Koolides kasvas koroonaviirusega nakatumine viimase nädalaga peaaegu kaks korda. Kui seni oli Eestis 15 kollet, siis nüüd on koolikoldeid 27. Haridusasutustest on saanud viiruse leviku allikas.
Hooldekodudes suurte kolletena levivale viirusele on aidanud piiri panna vaktsineerimine, niisamuti pidurdab see viiruse levikut haiglates. Kui vaktsineerimine jõuab õpetajateni, siis on lootust, et veel üks suur nakkuspump sulgub ning see lubab ühiskonnal tervikuna vabamalt hingata.
Läänemaa oma praegustes administratiivpiirides on üks väiksema nakatumisega maakondi riigis. Seevastu vanale Läänemaale jääv Lihula on üks rohkemate nakatunutega kohti. Läänemaa väikesest nakkuse levikust ei maksa end aga petta lasta, sest maakonnas elab vähe inimesi. Kui asustustihedus on väike, piisab vaid mõnest uuest haigest, et nakatumismäär statistiliselt taas tõuseks.
Koroonaviiruse leviku piiramisel on võtmeküsimus kohustuslikest ja soovituslikest piirangutest kinni pidamine. Iga inimese panus on tähtis. Kui töökoht on näiteks koolis või meditsiiniasutuses, siis tasub olla kaks või enam korda hoolikam. Üks peoõhtul nakatunud koolitöötaja võib viia viiruse oma töökohal kümnete inimesteni.
Eesti on koroonaga harjunud. Sel aastal on viiruse tagajärjel surnud rohkem inimesi kui terve eelmise aastaga, sellest hoolimata on suhtumine haiguse levikusse vaoshoitum ja inimesed rahulikumad. Kõigega harjutakse, ka haiguse ja surmaga ning piirangutega, mis takistavad igapäevast elu ning sotsiaalset suhtlemist.
Nii ongi kõige tähtsam püüda keerulises olukorras hakkama saada võimalikult väikeste kahjudega. Endiselt tuleb pesta käsi ja kanda avalikes siseruumides maski ning vähendada kohtumisi inimestega nii palju, kui vähegi võimalik. Muud võimalust ei ole, kui püüda hoida tuju hea ja julgustada neid, kel nina kipub norgu vajuma.
Aga ikkagi, miks ei kirjutata juhtkirjas sellest, kuhu saatis sm. Karmau abipolitseiniku ja milleks?
Vaktsineerimist ei ole kunagi tehtud epideemia ajal, seda tehakse kas ennetavalt või üldse mitte. Epideemia ajal tuleb keskenduda immuunsust toetavatele tegevustele – eelkõige on see hea toitumine ja puhkus, õige mõtlemine, mis ei lase tekkida alusetul hirmul ja stressil.
Mõlemal justkui on õigus, nendel kes ütlevad, et see haigus on nagu nohu, mille peale ei tasuks üldse erutuda. Aga ka neil kes nõuavad ühiskonna sulgemist, sest see asi võib hullu pöörde võtta, mõnel juhul ju võtab, on riike kus on võtnud ja inimesi kelle puhul. Tõejärgne haigus – jälle üks nende segaste asjade seast, mida tuleb üha juurde. Tõejärgne poliitika, majandus, meditsiin, haridus jne. Kõigi puhul on täheldatav mingi tavapäraseks saanud kontseptsioonide lagunemine, võib väita üht ja sellele saab tuua piisavalt teaduslikud argumendid, aga ka vastupidist.
aastal erinevatesse haigustesse suremine Eestis umbes 12 000 versus koroona 200, mis ka pole lõplikult tõestatud, et see ikka see covid oli mis surma põhjustas. Mis tõestusi teil vaja on, statistika ju näitab täpselt, kui “hullu” asjaga on tegemist. Numbrid väga ei valeta, samas paanikaõhutajad-“ärimehed” küll aga.
Ka pole teada surijate hulk, kes surevad plaanilise ravi katkemise või edasi lükkumise tõttu, tulenevalt med.süsteemi ülekoormatusest koroona patsientidega.
Samuti pole teada isikute hulk, kes surevad koroona tüsistuste ja/või nõrgenenud organismi tõttu varem kui nad muidu oleksid surnud.
Imelik, miks oodatakse, millal vaktsineerimise järjekord õpetajateni jõuab, kõrge nakatumisohu tõttu tuleks seda kohe teha.
Selle valitsuse ajal on asjad kindlalt paigas. Omad kõigepealt, siis vaatab edasi kellele jätkub. Pole mitte ühtegi hukkamõistvat sõnumit tulnud nende kohta, kes järjekorrast ette trügisid.
Ega kui me haiged kõik oleme..
Pole mõtet vaktsineerida ka…
Saame Jaanipäewa pidada liikumiskeeluga
Kuna koolides maske ei kanta, siis on viiruse suurenev levik igati loogiline asjade seis.
Mida see viirus siis teeb? Köha ja nohu?
Hooldekodudes on nakatumine vähene pigem seetõttu, et suuremast osast neist on see viirus juba üle käinud. Ei aita siin mingid piirangud vaid igaüks peab nö vaimu ette valmistama teadmiseks, et tal tuleb see viirus läbipõdeda. Piirangud annaks tulemuse vaid juhul, kui kolm nädalat ei toimuks mitte midagi ja viimne kui inimene istub ainult toas. See pole mõeldav. Vaadate praegust nakatumist arvan, et hiljemalt sügiseks on rahu majas, sest saavutatud on see paljukardetud karjaimmuunsus.
aplausid ja lõpmatud kiiduavaldused LE-le selle selgitava ja rahustava artikli eest, nii hea , et te olemas olete
Lõppemisest on asi veel väga kaugel. Võrreldes teiste riikidega läheb meie seis aina kehvemaks. Euroopas on vaid 3-4 meist tagapool. Otsustusvõimetu valitsuse ja olematute piirangutega tiksume veel vähemalt aasta.
See ju teie unistuste valitsus, mis kirud nüüd!?
tarkpea