Lääne Elu avaldab 2020. aastal veebis enim loetud lood.
11. jaanuaril kirjutas Lääne Elu, et Haapsalus Linda ja Rüütli tänava nurgal aastakümneid tühjalt seisnud krundile tahab omanik ehitada elamu, kuid naabrite protestide tõttu on asjaajamine venima jäänud.
Tallinlane Kristel Helina Loo ostis Linda ja Rüütli tänava nurgal asuva ja enam kui pool sajandit tühi olnud krundi 2018. aasta sügisel. „Meil on plaan Haapsallu elama tulla,” kinnitas Loo.
Loole ja tema elukaaslasele Carl Tubarikule tuli aga üllatusena, et nende majaehitusplaan mõnes naabris tugevat vastuseisu tekitas. „See oli ootamatu tagasilöök – me ei uskunud, et see Haapsalus nii vaevaliselt käib,” ütles Loo.
Loo on esitanud projekteerimistingimuste taotlemiseks linnavalitsusele arhitektuuribüroo Kamp arhitektide koostatud maja eskiisi, mida, nagu seadus seda nõuab, ka naabritele tutvustati.
Haapsalu linnaarhitekti Anu Joosti sõnul on naabrite protestide tõttu projekteerimistingimuste koostamine pooleli. „Kuulame vastuväited ära, projekteerija vaatab veel kord üle ja linn kaalub, mida saab arvestada ja mida mitte,” selgitas Joost. Ta lisas, et õigustatud märkusi võetakse võimalusel arvesse.
Nii muinsuskaitse kui ka linna soov oli, et tühjale krundile ei kerkiks seal kunagi asunud maja koopia, vaid tegemist oleks 21. sajandisse kuuluva hoonega, mille ehitamisel oleks küll kasutatud traditsioonilisi ehitusmaterjale nagu puit ja valtsitud tsinkplekk-katus.
Planeeritava maja vastu on sõna võtnud Kooli 3 elanikud, keda esindab kinnisvaraärimees Kaido Kuur, ning Rüütli 3 majas korterit omav Janek Barndõk.
Naabrite vastuväited on seotud ehitatava maja suuruse ja asukohaga. Kooli 3 elanikud on avaldanud kahtlust, et maja on liiga kõrge ja mõjub seetõttu massiivselt, kattes Linda tänava külje peaaegu kogu ulatuses ega sobi seetõttu keskkonda. Samuti kurtsid nad alguses, et kavandatav hoone varjab nende vaatekoridori Tagalahele ja promenaadile. Hilisemas kirjavahetuses vaatekoridori kadumist enam esile ei tooda, küll aga pole Kooli 3 elanikud rahul sellega, et nad peaksid Linda tänava poolset aeda pooleteise meetri võrra lühemaks tegema. Samuti on naabrid protestinud tänava kohale ulatuva rõdu vastu.
Joost selgitas oma vastuses, et Linda 3 krundil on ka varem asunud üks selle piirkonna suuremaid maju ning sellelgi oli tänava kohale ulatunud rõdu.
Üks, mida naabrid planeeritavale majale ette on heitnud, on see, et tegelikult kerkib krundile kaks, mitte üks maja. See, et vanalinna kruntidel on mitu maja, on Joosti sõnul Haapsalus üsna tavapärane, pealegi on praegusel juhul Linda ja Rüütli nurgale kavas ehitada üks kahe korteriga maja.
Loo sõnul on muinsuskaitse ja linna soovil eskiisi paar-kolm korda muudetud. Algselt plaanitust tuleb maja meetri võrra madalam ning tellisvoodri asemel hakkab seda katma puitvooder. „Aga kusagil on piir, kust enam taganeda pole võimalik,” lisas ta.
Loo ütles, et kui vaidlus projekteerimistingimuste ümber lahenduse saaks, võiks ideaalis kevadel ehitusega alustada. „Meiepoolsed toimingud selleks on tehtud,” ütles ta.
Loo ega Tubarik ise pole Haapsaluga varem seotud olnud. Nende sõnul tuli mõte Haapsallu kolida sellest, et Pärnuga võrreldes pole Haapsalu Tallinnast väga kaugel ja pole ka nii ülerahvastatud. „Üsna ideaalne keskkond elamiseks ja lapsel on ka seal hea kasvada ja areneda,” ütles Loo.
Linda 3 kinnistu
Haapsalu vanalinnas, kunagise linnamüüri ääres asunud krunt on hoonestatud olnud pikka aega.
20. sajandi alguses omandas krundi Jüri Zeisig. Zeisigid müüsid krundi 1929. aastal apostlikule nuntsiusele Antonino Zecchinile, kes selle 1933. aastal kinkis katoliku kirikule. Ajaloolase Kalev Jaago sõnul asus hoones kogudusemaja.
1950. aastatel varisemisohtlik hoone lammutati ja sellest alates on krunt olnud hoonestamata.
1997. aastal tagastati krunt roomakatoliku kirikule.
2018. aasta sügisel läbi viidud arheoloogiliste eeluuringute käigus tuli leiti krundil varasemast hoonest säilinud kelder, mis on uute omanike sõnul kavas säilitada.
