Silt: Andres Kampmann

[caption id="attachment_471403" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu aselinnapea Andres Kampmann ning Haapsalu muusika- ja kunstikooli direktor Liina Viiret kinnitavad, et Cyrillus Kreegi nimi jääb muusikakoolile alles. Foto Kaire Reiljan[/caption] Haapsalu muusika- ja kunstikooli liitmine üheks asutuseks muudab küll koolide juriidilist vormi, kuid koolide sisuline tegevus jääb samaks, kinnitavad Haapsalu aselinnapea Andres Kampmann ja mõlema kooli direktor Liina Viiret. Muusika- ja kunstikooli ühendamise otsustas Haapsalu linnavolikogu märtsi lõpus. Järgmisel nädalal hakkab volikogu kinnitama Haapsalu muusika- ja kunstikooli põhimäärust. Selle peale on muusikakooli lapsevanem Irma-Liisu Eberle algatanud petitsiooni, milles heidetakse linnavalitsusele ette muusikakooli tegevuse lõpetamist ja helilooja Cyrillus Kreegi nime kaotamist kooli nimest. Haapsalu aselinnapea Andres Kampmann ning Haapsalu muusika- ja kunstikooli direktor Liina Viiret selgitavad ühinemise tagamaid ja kooli tulevikku. Kuidas koolide liitmiseni jõuti? Liina Viiret (LV): Aastal 2014 analüüsi

[caption id="attachment_470486" align="alignnone" width="1533"] Õpilased kooli suure eksimuse tõttu kannatada ei tohi. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu linna algkoolis jäi näpuvea tõttu ministeeriumile esitamata 47 haridusliku erivajadusega lapse andmed, millega linn kaotas ligi veerand miljonit eurot. Ministeeriumi sõnul on vigaseid andmeid esitatud ennegi, kuid nii ulatuslikku eksimust ei ole varem olnud. Veast tekkinud eelarveaugu peavad kõik linna koolid ühiselt katma. „Seda summat ühe kooli põhiselt ei kata,” ütles Haapsalu aselinnapea Andres Kampmann. „Kõik koolijuhid on vaadanud, kust rihma pingutada.” „See tuleb väga suure pingutuse arvelt. Muid vajalikke tegev

[caption id="attachment_470181" align="alignnone" width="1920"] Oru kooli lapsed võivad rahul olla, sest käivad Läänemaa parimas koolis. Foto: Juhan Hepner[/caption] Oru kool, Vormsi kool ja Haapsalu põhikool edestavad põhikoolide pingereas kahte kolmandikku Eestis põhiharidust andvatest õppeasutustest, jättes selja taha paarsada hariduskantsi. Ühes kategoorias on Läänemaa pisim Vormsi kool koguni esimene: nelja aasta jooksul pärast lõpetamist on sada protsenti lõpetanuist saanud keskhariduse. Põhikoolide pingerea koostas Õhtuleht viimase kolme aasta tulemuste põhjal, tuginedes kolmele näitajale: keskhariduseni jõudmine, lõpueksamite tulemused ning õpetajate vanus ja kvalifikatsiooninõuetele vastavus. Õhtulehe kaardil on Läänemaa kollane, meie piirinaaber Lääneranna vald must, Lääne-Harju vald punane ning Saue vald roheline. Kollaseks värvitud omavalitsuse parim kool asub esisajas. Punane tähistab 101.–150. kohta, must 151. või veelgi madalamat kohta, roheline aga esiviitkümmet. Kõik esikolmikus Läänemaa parim Oru kool asub pingereas 81. kohal, Vormsi 88. kohal ja Haapsalu põhikool 91. kohal – kõik haridusasutuste esikolmandikus. Vormsi koolijuht Maret Võrno põ

[caption id="attachment_469755" align="alignnone" width="1920"] Martna-Palivere põhikooli direktor Kädly Künnap otsib viite õpetajat. Foto: Juhan Hepner[/caption] Läänemaa koolijuhid kuulutavad konkursse välja juba märtsis, et leida tulevaks sügiseks klassi ette kvalifitseeritud õpetajad, kelle hulk aasta-aastalt kahaneb. Haapsalu põhikooli direktor Anne Mahoni ei oska isegi täpselt öelda, kui pikalt on ta eesti keele ja kirjanduse õpetajat otsinud. „Kas just viis aastat, võin eksida, aga viimastel aastail oleme otsinud kogu aeg,” märkis ta. Kvalifitseeritud koolmeistrit ei ole tal õnnestunud leida. Tulevaks sügiseks otsib põhikool taas nõuetele vastavat eesti keele ja kirjanduse ning ka muusikaõpetajat. Täiskohaga tööd jätkuks Läänemaa suurimas koolis neljale, kui mitte viiele eesti keele ja kirjanduse õpetajale. Praegu kuuest-seitsmest osaliselt väiksema koormusega töötavast pedagoogist vastab kvalifikatsioonile kolm, täiskoormusega töötab neist üks. Kolmest kaks saavad tänavu 60aastaseks. Õpetajad on jäänud vanaks 60aastaste ja va

[caption id="attachment_467740" align="alignnone" width="1920"] Praegu pole teada, mis kell septembrist tunnid algavad. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Seaduse järgi peab uuest õppeaastast koolipäev algama kell 9 või hiljem, Haapsalu koolides on see nõue aga tekitanud palju segadust. Lastevanemad süüdistavad koole ja kooli pidajat ehk Haapsalu linnavalitsust. Viimased survestavat vanemaid nõustuma koolipäeva senise, kella kaheksase algusega selle asemel, et kaaluda ka teisi variante koolipäeva lühendamiseks, näiteks topelttunde. Haapsalu aselinnapea Andres Kampmann nimetab etteheiteid, nagu survestaks linnavalitsus koolipäeva algust muutmata jätma, alusetuteks. Pigem avaldab talle selleks survet ühe kooli hoolekogu. „Astun sammu tagasi, võibolla väljendasin oma seisukohti liiga jõuliselt,” ütles Kampmann, kes arutas koolipäeva alguse muutmist koolide hoolekogude juhtidega. Ta ütles, et ehkki eelistab senise algusaja jätkumist, langetatakse otsus lastevanemate enamuse soovist lähtudes. „Kõigile sobivat varianti ei ole,” tõdes ta. S

[gallery ids="467289,467291,467292,467293,467290,467294,467295,467296,467297,467298,467299,467300,467301,467302,467303,467304,467305,467306,467307,467308,467309,467310,467311"]   Eesti vabariigi 108. sünnipäeva tähistamine Haapsalu algas traditsiooniliselt ennelõunal kontsertpalvusega Haapsalu toomkirikus, kus kõnedes rõhuti Eesti väärtustele. „Me räägime tihti riigist kui millestki kaugest: Toompeast, seadustest või institutsioonidest, kuid tegelikult on tõde palju lihtsam ja samas vastutust nõudvam: riik - see oleme meie,” ütles Haapsalu aselinnapea Andres Kampmann. „Riik ei lõppe Tallinna piiriga ega alga valitsuse otsusega. Eesti riik algab siitsamast, Haapsalu tänavatelt, meie kodudest ja nendest hetkedest kui ulatame oma naabrile abik

[gallery ids="467089,467090,467091,467092,467093,467094,467095,467096,467097,467098,467099,467100,467101,467102,467103,467104,467105,467106,467107,467108,467109,467110,467111,467112,467113,467114,467115,467116,467117,467118,467119,467120,467121,467122,467123,467124,467125,467126,467127,467128,467129,467130,467131,467132,467133,467135,467136,467137,467138,467139,467140,467141,467142,467143,467144,467145,467146,467147,467148,467149,467150,467151,467152,467153"] Lääne-Nigula vald tähistas vabariigi aastapäeva pühapäeval Oru kultuurisaalis vastuvõtuga, kus tänati inimesi ja algatusi, kelle pühendumus ja hoolivus on viinud edasu valla arengut ning aidanud kujundada kodukohta paremaks paigaks. Aastapäevakõnes tuletas Lääne-Nigula volikogu aseesimees Hardi Rehkalt meelde, et Eesti algab küladest ja taluõuedest. Vallavanem Janno Randmaa kõneles muutustest, mis Lääne-Nigulas viimastel aastatel läbi on viidud ja väljakutsetest, millega omavalitus silmitsi seisab. "Meie elanikud peavad t

[caption id="attachment_466132" align="alignnone" width="1920"] Tund Oru koolis. Foto: Juhan Hepner[/caption] Õpetajate palgatõusu puudutav haridusministeeriumi määrus jõustus 17. jaanuaril. Seda, mis ajast koolmeistrite palk tõusma peaks, tõlgendas iga omavalitsus isemoodi. Haapsalu tõstis õpetajate palka 1. jaanuarist, Lääne-Nigula 17. jaanuarist. Lääneranna ja Vormsi vallavanemad palgatõusu kommenteerida ei osanudki. Maksab tagasi Lääne-Nigula vallavanema Janno Randmaa selgitusel rakendatakse määrust hetkest, kui see jõustub. Määruses ei olnud tema sõnul kirjas, et see hakkab kehtima tagasiulatuvalt. „Minister ise ütles, et midagi seadusevastast pole tehtud, rõhus moraalsele pool

  [caption id="attachment_464677" align="alignnone" width="939"] Andres Kampmann ja Linda Pärnpuu on Lääne-Nigula valla aukodanikud. Foto Kaire Reiljan, Arvo Tarmula[/caption] Lääne-Nigula volikogu otsustas neljapäeval, et Lääne-Nigula valla aukodaniku tiitli saavad Andres Kampmann ja Linda Pärnupuu. Praegu Haapsalu aselinnapeana töötav Andres Kampmann juhtis 20 aastat Oru kooli. Sellele aja jooksul on Oru kooli õpilaste arv kasvanud nii palju, et lapsed ei mahu koolimajja äragi. Lisaks on Kampmann olnud ka kohaliku kogukonna siduda, olnud volikogu liige ja juhtinud nii Oru kui ka Lääne-Nigula valla volikogu. Linda Pärnpuu on aastate jooksul aktiivselt osalenud Kullamaa kand

[caption id="attachment_413709" align="alignnone" width="1920"] Oru kooli liblikamärk. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Komisjon valis täna tosina esitatud kandidaadi seast välja kuus, kes pääsevad vestlusvooru. „Pooltega proovime vestelda,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa pärast komisjoni koosolekut. Tosinast avalduse esitanud kandidaadist kuus ei vastanud nõuetele. Randmaa ütles, et allesjäänute seas on nii Läänemaa kui ka mujalt inimesi. „Potentsiaali on. Ei saa öelda, et just kuulsusi oleks, aga neid küll, kellel on varasem töö koolis ette näidata,” ütles Randmaa. Uus direktor peaks tööle asuma jaanuaris, seni juhib Oru kooli direktori kohusetäitjana valla haridusjuht Solveig Edasi. 20 aastat Oru kooli juhtinud Andres Kampmann kandideeris Haapsalu linnavo