Kuvatud 3 pilti, galeriis pilte: 22
Andra Kirna fotod
Lääneranna vallajuhid tahavad igast nurgast lagunevat koolimaja kahe miljoni euro eest remontida, direktor, hoolekogu ja vilistlased nõuavad uut hoonet.
„Kui matame kaks miljonit vanasse majja, siis on see raiskamine,” ütles Lihula gümnaasiumi direktor Siret Kesküla.
„See on pettus ja raiskamine!” põrutas Lihula gümnaasiumi eelmine juht Janar Sõber. „Ei tule kõne allagi, et 1960ndatel ehitatud hoonest saaks nüüdisaegse kooli! Tuleb ehitada uus, siin ei ole üldse mingit küsimust!”
1,5 miljonit eurot riigilt Lihula kooli jaoks tõi Lääneranna valda kunagine vallavanem Mikk Pikkmets. Peale selle on koolile eraldatud pool miljonit CO2 ehk energisäästu raha – kokku kaks miljonit eurot.
Mina haapsalu inimesena küll Lihulat naabermaakonnaks ei pea.
Lihula ja Virtsu elupõliselt Läänemaa olnud. See ei tähenda midagi
et ajutiselt Pärnu alla läks asukoht on ju ikka Läänemaal. Ja Lääne
Elu tellitakse seal Lihulas ja Virtsu kandis ikka edasi paljud inimesed.
Minul küll tore lugeda kogu Läänemaa uudiseid. Kiitus teile Lääne Elu.
Loodan et Lihula saab ka oma kooli korda.
Nagu Maruste ütleb, et Lihula on juba küll saanud. Tegelikult ei ole Lihulasse üldse mingit kooli vaja. Jaotage valla lapsed väikeste koolide vahele ära, siis on kõik koolid täidetud.
ja ujulat on Lihulasse vaja.
Pärnumaa mure !
mure.
Naabermaakonna mure
kui uus ehitada, siis mida teha vanaga? Siiski suur maja aga enne vajaks ikkagi remonti, jälle vaja raha! Või olete nii rikkaks saanud, et lõhute maja? Lihulas olles või läbi sõites ei märka küll, et viimase 50 aastaga midagi eriti muutunud oleks. Alati imestan.
Lihula on vist Eesti kõige jubedam koht, peatänavalt läbi sõites tundub, et oled kusagil Venemaa kolkas…
vöib sama öelda endise Hanila valla territooriumilt läbi söites. Aastatkümnete pikkune tegemata töö hakkab igalt poolt silma.
Tegelikult ei ole vaja uut hoonet ega ka vana remontida. Kuna laste arv väheneb ja siis seisab tühjalt. Pärast mahuvad kõik sinna vanasse hoonesse Tallinna mnt.
Virtsut laiendati kuid õpilasi pole ja kooli ähvardab sulgemine.
Tühja kohta ei jää, tulevad uued lapsed, veidi teistsuguse välimusega ainult ja võõra keelega…..Tartu ja Tallinn neid täis juba.
Asi pole ka õpilaste puudumises, vaid ka õpetajaid ei ole.Sisuliselt nii kaua aega kui seal koolis aastaid tagasi õppisin, siis oli pidev probleem õpetajate leidmisega.Ja siis õpetajate puudusel andsid tunde teised,näiteks kehalise kasvatuse õpetajad matemaatikat jne.Ehk siis kui algklassides või ehk veel ka keskkoolis võib sellist asja teha, siis gümnaasiumis enam mitte.Kui on 1,5 miljonit vaba raha, siis investeerigu see pigem mingi Lihulale omapärase brändi loomisesse, mitte ärgu hakaku lolli peaga uut koolimaja rajama.Lihtsalt on kaks võimalust, et kas uus koolimaja valmiks kui seda enam vajagi pole või selguks, et see 1,5 miljonit polegi eriti mingi raha ning siis saaks… Loe rohkem »
Kõik on kanged eksperdid arvama, et vana kooli lammutamine ja uue ehitamine on palju odavam. Kõigepealt tehke ekspertiis. Välisseinad soojustada, põrandad ja kommunikatsioonid vahetada. Ei ole seda lisaraha kuskilt võtta, võib-olla saaks veel mingit lisaraha Covid-vastase ventilatsiooni ehitamiseks. Katusele päikesepaneelid.
Väga muljet avaldav kirjeldus oli LE täispikas artiklis Lihula koolimaja kimbutavatest vigadest! Kas Haapsalu koolide kohta ka taolisi avaldati? Aga ei imesta, kui Lihula kool ehitati juba uuena 5x lohakamalt Haapsalu Ehte t. koolimajast ja 2x lohakamalt Kuuse t. keskkoolist. Natuke kummastav on küll üldlevinud põlgus pikkade koridoride suhtes. Vähemalt Haapsalu 1. keskkoolis see mind õpilasena ei häirinud. Keegi teadja võiks vastukaaluks kirjeldada õpikogemust moodas kolosseumi-stiilis koolimajas. Või on nii, et õpetajad ei julge ja õpilased ei oska või ei viitsi.
Haapsalu Kuuse tn koolimaja ehitati vaid aasta varem Lihula omast. Minu hinnangul oli see lõpuks palju halvemas seisus kui Lihula oma.
To Mees Metsikust: Tõenäoliselt sõltus ka vene ajal kvaliteet rohkem konkreetsest ehitusettevõttest, tööde järelevaatajast ja Tambovi konstandist, kui üksnes ehitamise aastast. Haapsalu Kuuse t. koolis jooksis kuldajal ringi tuhat õpilast. Taolistes koridorides poleks laudpõrandad nagu Lihulas vast tänini vastu pidanud (ega parkettki pidanud). Aga puht ehituslikust küljest imetlen toonaste projekteerijate optimismi tellistest laotud aknasilluste suhtes. Mis neid tegelikult pragunemast pidi hoidma? Piidad? Vinkelraud? Või on fassaaditelliste taga päris silluseks betoonblokk? Igatahes, kui kandevkonstruktsioonid (vundament, seinad, laed ja katus) oleks hõlpsalt taastatavad/tugevdatavad, tasub rahaliselt ehk vana hoone ümber ehitada, mitte nullist uut alustada. Vaja on erapooletut ekspertiisi tänapäevase mõõtetehnikaga. Kusjuures esmapilgul… Loe rohkem »
erapooletut ekspertiisi on vaja.
Muidugi tuleks uus maja ehitada.
Kuid tegelikult oleks pidanud olema suur projekt- Spordihoone, Staadion, Uus koolimaja.
Kardan, et nüüd oleme kahest väga vajalikust asjast ilma.