Oru kooli kaheks päevaks üles pandud seenenäitus pani lapsed õhinal seeneviktoriini küsimustele vastuseid otsima ja tekitas elevust terves koolis.
„Natukene,” kõlas vastuseks küsimusele, kas viktoriin on raske. Niipea, kui kell vahetundi kuulutas, tungles seenelettide ees parv lapsi, kes, viktoriiniküsimused käes, usinasti seeni uurisid ja telefonidest vastuseid otsisid. Seda päris vabatahtlikult. „Sundinud me kedagi otse ei ole, huvilised teevad,” ütles Oru kooli bioloogiaõpetaja Margit Kiivit.
Lastel tuli vastu leida näiteks küsimusele, kes on seeneussid (sääskede ja kärbeste vastsed), nimetada Eesti ainuke sinist värvi seen ja seletada, miks timpnarmikut kutsutakse just nii (tal on eoslehtede asemel seenekübara all narmad).
Kauaks lastel seda lõbu ei jätkunud, sest seened ei seisa – teisipäeva pärastlõunaks hakkas osa juba välimust kaotama. Õhtuks võeti eelmisel päeval üles pandud näitus maha ning lehtrikud, riisikad, pilvikud, vöödikud ja tindikud rändasid prügikasti. „Oleme neid pritsinud, niimoodi õrnalt uduvihma teinud, et kauem seisaks, aga lõpmata kaua nad ei seisa,” ütles Oru kooli huvijuht Liisa Lints. Soomustindikutest kippuski saama must tindiloik.
Seened olid pärit pühapäevaselt Silma õpikoja korraldatud seeneretkelt. „Silma rahvas neid meile pakkus ja võtsime rõõmuga vastu,” ütles Lints.
Bioloog Tõnu Ploompuu juhtimisel leidsid retkelised Vedra ja Saunja kandist 90 liiki seeni. Oru kooli jõudis 36 liiki. „Osa oli hästi pisikesi. Mõni kollane tilgake puutüve peal võib olla samuti seen,” ütles Kiivit.
Kui kõige pisemad seened näitusele ei jõudnudki, siis kõige suuremad olid hiiglaslikud põdramokad, millega saab lõnga värvida – pruun seen annab lõngale sinaka tooni. Kiivitile avaldas enim muljet sinivärvik – Eesti ainuke sinine seen. „Mina ei olnud teda varem näinud,” ütles Kiivit. Loodusest on keeruline leida ka vöödikuid, millega saab samuti lõnga värvida. Põnevad olid Kiiviti sõnul ka šampinjonid, eriti see, kuidas vahet teha, kas tegu on söödava šampinjoni või surmavalt mürgise valge kärbseseenega – üks on läbinisti valge, teine kübara alt roosakas. „Kuuseriisikas elab sümbioosis kuusega, aga porgandiriisikas männiga,” jagas oma uusi seeneteadmisi Lints.
„Kui pirukat teha, siis on minu lemmikseen männiriisikas,” ütles näitust kaema tulnud Oru kooli direktor Andres Kampmann. Kampmann suure seenesõbrana käis metsas läinud nädalavahetusel, aga saak oli kesine. „Tänavu on rohkem marja-aasta, pohli on väga palju,” ütles Kampmann. Ploompuu sõnul on seeni tõesti vähe, sest sügis on olnud kuiv.
