1.5 C
Haapsalu
Pühapäev, 29. jaanuar 2023
Avakülg Tags Katrin Viks

Silt: Katrin Viks

Lääne-Nigulas on 50 sõjapõgenikku

Lääne-Nigula vallas elab praegu hinnanguliselt 50 sõjapõgenikku Ukrainast, neist 22 last. Sügisel alustas Lääne-Nigula valla koolides ukraina 25 õpilast ja lasteaedades oli toona 13 last. „Praegu on koolides 16 ukraina õpilast ja lasteaedades käib kuus last,” ütles Lääne-Nigula vallavalitsuse liige, sotsiaalvaldkonda kureeriv Katrin Viks volikogule sõjapõgenikest ülevaadet andes.

Kullamaa vallamaja loobub elektriküttest

[gallery ids="377431,377434,377436"] Urmas Lauri fotod Kullamaa valla- ja kultuurimaja hakkab sooja saama Kullamaa kooli ja lasteaeda kütvast pelletikatlamajast. Praegu on valla- ja kultuurimaja elektriküttel, kuid juba käib töö küttesüsteemi muutmiseks. „Kõrgete elektrihindade tõttu tahame selle tööga kiiremas korras ühele poole saada,” ütles Kullamaa osavallavanem Katrin Viks eile Lääne Elule.

Põgenikud leiavad tasapisi kodu ja töö

[caption id="attachment_360818" align="alignnone" width="874"] Ukraina põgenik Kirill Tšerkašenko aitas Haapsalu sotsiaalmajas tegevusjuhendajal Krista Mai Kaljustel savi pressida, kuni tädi talle annetuste hulgast kevadriideid otsis. Foto: Andra Kirna[/caption] Kiievist sõjapakku pääsenud Anžela Tšerkašenko, kes on viimase kuu veetnud Haapsalus, liigub eluga edasi. Ajutisest peatuspaigast Kongo hotellis kolib Tšerkašenko üürikorterisse Tartus, töökoht on juba ootamas. Ta ütles, et Haapsalus on väga armas, inimesed abivalmid ja ta ei osanud lootagi, et kõik nii hästi läheb. Tööst Tartus tehases ei oska Tšerkašenko veel midagi arvata, see on seal elavate tuttavate soovitatud.

Nõva õpilaskodu korteri kohtuasi lõppes

[caption id="attachment_232434" align="alignnone" width="900"] Nõva kooli lapsevanemad Risto Kaasik ja Ivo Karindi jätsid kohtutee katki. Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula vallale kuuluva Nõva õpilaskodu korteri kohtuasi on lõppenud ja sinna lähevad elama Ukraina sõjapõgenikud. Pärnu maakohus otsustas, et Lääne-Nigula vald ei pea andma korterit Nõva Koolikogukonna MTÜ-le, et see saaks seal 2018 suletud õpilaskodu edasi pidada. Läinud nädalal teatasid Nõva kooli lapsevanemad Ivo Karindi, Katri Must ja Risto Kaasik Lääne-Nigula vallavalitsusele, et ei kaeba otsust ringkonnakohtusse edasi, sest õigem oleks seal majutada Ukrain

Läänemaale saabunud ukrainlased läksid juba kooli

[caption id="attachment_357628" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare infolehega, kus on sõja jalust tulnutele esimesed juhised, kuidas meil hakkama saada. Foto: Elen Freivald[/caption] Läänemaale on sõja tõttu põgenenud üle 300 ukrainlase, kelle hulgas on alla poole lasteaia- või kooliealised lapsed. Osa põgenike lastest on juba läinud lasteaeda või kooli, kuid omavalitsused kooliminemist takka ei kiirusta. Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare sõnul ei pruugi kõik lapsed soovidagi kohe Eestisse saabumise järel kooli minna või pole selleks lihtsalt veel valmis. „Anname tulijatele pigem võimaluse esmalt olukorraga harjuda,“ ütles ta. Kolmapäevase seisuga on esimesed põgenikest lapsed Haapsalus juba nii koolis kui ka lasteaias. „Kes tahab õppida, sellel see võimalus ka on,“ ütles Rootare.

Läänemaale on jõudnud ligi 120 sõjapõgenikku

[caption id="attachment_357175" align="alignnone" width="877"] Kolmapäeval saabusid Promenaadi hotelli kuus Ukraina sõja eest pagenut, neil aitas asju sisse kanda vabatahtlik Heiki (paremal).[/caption] Läänemaale on jõudnud üle saja Ukrainas toimuva sõja eest pagenud inimese, praegu on neil pudelikaelaks ajutise kaitse ehk aastase elamisloa saamine. Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare ütles, et läbi kaitse saamise laienevad põgenikele ka Eesti pere- ja toimetulekutoetused ning neil on võimalik asuda tööle ja saada kooli- või lasteaiakoht. Rootare ütles, et seetõttu on praegune sotsiaalkindlustusameti hankega hotellidesse paigutamine põgenike jaoks oluline. Hange näeb ette ka kolm korda päevas toitlustamist. Haapsalus saavad sel moel põgenikke 30 päeva majutada Fra Mare, Promenaadi, Hestia ja Kongo hotell. Kui 30 päeva läbi saab, majutab linn põgenikud korteritesse. Rootare sõnul on linnavalitsuseni jõudnud Pagulasabi kogutud info võimalike üürikorterite kohta.

Läänemaale on jõudnud poolsada Ukraina sõjapõgenikku

[caption id="attachment_356531" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare teada on Haapsallu jõudnud paar-kolmkümmend pagulast. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Läänemaa omavalitsustesse on sõjas olevast Ukrainast saabunud poolsada inimest, enamik neist sugulaste-tuttavate juurde. Läänemaa omavalitsused on asunud usinalt Ukrainast saabuvatele põgenikele eluks vajalikku abi pakkuma ning kindlaks tegema nende edaspidiseid vajadusi ja huvisid. Haapsalu linna oli esmaspäevaks jõudnud 20–30 inimest, täiskasvanuid ja lapsi enam-vähem pooleks. Enamasti ongi saabujad lastega naised, sest võitlusvõimelisi mehi riigist välja ei lasta. Ukrainast saavad lahkuda mehed, kes on haiged või üle 63 eluaasta. „Meil on info nende kohta, kes on linnavalitsuseni jõudnud, aga infot uutest saabujatest tuleb pidevalt juurde,“ ütles Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare.

Esimesed sõjapõgenikud on Läänemaale jõudnud

[caption id="attachment_356280" align="alignnone" width="2000"] Kärbla küla elanik Tõnu Nõupuu on juba seni ukrainlasi mitmel moel abistanud ja vajadusel saab ukraina pere ulualust tema Tammeoru talu saunamajas. Foto: Urmas Lauri[/caption] Esimesed Ukraina sõjapõgenikud on Läänemaale kohale jõudnud ja kaardistatakse võimalusi põgenikevoo majutamiseks. Kullamaa osavallavanem Katrin Viks ütles, et Lääne-Nigula vallas on kaardistamine veel pooleli. „Kõik osavallavanemad vaatavad enda piirkonna üle, kuidas abi pakkuda,” ütles Viks.

Läänemaa gümnaasiumid loodavad jätkata

[caption id="attachment_353361" align="alignnone" width="2000"] Kullamaa keskkooli direktor Kaidi Uueda on tuleviku suhtes lootusrikas. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kuigi haridusministeerium pakub valdadele vallakoolide gümnaasiumiosa sulgemise eest toetust, ei kiirusta Lääne-Nigula ega Lääneranna vald gümnaasiumi sulgema. Haridusministeerium teatas eelmisel nädalal, et ühekordset toetust saavad kõik omavalitsused, kes otsustavad hiljemalt märtsi lõpuks munitsipaalkoolis gümnaasiumiosa kinni panna. Iga 10. novembril 2021 Eesti hariduse infosüsteemi järgi neis koolides õppinud õpilase kohta on arvestatud 1152 eurot. Kokku on toetuseks arvestatud 600 000 eurot. „Toetus on mõeldud eelkõige neile omavalitsustele, kus on gümnaasiumid, milles õpib praegu alla 100 õpilase,” ütles ministeeriumi üldharidus- ja noortepoliitika asekantsler Liina Põld. Ta lisas, et ministeerium pakub toetust, et kohalikud omavalitsused saaksid analüüsida oma koolivõrku ja kavandada ümberkorraldusi. Lääne-Nigula vallas puudutaks pakutav toetus Kullamaa keskkooli, mis on ainus vallale kuuluv gümnaasiumiosaga kool ja ühtlasi Läänemaa väikseim gümnaasium.