Silt: Andres Kampmann

[caption id="attachment_428024" align="alignnone" width="913"] Oru kooli õige läbikukkunute protsent on 17,6 ning Läänemaa läbikukkujate protsent 28,1. Taebla kooli matemaatikaõpetaja Hannes Saarsoo hinnangul sai eksamil ilmselt määravaks algebraosa. Foto: Urmas Lauri[/caption] Põhikooli matemaatika lõpueksam, mis üle Eesti saatis korduseksamile pea neljandiku põhikooli lõpetajatest, läks mõnes Läänemaa koolis väga hästi, teises põrus aga kolmveerand õpilastest. Palivere ja Martna põhikooli direktor Kädly Künnap ütles, et eksamitulemus näitab eelkõige õppimise taset. Mõlemas tema juhitavas koolis sai vähem kui 50 punkti ehk alla positiivse hinde rohkem õpilasi kui Eestis keskmiselt – kolmandik. „Üllatajaid põrujate hulgas ei olnud. Halvasti läks neil, kelle veerandihinded olidki kehvad,“ ütles Künnap. Koolieksamiga said põhikooli siiski kõik lõpetatud. „Tundus, et mõned ülesanded olid ikkagi kerge nipiga. Ja eks praegu lõpetabki üks neist klassidest, kes pidi koroonaaegu pikalt distantsõppel olema,“ sõnas Künnap.

[caption id="attachment_425857" align="alignnone" width="1920"] Oru kooli direktor Andres Kampmann peab omal ajal 120 õpilasele ehitatud koolimajas hakkama saama 167 lapsega. Foto Kaire Reiljan[/caption] Sügisest hakkab osa Oru kooli lapsi tunnis käima kunagise vallamaja saalis, sest koolimajja õpilased enam ära ei mahu. „Koolimaja on ehitatud 120 lapsele, aga meid on majas 167,“ ütles Oru kooli direktor Andres Kampmann. „Midagi pole teha – see ülikond, mis lasteaia lõpetamisel selga mahtus, sellega enam pulma ei lähe.“ Sügisest on lapsi veel rohkem: 9. klassi lõpetab 17 õpilast, 1. klassi läheb vähemalt 22 last. „Ja elu on näidanud, et suve jooksul tuleb neid juurde,“ märkis Kampmann. Kasv jätkub: peale tuleb õpilasi rohkem kui lõpetab.

[caption id="attachment_424522" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu algkooli juhi Malle Õiglase sõnul saaks tundide algust hilisemaks nihutada vaid siis, kui ka lapsevanemate tööpäev algaks hiljem. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Läänemaa koolijuhid leiavad, et sotsiaalministeeriumi plaan nihutada koolipäeva algus hilisemaks ei lahenda mitte ühtegi probleemi. Haapsalu algkooli 6. klassi õpilane Eneli Pragi tõuseb argipäeviti kell kuus, et õigeks ajaks bussi peale ja kooli jõuda. Koolile lähemal elav klassiõde Merit Põvvat tõuseb pool tundi hiljem. Koolipäev algab kümme minutit pärast kaheksat.

[caption id="attachment_417746" align="alignnone" width="1920"] Oru kooli streigijuhi Margit Kiiviti sõnul osalevad pikaajalises streigis enam kui pooled õpetajatest. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Läänemaa koolide õpetajad alustavad streiki 22. jaanuaril, toetusstreik üldhariduskoolide õpetajate toetuseks algab kaks päeva hiljem. Streigi kestus erineb kooliti. Läänemaa suurima kooli Haapsalu põhikooli õpetajad on sõlminud kollektiivlepingu, mis tähendab, et streik algab küll samal päeval kui kõigis üldhariduskoolides, kuid saab seal kesta vaid kolm päeva – 24. jaanuarini. Kooli streigijuht Marianne Samm selgitas, et põhikooli õpetajad osalevad toetusstreigis.

[caption id="attachment_416439" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiina Brock armastab oma tööd, aga on mitu korda olnud läbipõlemise äärel ja kaalunud koolist lahkumist. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Läänemaa kohalikud omavalitsused jätavad õpetajad streigi ajal palgata, kuigi hiljemalt kümne aasta pärast on koolid pooltühjad. „Saame teisipäeval koolijuhtidega kokku, aga üldiselt ei,“ ütles Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare vastuseks küsimusele, kas streikima hakkavad õpetajad tööseisaku ajal palka saavad. „Pigem oleme seda meelt, et mitte.“ – „Kohtusime koolijuhtidega neljapäeval. Esmane seisukoht on, et ei,“ ütles Lääne-Nigula haridusjuht Solveig Edasi. Palgata jäävad ka Haapsalu ja Lääne-Nigula lasteaiaõpetajad. Seni on Tallinna linn vähemalt ühe kohaliku omavalitsusena oma õpetajatele lubanud, et on nendega solidaarne ja valmis streigi ajal palka maksma, et õpetajad saaksid keskenduda palgaläbirääkimistele.

[caption id="attachment_415606" align="alignnone" width="1920"] Oru kooli direktori Andres Kampmanni sõnul ei tohi faktide ja teadmiste kõrval unustada ka õpirõõmu. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Teisipäeval avalikustatud 2022. aasta PISA testi tulemused näitavad, et sarnaselt teiste riikidega on Eesti õpilaste tulemused võrreldes 2018. aasta PISA uuringuga langenud, kuid see langus oli väiksem kui mujal. 2022. aasta kevadel sooritasid 15aastased õpilased PISA testi, mis koosnes matemaatika, lugemise, loodusteaduste ja loovmõtlemise ülesannetest. Rõhk oli seekord matemaatikal. Teisipäeval avalikustatud tulemuste järgi on Eesti Euroopa riikide seas matemaatikas koos Šveitsiga esimesel-teisel kohal, loodusteadustes esikohal ning lugemises esimesel-teisel kohal Iirimaa järel. Üle maailma on õpilaste tulemused seekord tervikuna kukkunud, kuid Eesti õpilaste tulemused langesid teistega võrreldes vähem, mis näitab, et Eesti suutis koroonakriisi ajal õpet küllaltki hästi korraldada.

[caption id="attachment_413708" align="alignnone" width="1920"] Andres Kampmann tunneb end koolis nagu kala vees ja ütleb, et ühtegi teist ametit ta nii hästi ei oska, et sellega leiba teenida. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Pool elu koolijuhi ametit pidanud Oru kooli direktor, aasta koolijuhi nominent Andres Kampmann käib tööl koolibussiga ja kuulub liblikagängi. Kaks kolmandikku Läänemaa õpetajatest on üle 50aastased. Oru kooli õpetajate keskmine vanus jääb 30 ja 40 vahele. Õpetajate põuda nagu polekski ja direktor unistab, et majale ehitataks kolmas korrus peale. 18 aastat tagasi oli Oru koolis 60 õpilast, nüüd on 160 ja järjekord ukse taga – kui kõik tahtjad vastu võtta, võiks kool olla poole suurem. Aga ruumi ei jätku. 2. novembril seisab Oru kooli direktor Andres Kampmann koolimaja fuajees, jalas eri värvi sokid ja ümber parv poisse, kes, pead kuklas, midagi innukalt arutavad.

[caption id="attachment_413589" align="alignnone" width="1920"] Oru kooli vilistlased Rageri ja Rammo Keelus kruvisid omatehtud pingile külge ka sildi. Foto: Andra Kirna[/caption] Oru kool pidas laupäeval oma 120. sünnipäeva ja sel puhul olid vilistlastele avatud nii uus kui ka vana koolimaja. Kooli ees haljasalal sai vilistlaste Rageri ja Rammo Keeluse tehtud pink pühendustahvli kirjaga „Oru kool – kogukonna süda juba 120 aastat”. See on nüüd koolimaja ees kolmas nimeline pink – üks noormeeste valmistatud pink on pühendatud kirjanik Ly Seppel-Ehinile ja üks Oru kogukonnale.

[caption id="attachment_413393" align="alignnone" width="696"] Haridusselts koolimaja ees enne teist maailmasõda. Foto erakogu.[/caption] Oru kooli 120 aasta pikkuses ajaloos on olnud aegu, mil Orul anti vaid algharidust, kui ka aegu, mil koolimaja lastele kitsaks on jäänud. Praegu on juubelit tähistaval koolil taas paremad ajad. Esimesed teated Lääne-Nigula kihelkonna koolide kohta pärinevad aastast 1698. Siis käisid talupoegade lapsed õppimas köstri juures pastoraadis, aga ka mõisa- ja väikestes külakoolides. Oru kandis anti kooliharidust Rannakülas, Kärblas, Uuglas, Nagimäel, Vedras, Jalukses, Keedikas, Seljakülas, Salajõel ja Niibis. 1902. aastal otsustas vallavõim luua Kärbla ja Vedra külakoolide ühendamisega Oru ministeeriumikool, mille asukohaks sai Linnamäe. Kahe klassiruumiga koolihoone sai valmis 15. oktoobriks 1903. Oru ministeeriumikool oli tol ajal ümbruskonna suuremaid ja avaramaid koole, kus oli 40 õpilast ja 2 õpetajat.