Täna algab kevad. Aga kuidas praegustes oludes kevatada? Ehk siis – kevadet veeta. Kevatama, ka kevataja on omapärased sõnad, mida võib leida 1918. aasta õigekeelsussõnaraamatust, aga neid kohtab ka 1930ndate sõnastikes. Veel võib kevatama leida murdesõnastikest, küll teises tähenduses – kehvaks, kõhnaks jääma, nt loomad kevatavad ära. Eesti kirjanikest on kevatama kasutanud Mats Traat. Traat on kirjutanud: „Pulstunud karvaga kevatanud metsaott.”
Aga kevatada võiks tänase päeva puhul kasvõi nõnda, et imetleda, kuidas maa juba lillendab (lillene, lillerohke olema). Esimesed lumikellukesed on õide puhkenud!
