-7.2 C
Haapsalu
Pühapäev, 4. detsember 2022
Avakülg Tags Siret kesküla

Silt: siret kesküla

Ühisgümnaasium kerkis riigieksamite edetabelis 40 koha võrra

[caption id="attachment_381846" align="alignnone" width="1096"] Läänemaa ühisgümnaasiumi abituriendid kevadel lõpukirjandit kirjutamas. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Riigieksamitulemuste edetabeli järgi käivad Läänemaa kõige tublimad õppurid ühisgümnaasiumis, direktor näeb selle taga koolis käimise tähtsust. Kõigi eestikeelsete koolide pingereas on Läänemaa ühisgümnaasium 15. kohal. Ühtlasi oli kool ka suurim tõusja, sest mullu oli kool pingereas 55. kohal. „Olen tulemusega rahul. Isegi 50. kohaga tuleb rahul olla,” ütles Läänemaa ühisgümnaasiumi direktor Ain Iro.

Lihula kooli peaust piirab metallvõre

[caption id="attachment_357653" align="alignnone" width="2000"] Lihula kooli peasissekäik on lastele ohtlik. Foto: Andres Hion[/caption] Lihula gümnaasiumi peaust ja välistreppi piirab tihe metallvõre, et tõkestada lastele ohtlikuks muutunud sissepääs. Kuigi ehitustehniline ekspertiis selgitas juba mullu augustis välja, et gümnaasiumi peasissekäigu kohal asuvas betoonplaadis on mitu suurt pragu, lasi Lääneranna vald tellingud paigaldada alles paari nädala eest.

Mikk Tarraste süüasi jõuab riigikohtusse

[caption id="attachment_350698" align="alignnone" width="2000"] Mikk Tarraste. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Lihula tulistaja Mikk Tarraste kaitsja vandeadvokaat Rünno Roosmaa plaanib ringkonnakohtu otsuse, mis mõistis süüaluse eluks ajaks vangi, riigikohtusse edasi kaevata. Roosmaa selgitas, et kassatsioonkaebust ei saa süüalune ise esitada, vaid seda peab tegema kaitsja. „See oli meie ühine soov,” ütles Roosmaa. Kogu kohtuprotsessi vältel on Roosmaa öelnud, et tema eesmärk on vältida eluaegset karistust, mistõttu peab ta ka ringkonnakohtu otsust ebaõiglaseks.

Mikk Tarraste eluaegne vangistus tuli kannatajatele rõõmusõnumina

[caption id="attachment_353473" align="alignnone" width="2000"] Mikk Tarraste läinud aasta lõpul Tallinna ringkonnakohtus oma saatust ootamas. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Tallinna ringkonnakohus muutis eile Pärnu maakohtu süüdimõistvat otsust, mõistes Lihulas kaks inimest tapnud ja viite vigastanud Mikk Tarrastele 20aastase vangistuse asemel eluaegse vanglakaristuse. Lihula gümnaasiumi direktor Sigrid Kesküla, kelle ema Ülle Heinver Tarraste käe läbi hukkus ja kaks last vigastada sai, ütles, et on ringkonnakohtu otsusega rahul. Kesküla tunnistas, et tal oli küll kõhklusi, et Tarraste võibki toime pandud kuritööde eest saada vaid 20aastase vangistuse. „Tänane otsus oli positiivne üllatus. Nüüd võib rahulikumalt hingata,” ütles Kesküla kolmapäeval. Ka prokurör, kes küsis juba maakohtus Tarrastele eluaegset vangistust, oli ringkonnakohtu otsusega rahul. „Prokuratuur on väga rahul, et kohus on nõustunud meie argumentidega ja mõistnud Mikk Tarrastele sellise karistuse nagu prokuratuur küsis – eluaegse vangistuse,” ütles Viru ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Gardi Anderson. Tema sõnul on Tarrastele ette heidetavad teod on sedavõrd rasked, et prokuratuuri hinnangul on ainuõige karistada teda kõige raskema võimaliku karistusega.

Läänemaa gümnaasiumid loodavad jätkata

[caption id="attachment_353361" align="alignnone" width="2000"] Kullamaa keskkooli direktor Kaidi Uueda on tuleviku suhtes lootusrikas. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kuigi haridusministeerium pakub valdadele vallakoolide gümnaasiumiosa sulgemise eest toetust, ei kiirusta Lääne-Nigula ega Lääneranna vald gümnaasiumi sulgema. Haridusministeerium teatas eelmisel nädalal, et ühekordset toetust saavad kõik omavalitsused, kes otsustavad hiljemalt märtsi lõpuks munitsipaalkoolis gümnaasiumiosa kinni panna. Iga 10. novembril 2021 Eesti hariduse infosüsteemi järgi neis koolides õppinud õpilase kohta on arvestatud 1152 eurot. Kokku on toetuseks arvestatud 600 000 eurot. „Toetus on mõeldud eelkõige neile omavalitsustele, kus on gümnaasiumid, milles õpib praegu alla 100 õpilase,” ütles ministeeriumi üldharidus- ja noortepoliitika asekantsler Liina Põld. Ta lisas, et ministeerium pakub toetust, et kohalikud omavalitsused saaksid analüüsida oma koolivõrku ja kavandada ümberkorraldusi. Lääne-Nigula vallas puudutaks pakutav toetus Kullamaa keskkooli, mis on ainus vallale kuuluv gümnaasiumiosaga kool ja ühtlasi Läänemaa väikseim gümnaasium.

Tarraste istungi keskmes oli menetlusest välja jäänud märkmik

[caption id="attachment_350698" align="alignnone" width="2000"] Lihula tulistaja Mikk Tarraste karistuse üle teeb ringkonnakohus otsuse 26. jaanuaril. Prokurör soovib eluaegset vangistust, kaitsja jätta karistus muutmata. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Esmaspäeval oli Tallinna ringkonnakohtus Lihula tulistaja Mikk Tarraste kohtuasjas arutelu keskmes süüalusele kuulunud märkmik, mida Pärnu maakohus asitõendina arvesse ei võtnud. Prokurör Gardi Anderson soovis tõendina esitada kohtule tulistamise ööl sündmuskohalt leitud Tarraste nahast kaantega märkmiku vaatlusprotokolli ja koopia, sest tema hinnangul näitas märkmik süüaluse olemust. Märkmik ise on politsei asitõendite laos.

Läänemaa koolid ei hakka õpilasi vaktsineerima

[caption id="attachment_339966" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu põhikooli direktori Anne Mahoni sõnul on neil üks selle kandi väheseid koole, kus töötab kooliõde. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Nädal enne õppeaasta algust pole koolijuhtidel veel täit selgust, kas ja kuidas koolid koroonaviiruse leviku tingimustes tööle hakkavad. Haridusminister Liina Kersna sõnas eilsel haridusvaldkonna pressikonverentsil, et enam kui pooled 16–17aastastest ja ligi 40 protsenti 12–15aastastest on vähemalt ühe vaktsiinidoosiga kaitsepoogitud. Minister lubas, et sügisest saavad kõik soovijad koroonasüsti kooliõdede juures. „Juba praegu on vaktsineerimispäevi koolides ning ka üli- ja kutsekoolides,” ütles Kersna. Läänemaa koolijuhid seevastu ei kujuta koolis vaktsineerimist hästi ette. Oru kooli direktor Andres Kampmann tõdes, et vaktsineerimisega on täpselt nii, nagu lapsevanemad kodus otsustavad ja asja ise korraldanud on. „Keegi pole märku andnud, et tahaks kooli kaudu vaktsineerimist saada,” täpsustas ta.

Läänemaal lõpetas gümnaasiumi 28 medalisti

[caption id="attachment_332613" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa ühisgümnaasiumi säravaim lõpetaja on Mattias Kerge. Foto: Elen Freivald[/caption] Enim medaleid, kaheksa kulda ja 13 hõbedat, said Läänemaa ühisgümnaasiumi lõpetajad. Läänemaa ühisgümnaasiumi direktori Ain Iro sõnul oli medaliste ka mullu enam-vähem sama hulk. „Kõige säravam lõpetaja on kahtlemata Mattias Kerge,” ütles Iro. Kerge on võitnud kolm üle-eestilist ainevõistlust – eesti keele, geograafia ja majanduse. Üle-eestilisel ühiskonnaõpetuse olümpiaadil tuli ta kolmandaks.

Mikk Tarraste päästis eluaegsest vanglakaristusest kahetsus

[caption id="attachment_332044" align="alignnone" width="1382"] Ainus kergendav asjaolu oli Mikk Tarraste kahetsus, mis päästis ta eluaegsest vanglakaristusest. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] 20. mail mõistis Pärnu maakohus möödunud aasta 6. juunil Lihulas veresauna korraldanud Mikk Tarraste 20 aastaks vangi, põhjendatud kohuotsusest selgub, et Tarraste pääses eluaegsest vanglakaristusest tänu juhtunu kahetsemisele. Kohus arvestas kahetsusena nii möödunud suvel meediale edastatud kui ka kohtusaalis öeldud kahetsust. Samuti luges kohtunik Rubo Kikerpill kahetsusena Tarraste kohtusaalis öeldud lauset: „Ausalt öeldes, vaadates seda ja nähes neid videoid ja ülekuulamisi siin kohtus, tunnen, et minul siin istuda süüdistatavana on palju lihtsam kui kannatanutel.” „Kohus saab aru, et süüdistatav mõistab kannatanute valu, mõistab, mida nad on kaotanud tema poolt toimepandu tagajärjel, samuti et vigastuste või elu kaotamise läbi kannatasid ju kannatanud ja nende lähedased, mitte süüdistatav ise,” seisab kohtuniku Rubo Kikerpilli otsuses.

Lihula gümnaasiumi maja kütab kirgi

[gallery ids="329007,329009,329011,329013,329015,329017,329019,329021,329023,329025,329027,329029,329031,329033,329035,329037,329039,329041,329043,329045,329047,329049"] Andra Kirna fotod Lääneranna vallajuhid tahavad igast nurgast lagunevat koolimaja kahe miljoni euro eest remontida, direktor, hoolekogu ja vilistlased nõuavad uut hoonet. „Kui matame kaks miljonit vanasse majja, siis on see raiskamine,” ütles Lihula gümnaasiumi direktor Siret Kesküla. „See on pettus ja raiskamine!” põrutas Lihula gümnaasiumi eelmine juht Janar Sõber. „Ei tule kõne allagi, et 1960ndatel ehitatud hoonest saaks nüüdisaegse kooli! Tuleb ehitada uus, siin ei ole üldse mingit küsimust!” 1,5 miljonit eurot riigilt Lihula kooli jaoks tõi Lääneranna valda kunagine vallavanem Mikk Pikkmets. Peale selle on koolile eraldatud pool miljonit CO2 ehk energisäästu raha – kokku kaks miljonit eurot.