Silt: Andres Kampmann

Haapsalu linnavalitsus valis Haapsalu noorte huvikeskuse direktoriks kolme kandidaadi seast Roger Tibari, kes alustas uuel ametikohal tööd 1. septembril. Haapsalu abilinnapea Andres Kampmanni sõnul osutus Tibar valituks seetõttu, et tal oli kandidaatidest kõige terviklikum vaade noorsootööle. Abilinnapea sõnul peaks noortekeskus vedama ka üldisemat noorsoopoliitikat. „Haapsalu noorte huvikeskus oleks ka edaspidi koht, kus noored saavad oma ideid ellu viia, uusi oskusi omandada ja end turvaliselt tunda,” ütles Kampmann. Tibari sõnul pani teda kandideerima see, et tosin aastat tagasi algas just keskusest tema karjäär noorsootöö valdkonnas. Tibar on vedanud Haapsalu noortevolikogu, olnud tegev noorteühenduste liidus ning tegelenud haridus- ja noorteametis noortevaldkonna digihüppega. „Noorsootööalast haridust mul ei ole, aga kavatsen sügisel hakata taotlema noorsootöötaja kutset,”

[gallery ids="484818,484819,484820,484821,484822,484823,484824,484827,484828,484829,484832,484833,484834,484835,484836,484837,484838,484839,484840,484841,484842,484843,484844,484846,484847,484851,484852,484853,484855,484860,484861"]   „Tere tulemast! Siit algab meie ühine koolitee!” tervitas kiri Haapsalu Montessori kooli tahvlil teisipäeval uhiuue kooli kaheksat esimest õpilast, nende lähedasi ja külalisi. Kaheksa last – viis poissi ja kolm tüdrukut – said klassiõpetajalt Liisa Äkkelt esimese päeviku koos julgustavate sõnadega kaardiga ja päevalille ning võtsid päevakangelastena sisse koha klassiruumi keskel valmis pandud toolidel. „Minu jaoks on kõige olulisem see väike seltskond, kellega alustan homme igapäevast koolielu ja ma loodan, et meie klassist saab koht, kuhu lapsed tahavad tulla,” sõnas Äkke vargsi pisaraid pühkides ning tänas lastevanemaid, kes on usaldanud äsja tegevust alustanud kooli kätesse oma kõige kallima vara. Lilleõie said ka õpetajaid, kes Äkk

Ridala põhikooli hakkab tulevast nädalast juhtima suhtekorraldaja ning ajakirjanik Priit Põiklik. Põiklik ütles Lääne Elule, et on töötanud kommunikatsioonijuhi ning ajakirjanikuna, aga otsustanud teha karjääripöörde. „Ridala väikese maakoolina sobib minu väärtushinnangutega,” märkis Põiklik. Lapsepõlvesuved on ta veetnud Rooslepal. Peale suvituskoha Vaisi külas tal Läänemaaga seost ei ole. „Elan Tallinnas, aga kavatsen vaadata elamise Läänemaale,” ütles Põiklik. Oma sõnul muu töö kõrvalt on ta õpetanud 15 aastat Tallinna ja Tartu koolides ühiskonnaõpetust ning valikaineid, näiteks karjääriplaneerimist, meediat ja kommunikatsiooni. 54aastane Põiklik on õppinud Tartu ülikoolis sotsioloogiat ja kommunikatsiooni ning Tallinna ülikoolis õigusteadust. Ta lõpetanud diplomaatide kool

Mais Haapsalu noorte huvikeskuse direktoriks valitud ja esmaspäevast ametisse asuma pidanud Marika voh Kühn loobus ametist ning linnavalitsus otsib huvikeskusele nüüd uut juhti. „Loobusin eraelulistel põhjustel,” ütles von Kühn. „Loodan, et linnavalitsus leiab kiiresti kellegi, kes saab üle võtta.” Abilinnapea Andres Kampmanni sõnul tuli loobumine eelmisel nädalal talle ootamatult. Mai lõpus valis Haapsalu linnavalitsus üheksa kandidaadi seast huvikeskuse uueks direktoriks von Kühni, kes pidi ametisse asuma 1. augustist. Huvikeskuse senine juht Reelika Ender pani ameti maha eelmise aasta septembri lõpus. Seni on direktori kohustusi täitnud kooli juhiabi Inga Sammal. Kampmanni sõnul jätkab Sammal juhikohustuste täitmisega uue leidmiseni. Huvikeskuse direktori konkurss kestab

Haapsalu abilinnapea Andres Kampmann ütles Lääne Elule, et linna haridusnõuniku kohale kandideerib kaheksa inimest. „On väga häid kandidaate. Vaatame avaldused läbi ja edastame kutsed vestlusele,” sõnas Kampmann. Haapsalu linnavalitsus kuulutas välja konkursi, et leida uus haridusnõunik, sest senine haridusnõunik Mari-Epp Täht on otsustanud pensionile jääda. Täht töötas Haapsalu linnavalitsuses üle 15 aasta.

[caption id="attachment_478434" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu linnavalitsus. Foto: Juhan Hepner[/caption] Haapsalu linnavalitsus kuulutas välja konkursi, et leida uus haridusnõunik. Haapsalu abilinnapea Andres Kampmann ütles Lääne Elule, et senine haridusnõunik Mari-Epp Täht on otsustanud jääda pensionile. Täht töötas Haapsalu linnavalitsuses üle 15 aasta. Konkurss uue nõuniku leidmiseks kestab 26. juulini.

[caption id="attachment_476039" align="alignnone" width="1920"] Päikesejänku lasteaias ei kao uuel õppeaastal ühtki rühma. Foto: Juhan Hepner[/caption] Kui 2024. aasta oktoobris oli Haapsalus 613 lasteaialast, siis selle aasta mai lõpus oli neid ligi saja võrra vähem: 517. Mullu sügisel oli Haapsalus lasteaialapsi 576. Mullusega kahanes aialaste arv 37 võrra ja tänavu 59 võrra, näidates selget langustrendi. Haapsalu haridus- ja noorsootööspetsialist Kristi Erkmanni sõnul selgub täpsem arv sügiseks. Sündide arv väheneb Erkmanni sõnul väheneb lasteaialaste arv kindlasti ka järgnevatel aastatel – kui sündide arvu vaadata. Kui 2023. aastal sündis Haapsalus 91 last, siis aasta hiljem

[caption id="attachment_474312" align="alignnone" width="810"] Marika von Kühn. Erakogu[/caption] Haapsalu noorte huvikeskust hakkab 1. augustist juhtima 63aastane Marika von Kühn, kes kandideeris sügisel linnavolikokku Parempoolsete nimekirjas ja oli Haapsalu linnapea kandidaat. Kühn valiti Haapsalu noorte huvikeskust juhtima üheksa kandidaadi seast, kust ta esialgu pääses viie hulgas vestlusvooru ja osutus lõpuks valituks. „Rebimine oli tihe,” märkis Haapsalu aselinnapea Andres Kampmann. Noorte huvikeskuse praegune direktori kohusetäitja Inga Sammal töötab edaspidi juhiabina ja koos Kühniga moodustavad nad Kampmanni sõnul tõhusa tandemi. Kühni endaga Lääne Elul rääkida ei õnnestunud, sest Kühni telefon oli välja lülitatud. Kampmanni sõnul valiti juhiks Kühn, sest tema visi

[caption id="attachment_473134" align="alignnone" width="1660"] Haapsalu põhikool ootab uut juhti. Foto Andra Kirna[/caption] Haapsalu põhikooli direktori konkursile laekus üheksa avaldust. Haapsalu aselinnapea Andres Kampmann ütles Lääne Elule, et kandidaate on ka mujalt kui Läänemaalt. „Geograafia on lai,” märkis Kampmann. Komisjon tuleb kokku järgmisel nädalal,

[caption id="attachment_471721" align="alignnone" width="1920"] Lapsi sünnib vähe. Foto: Juhan Hepner[/caption] Et elanikke juurde saada, tõstavad kohalikud omavalitsused üle Eesti sünnitoetust tuhande euroni. Lääne-Nigula vallas makstakse tuhandeeurost toetust juba neljandat aastat. „Teised hakkavad järele jõudma,” märkis Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa. Tänavu tõstis sünnitoetuse tuhande euro peale Põlva vald, maist tõuseb 400 eurolt tuhandeni Võru valla sünnitoetus. Aprillist maksab Eesti kõrgeimat toetust, 1600 eurot, Tori vald Pärnumaal. Toetust pole kavas tõsta Kui Lääne-Nigula välja arvata, jääb Läänemaa kohalike omavalitsuste sünnitoetus alla tuhande euro. See on püsinud viimased neli aastat ja seda tõsta keegi ei kavatse.