Kuigi haridusministeerium pakub valdadele vallakoolide gümnaasiumiosa sulgemise eest toetust, ei kiirusta Lääne-Nigula ega Lääneranna vald gümnaasiumi sulgema.
Haridusministeerium teatas eelmisel nädalal, et ühekordset toetust saavad kõik omavalitsused, kes otsustavad hiljemalt märtsi lõpuks munitsipaalkoolis gümnaasiumiosa kinni panna.
Iga 10. novembril 2021 Eesti hariduse infosüsteemi järgi neis koolides õppinud õpilase kohta on arvestatud 1152 eurot. Kokku on toetuseks arvestatud 600 000 eurot.
„Toetus on mõeldud eelkõige neile omavalitsustele, kus on gümnaasiumid, milles õpib praegu alla 100 õpilase,” ütles ministeeriumi üldharidus- ja noortepoliitika asekantsler Liina Põld. Ta lisas, et ministeerium pakub toetust, et kohalikud omavalitsused saaksid analüüsida oma koolivõrku ja kavandada ümberkorraldusi.
Lääne-Nigula vallas puudutaks pakutav toetus Kullamaa keskkooli, mis on ainus vallale kuuluv gümnaasiumiosaga kool ja ühtlasi Läänemaa väikseim gümnaasium.
Kes Sulle peab midagi tagama- ise pead õppima. Kui tahad poe taga pinu tõmmata ja õltsi libistada, siis ei aita mingi tagamine. Mine koju, mõtle järele ja hakka õppima, muidu oled kindlasti hädas ja hävis. See aeg noor on möödas, kus puupedele taoti midagi pähe- ei enam.
Selles asi ongi,et külagümnaasiumis ei suudeta hariduse kvaliteeti tagada ja pärast ollakse hädas ja hävis.
Kui suudetakse hariduse kvaliteet tagada, siis võib gümnaasium ka väike olla.
Pildil paistab siiski direktriss mitte direktor. Le võiks ikka meestel ja naistel vahet teha.
Pigem peaks olema tegemist gümnaasiumivõrgustiku ja haridussüsteemi korrastamisega ehk meil on riigis liialt palju gümnaasiumi kohti. Samuti süsteemne erinevus, riigigümnaasiumid, KOV haldusalas olevad gümnaasiumid ja kutsehariduskeskuses antav keskharidus. Ja siin on kõik omavahel konkurentsis olles sassis nagu pudru ja kapsad, kusjuures KOVdes on väga tugevad poliitilised jõujooned välja tulnud. Äkki alustaks ikka süsteemse lähenemisega, aga mitte mõne detaili realiseerimisega. Kahjuks on poliitilise tasandi kvaliteet ja olematu pädevusega HTM asjas ikka tõsise kobarkäki kokku keeranud ja seda pikkade aastate jooksul.
Kindlasti peaks jääma lastel võimalus käia kodunt koolis gümnaasiumi lõpuni. 50 km on liiga palju! 30 km raadiuses võiks olla mingi gümnaasium. Vastasel korral jäämegi kõik linna kolima
30-40 õpilasega kool küll ei saa olla gümnaasiumi mõistele vastav kool,lihtsalt külakool.Head kvaliteetset haridust on juba Tammsaare aegadest mindud kaugemale saama.
Märksõna nn.külagümnaasiumite juures on kvaliteet.