Jürikuu kulg on kiire ning sama kiirusega lisandub iga päev uusi õidepuhkejaid. Parajasti praegu, aprilli teisel poolel, on käes kevadiste lõokannuste (Corydalis) aeg. Et ma ise neid hirmsasti armastan, on mulle üsna arusaamatu, mis põhjusel numpsiku olemisega lõokannused Eesti aedades kuigi laialt levinud ei ole!
Ometi on neid lihtne kasvatada – meil levinud liigid on absoluutselt külmakindlad ega esita ka kasvupinnasele eriti suuri nõudmisi, ei kapriisitse ega nõua mingisugust erikohtlemist. Neil on omapärased puhevil õiekobarad, mis koosnevad paljudest-paljudest väikestest huulõitest ja sordist olenevalt võivad nad olla absoluutselt igat värvi. Nii enne kui ka pärast õitsemist annavad nende kaunid, elegantsed ja säbrulised, mõneti sõnajalasarnased lehed kevadisse peenrasse armsat faktuuri. Neid liigitatakse sibullillede alla, kuigi tehniliselt võttes ei ole neil all mitte sibul, vaid paksenenud juuremugul.
