Silt: siret kesküla

[caption id="attachment_332613" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa ühisgümnaasiumi säravaim lõpetaja on Mattias Kerge. Foto: Elen Freivald[/caption] Enim medaleid, kaheksa kulda ja 13 hõbedat, said Läänemaa ühisgümnaasiumi lõpetajad. Läänemaa ühisgümnaasiumi direktori Ain Iro sõnul oli medaliste ka mullu enam-vähem sama hulk. „Kõige säravam lõpetaja on kahtlemata Mattias Kerge,” ütles Iro. Kerge on võitnud kolm üle-eestilist ainevõistlust – eesti keele, geograafia ja majanduse. Üle-eestilisel ühiskonnaõpetuse olümpiaadil tuli ta kolmandaks.

[caption id="attachment_332044" align="alignnone" width="1382"] Ainus kergendav asjaolu oli Mikk Tarraste kahetsus, mis päästis ta eluaegsest vanglakaristusest. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] 20. mail mõistis Pärnu maakohus möödunud aasta 6. juunil Lihulas veresauna korraldanud Mikk Tarraste 20 aastaks vangi, põhjendatud kohuotsusest selgub, et Tarraste pääses eluaegsest vanglakaristusest tänu juhtunu kahetsemisele. Kohus arvestas kahetsusena nii möödunud suvel meediale edastatud kui ka kohtusaalis öeldud kahetsust. Samuti luges kohtunik Rubo Kikerpill kahetsusena Tarraste kohtusaalis öeldud lauset: „Ausalt öeldes, vaadates seda ja nähes neid videoid ja ülekuulamisi siin kohtus, tunnen, et minul siin istuda süüdistatavana on palju lihtsam kui kannatanutel.” „Kohus saab aru, et süüdistatav mõistab kannatanute valu, mõistab, mida nad on kaotanud tema poolt toimepandu tagajärjel, samuti et vigastuste või elu kaotamise läbi kannatasid ju kannatanud ja nende lähedased, mitte süüdistatav ise,” seisab kohtuniku Rubo Kikerpilli otsuses.

[gallery ids="329007,329009,329011,329013,329015,329017,329019,329021,329023,329025,329027,329029,329031,329033,329035,329037,329039,329041,329043,329045,329047,329049"] Andra Kirna fotod Lääneranna vallajuhid tahavad igast nurgast lagunevat koolimaja kahe miljoni euro eest remontida, direktor, hoolekogu ja vilistlased nõuavad uut hoonet. „Kui matame kaks miljonit vanasse majja, siis on see raiskamine,” ütles Lihula gümnaasiumi direktor Siret Kesküla. „See on pettus ja raiskamine!” põrutas Lihula gümnaasiumi eelmine juht Janar Sõber. „Ei tule kõne allagi, et 1960ndatel ehitatud hoonest saaks nüüdisaegse kooli! Tuleb ehitada uus, siin ei ole üldse mingit küsimust!” 1,5 miljonit eurot riigilt Lihula kooli jaoks tõi Lääneranna valda kunagine vallavanem Mikk Pikkmets. Peale selle on koolile eraldatud pool miljonit CO₂ ehk energisäästu raha – kokku kaks miljonit eurot.

[caption id="attachment_328555" align="alignnone" width="2000"] Ainsad, kes otsusega rahule jäid, olid kaitsja Rünno Roosmaa (ees) ja süüalune Mikk Tarraste. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Pärnu maakohtus jõudis neljapäeval lõpule ligi aasta eest toimunud Lihula tulistamise kohtuasi, kus kõlas otsus saata Lihulas massitulistamise korraldanud Mikk Tarraste 20 aastaks trellide taha. Kohtusaalis olid kohal kannatanud ja surma saanute lähedased – Tarraste kuuli läbi hukkunud Lihula apteekri Ülle Heinveri kaks tütart abikaasadega, mõrvatud mootorratturi Virgot Rägastiku ema ja vend ning paar juhtunu tunnistajat. Kui varem on Tarraste oma otsuseid Tallinnast Pärnusse kuulama saabunud tavalise politseibussiga, siis neljapäeval toodi ta musta bussiga juba 20 minutit enne istungi algust. Bussist väljus Tarraste kümme minutit hiljem. Enne süüaluse kohtusaali toomist kontrollisid politseinikud saali üle. Seejärel avanes uks ja kohtusaali astus Tarraste – eelnevate kordadega võrreldes rohkem küürus ja aeglasemal sammul, sest tavapärastele käeraudadele lisaks olid otsuse kuulutamise istungiks raudu pandud ka mehe jalad. Veel enne otsuse väljakuulutamist soovis Tarraste kaitsja Rünno Roosmaa süüalusega vestelda. „Ma ei saa öelda, millest me rääkisime,” ütles Roosmaa pärast. Viimasel kohtuistungil, 26. aprillil küsis prokurör Gardi Anderson Tarrastele eluaegset vangistust. „Elu on ta saanud, nüüd tuleb vastu võtta ka eluaegne vanglakaristus,” ütles Anderson toona. Lause esimese poolega pidas prokurör silmas Tarraste pidevat kartust, et kinnipidamisel lastakse ta maha. Eluaegset vanglakaristust ootasid ka kannatanud.

[caption id="attachment_325841" align="alignnone" width="2000"] LÜGi direktor Ain Iro ei tea siiani päris täpselt, kuidas testimist korraldada. Foto: Andra Kirna[/caption] Sel aastal pakutakse kõigile aprillis riigieksamite või Cambridge'i inglise keele tasemeeksami sooritajatele võimalust enne eksamit teha koroonatest, paljud noored pole sellest aga huvitatud. 19. aprillil toimuva esimese riigieksami – eesti keele eksami – eel said soovijad end kooli kaudu testile registreerida eile hommikul kella kümneni. Test ise tehakse kolm päev enne eksamit, 16. aprillil.

[caption id="attachment_286239" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu põhikooli direktor Anne Mahoni. Arvo Tarmula[/caption] Läänemaa direktorid koolide laussulgemist ei poolda ja leiavad, et Läänemaal pole põhjust lapsi koduõppele saata. „Meil ei oleks nagu põhjust, kui tänast seisu arvestada,” ütles Haapsalu põhikooli direktor Anne Mahoni. Haapsalu põhikool oma üle 600 õpilasega on Läänemaa suurim. Koolis on olnud üksikud nakatumised, kuid Mahoni pole kordagi pidanud tegema otsust kogu kool koju jätta. „Ühe klassi jätsime mõneks ajaks,” ütles ta. Ülejäänud puhkudel on koju jäänud lähikontaktsed. Nakkus pole ühelgi korral edasi levinud. „Oleme saanud olukorra kontrolli alla,” ütles Mahoni. Väljaspool klassiruumi kannavad põhikooli õpetajad maski või visiiri. Klassis otsustab iga õpetaja maskikandmise üle ise. Mahoni sõnul on ka õpilasi, kes maski kannavad, kuigi kohustust seda teha ei ole.

[caption id="attachment_204897" align="alignnone" width="1024"] Lihula gümnaasium. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääneranna vallavalitsus sai Lihula gümnaasiumi remondiks kaks miljonit eurot toetust. „Praegu on info, et 1,5 miljonit tuleb riigieelarvest ja pool miljonit energiasäästu programmist,” ütles Lääneranna vallavanem Arno Peksar. Kaks miljonit Lihula kooli remondiks on investeeringute hulgas kirjas ka Lääneranna valla tänavuses eelarves. Lihula gümnaasiumi remonti on oodatud kaua ja pikisilmi. Koolimaja on ehitatud 1964. aastal. Maja ei pea sooja. „Keskküte, vesi – kõik torud on kehvas seisus,” ütles Lihula gümnaasiumi direktor Siret Kesküla. Ruumide paigutus ei vasta nüüdisaegsele koolile. „Pinda on palju, aga seda ainult näiliselt – kasutada seda ei saa,” ütles Kesküla.

[caption id="attachment_321424" align="alignnone" width="1607"] Lihula gümnaasiumi direktor Siret Kesküla sportis koos tütre Elisabethiga eile koolimaja ees tänaval, sest koroonaviiruse tõttu majja ei pääse. Andres Hion[/caption] Kool jäi koduõppele läinud reedest, nädalavahetusega kasvas nakatunud õpilaste hulk kümnele. „Kümme kindlasti. Isegi rohkem võib olla,” ütles Lihula gümnaasiumi direktor Siret Kesküla esmaspäeva keskpäeval Lääne Elule. Kui läinud neljapäeval oli koolis nakatunuid kaks, siis ainuüksi reedest laupäevani lisandus neid juba kuus. Lihula koolimajas valitses eile vaikus. Üle 200 õpilasest tohtis kooli tulla vaid kaks – väikeklass koos oma õpetajaga. Nemad pole nakatunutega kokku puutunud. Ülejäänud lapsed õpivad esialgu nädal aega kodus, kuid Kesküla pole kindel, et lapsed tuleval esmaspäevalgi kooli pääsevad. „Oleneb, kas ja kui palju nakatunuid juurde tuleb,” ütles Kesküla. Lihula gümnaasiumi osa klasse jäi koduõppele juba läinud nädala keskel, kui positiivse koroonaproovi oli andnud üks kooli töötaja. Ülejäänud õpetajad peavad kõik proovi adma. Lihula gümnaasium on sel kooliaastal koduõppel juba kolmandat korda. Novembris haigestus üks õpilane, kui nädal aega oli koolis käidud, saatis üle Eesti kõik koolid koduõppele valitsus.