Juhtkiri: kui on võimalik, siis tuleb end kaitsta

Haapsallaste huvi gripivaktsiini vastu on sel sügisel väga elav, tükk maad elavam kui varem. Tõenäoliselt ei erine haapsallaste käitumine kuigivõrd ülejäänud Eestist.

Kas seda võiks pidada ülereageerimiseks, et ühe viiruse hirmus tõttavad inimesed end kaitsma teise eest? Koroona on ikkagi koroona ja gripp on gripp, esimese puhul pole teise vaktsiinist mingit kasu.

Pigem on tegemist mõnevõrra põhjalikuma muutuse, mitte pelgalt koroonahirmus rabelemisega. Gripihooaeg algab oktoobris ja lõpeb mais. Koroonaaeg algas veebruaris ja on praeguseks kestnud sama kaua, kui kestab gripihooaeg – kaheksa kuud. Selle kaheksa kuu jooksul vajas gripi tõttu haiglaravi rohkem inimesi kui koroona tõttu – gripiga sattus haiglasse 581 ja koroona tõttu 461 inimest. Tõsi, koroonasse on surnud selle ajaga 67, grippi 12 inimest. Läinud hooaeg aga oli gripi mõttes üle aegade erakordselt leebe. 2018/2019 hooajal – enne koroonat – vajas gripi tõttu haiglaravi 1662 haiget, 57 neist suri. 2017/2018 suri grippi või selle tüsistustesse aga 94 inimest.

Selle statistika mõte ei ole kuidagi pisendada koroonaviiruse ohtlikkust ja tõsidust. Koroonaviirus on erakordselt nakkav ja võib kõige halvemal juhul lõppeda surmaga. Me ei tea veel selle viiruse kohta suurt midagi, mis muudab selle veel ohtlikumaks. Statistika mõte on tuletada meelde, et ka gripp on väga tõsine viirushaigus, mis võib samuti lõppeda surmaga.

Haapsalu peretohtrite sõnul on just koroona tõstnud inimeste vastutustundlikkust, teise sõnaga pannud meid mõtlema selle peale, et me vastutame oma tervise eest põhiosas ikkagi ise. Mitte arst, mitte meditsiin kui niisugune, vaid esmajoones iga inimene ise saab väga palju ära teha, et terve olla – süüa tervislikku toitu, puhata ja liikuda ning vaktsineerida. Koroonavaktsiini ootab terve maailm pikisilmi. Gripivaktsiin on meil aga olemas. Kui on võimalik, siis tuleb end kaitsta.