0

Helmen Kütt: piinlik tants haiguspäevade ümber

Helmen Kütt. Foto: riigikogu

Läinud aasta varasügisest on sotsiaaldemokraadid võidelnud sihikindlalt selle eest, et riik hakkaks heldemalt hüvitama haiguspäevi, mis on üks tõhusamaid viiruse leviku piiramise abinõusid.

Eelmine valitsus venitas kahjuks otsusega neli pikka kuud ja ka tulemus sai poolik – alates 1. jaanuarist makstakse koju jäänud töötajatele koostöös tööandjatega hüvitist alates teisest haiguspäevast. Olukord aina halvenes ja me tulime uuesti välja eelnõuga maksta koroonasse haigestunutele ja lähikontaktsetele haigusleht kinni alates esimesest kodus oldud päevast, seda 100 protsendi ulatuses nende palgast. Praegu saab kurvalt tõdeda, et kui seda lahendust oleks kohe kuulda võetud, poleks me jõudnud kevade nii suurte nakatumisnäitajateni ega nii paljude surmadeni.

Kaitsesime oma ettepanekut nädalast nädalasse riigikogu suures saalis ning sotsiaal- ja rahanduskomisjonis, samuti kohtumistel peaministriga. Ühtpidi nõustusid peaaegu kõik valitsusliidu poliitikud, et tegu on toimiva ja vajaliku kriisimeetmega. Koalitsioonis saadakse ju väga hästi aru, et nakkusoht ei ole kuhugi kadunud ja et viiruse tõkestamisega tuleb tegeleda ka ajal, kui nakatumisnäitajad on languses ning piirangud leevenemas. Praegu tuleb ju teha kõik selleks, et hoida ära kolmanda laine tulek. Ometi heideti meie ettepanek üle parda ja seda hoolimata tõsiasjast, et viiruse levikus mängivad suurt rolli töökohakolded – aprilli keskel moodustasid nad kõigist kolletest 72 protsenti. Seda tehti hoolimata sellest, et otseselt tervisekriisi leevendamisele suunatud samm vajanuks 640 miljoni euro suurusest lisaeelarvest vaid 8,5 miljonit eurot. Võrdlusena olgu toodud, et piirangud tekitavad iga päev vähemalt seitsme miljoni euro eest kahju.

Selle pika debati käigus ei suudetud tuua ühtegi sisulist argumenti, miks ei kõlba ettepanek hüvitada täismahus koroonapositiivsete ja lähikontaktsete haiguspäevad. Kuidagi ei päde mõne valitsusliidu liikme jutt, et põhiline nakkuse koht on kodu. Viirus ei kasva lillepotis või külmikus – just töölt viiakse see koju, kus omakorda nakatuvad pereliikmed.

Selline põikpäisus sotsiaaldemokraatide ettepaneku suhtes sunnib küsima, mis on selle põhjus. Kahjuks ei suuda osa võimuliidu poliitikuid aru saada nende inimeste raskustest ja muredest, kel pole võimalik teha kaugtööd ja kelle nakatumisrisk on seetõttu kõrgem. Alla keskmist palka teenivatele inimestele tähendab koju jäämine valusat rahalist lööki. Nii võtabki osa neist riski ja läheb lähikontaktsena tööle. Kodus arvuti taga saab tööd teha ka kerge nohu või köhaga. Empaatia on vajalik, mõistmaks, et väga paljudel inimestel ei ole distantsi hoidmine tööpäeva vältel võimalik ja et nad võivad haigestuda ka isikukaitsevahendeid kasutades. Praeguse Eesti reaalsus on see, et madalama palga saajad nakatuvad tihedamini ja kaotavad ka palgas, mis suurendab veelgi ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust.

Valitsusliit kohtleb praegu ebaõiglaselt ka omavalitsusi. Jõukas Tallinna linn leidis võimaluse esimese haiguspäeva hüvitamiseks. Teistele omavalitsustele öeldakse aga, et leidke see raha lisaeelarve rahast, millest tuleb aga korda teha koolide-lasteaedade ventilatsioon, toetada abivajajaid, maksta vaimse tervise toetusi. Kuidagi ei jätku kõigele ja süveneb ka piirkondlik ebavõrdsus. Kahetsusväärselt juhtub ka selles kriisis nii, et rikkad saavad rikkamaks ja vaesed jäävad vaesemaks. Riigi võimuses on ebavõrdsusi tasandada, jätkuks vaid valitsusel tahtmist.

Esimese haiguspäeva üleriigiline hüvitamine aitaks kriisi lahendada ega halvendaks nende töötajate toimetulekut, kes peavad kaaskodanike tervise huvides isolatsiooni jääma. Lisaks saaksid kergendust ettevõtjad, sest raha tuleks haigekassast. Ettevõtjad peavad nagunii oma rahast leidma asendustöötajad. Veel ei ole hilja.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz