ohutut distantsi hoida. Nii, nagu sõidetakse riikides, kus on kõrgem liikluskultuur ja õnnetussurmasid vähem kui Eestis. Äkki keegi seletab, miks mööda-mehed ei mõtle.
Ain Einberg
staažikas autojuht
Tjah, kolonni tekitab juht, kes sõidab eessõitjale sappa, piki vahet ei hoia ja mis kõige tähtsam, ta eioska möödasõitu planeerida. Tiksub perses, siis uinub mööda ja lõpetab enne kurvi, ronides nina alla ja siis aega küll. Tehke nii:hoidke paras vahe, hinnake olukord, madalam käik ja minek. Siuh möödas! Peale möödumist ei ole kohe tarvis ronida oma ritta tagasi, kui ei ole kriitiline, sellega ei tatista möödasõidetava esiakent täis. Ja veel, kui eessõitja vilgutab korra paremat suunda on seevihje, et ta on Teid märganud, aga siiski ettevaatust, sest olud muutuvad. Haloo sõbrad, kui saate, ärge ronige 4ja realisel teel kohe paremasse… Loe rohkem »
Mul on ka 40 a juhi/staaži jooksul nii mõndagi juhtunud, aga selle kirjeldamiseks ei piisa artiklist, vaid peaks kirjutama raamatu…
Asja nimi on kõrvadevaheline kiire. Mingit ajavõitu selline liiklusviis ei anna, küll aga muid meelepetteid, nagu kõvameeslus.
pirakad dibidziibid tuleks kõvasti maksustada, ise ei paista nad rooli tagant väljagi , aga sellise veoka rooli ronivad hea meelega
Ma ei saanud näiteks eile aru sellest autoomanikust, kes minu jalgrattast Risti-Virtsu maanteel Birgiti trahteri lähedal mööda tuhisedes pidas vajalikuks signaali lasta. Oli sirge tee, mõlemas suunas täiesti tühi, mina ise sõitsin tee äärejoone lähedal, nagu liikluses peabki, loomulikult olin kaine ega vänderdanud ka niisama.
Mitu sentimeetrit autoomanikule selle signaalitamisega püksi ka juurde tuli?
Kus tead, et ta selle auto omanik oli? Sa sõitsid võibolla tee vasaku poole peal.
Kust autojuht pidi teadma, et sa seekord juhuslikult kaine olid? Signaali antakse ennetavalt, kui nähakse võimalikku ohtu.
Olemas kogemus, kus Tlna poolt tulles enne Uuemõisat tegi tume auto (marki ei mäleta) järjest üliohtlikke möödasõite ning seejärel keeras COOPi parklasse. Autost väljus paarike, kes rahulikult käest kinni poodi jalutas. Selge, kutil oli vaja neiule oma vinget autot ja “sõiduosavust” demonstreerida.
Eks leiab ju loodusestki analooge, kus isased paaritumisperioodil emaste ees veidralt käituvad.
Kuid inimesed, inimestel on ju mõistus! Või kõigil siiski mitte?
vöib olla, aga ta ei ole seda avastanud ega kasuta seda.
Kõigepealt tuleks loo autoril jätta sildistamine automarkide põhjal, see jätab väga kallutatud ja ebameeldiva mulje. Samamoodi võiks vastu kirjutada, et KIAde, Renaultide ja muude mõttetute autode juhid, õppige sõitma ideaalsete ilmastiku- ja teetingimuste puhul lubatud maksimaalse sõidukiirusega ning kasutage püsikiirusehoidjat! Tegelikkuses ei ole ju küsimus automargis. Väga palju möödasõite tehakse just “sõidan ei sõida, vahepeal loen Musi sõnumeid” juhtide tõttu. Kes tahab sõita ebastabiilse juhi taga? Kunagi ei tea, kas ta nüüd hakkab ületama kiirust, venib, kaldub vastassuunda või kraavi. Palju ohtlikke möödasõite tehakse ka just nende juhtide tõttu, kes jäävad selle ühe aeglase ja ebastabiilse taha venima ja ilma… Loe rohkem »
äiesti nõus. sõidan igapäevaselt vähemalt 200 km, tahaksin panna püsika tiksuma 90 peale – no ei saa, juba keerab keegi kõrvalteelt ette, et järgmises teeotsas ära pöörata, siis mingi sõidab ees, sirgetel 100-ga, kurvis pidurdab 80-le, keegi kardab paaniliselt kiiruskaamerat piduradest peaaegu blokki seda nähes jne-jne, tee on täis ebastabiilseid juhte, kelle lärel ei julgegi sõita, nad on nii ettearvamatu käitumisega. oma närvide säästmiseks tulebki mööda sõita, kusjuures saad veel korra ehmatuse osaliseks, sest sel hetkel kui kõrval oled, kaldutakse keskjoonest üle …
Sama läbisõit siin(200+km igapäevaselt). Minu soovitus on panna püsikas 98 peale. Hommikul max 2-3 möödasõitu, tagasiteel mõni rohkem, a üldiselt saab rahus üksinduses kulgeda, vähemalt ei pea kusagil kolonnis paaniliselt eessõitjate piduritulesid jälgima kiirustel 90-70, väsitav tööpäev seljataga…
Kui on on normaalne pikivahe, pole vaja paaniliselt eessõitjate piduritulesid vahtida, nii lihtne see ongi!
Normaalse pikivahe kasutavad tagumised kiiremini sõitjad kohe ära, nii lihtne see ongi…
Täiesti nõus selle kommentaariga! Olen ise ka üle 25 a juht olnud ja sõidan umbes 50 000 aastas ja kõige liiklusohtlikumad ongi need püsikiiruseta kulgejad, kes kord kiirendavad 100 ni ja siisjärsku ilma põhjuseta sõidavad 80 nega. Ma ei tea, mis nad seal roolis teevad! Ühtlase ja ohutu liiklusvoog oleks 92-93 (sõltub muidugi ilmastiku- ja teeoludest).
ei tea seda, kas on või ei ole põhjust. Võibolla talle on varem sel teelõigul loom ette jooksnud. Sinu ülessanne on hoida ohutut pikivahet.
veel, et kiirust arendatakse eriti kui keegi teine hakkab mööduma.
siis ise sildistad? Miks tõid välja Ise samuti automargid ja nende mõttetute autode juhid? Kuhu su mõtlemine kinni jääb? Mina aiman seda.
Homme vaatame .
Kas mitte pime ei öelnud seda, et eks vaatame ja samas jooksis peaga vastu puud