Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :
Kui kõik projekteerimis- ja ehitushanked ning ka ehitus ise kulgeb suuremate tõrgeteta, võib raudtee majandus- ja taristuministri Taavi Aasa sõnul Ristini jõuda kõige varem 2022. aasta lõpuks.
„Kui raudtee valmib, saavad rongid ka kohe sõitma hakata,” kinnitas Aas.
Artikkel jätkub peale reklaami
Tinglikke „kuisid” on Haapsalu raudtee taastamisel aga veel omajagu, olulisemad neist on seotud rahaga. Teisipäeval kuulutas Eesti Raudtee välja Turba–Ellamaa raudteelõigu projekteerimistööde hanke, millele oodatakse pakkumusi kuni 30. septembrini.
Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!
Reklaam
Kui jõuab raudtee Ristile tulen vähemalt aastas korra ja võtan jalgratta ka kaasa, avastan mis seal on ja tarbin kohalike ettevõtjate teenuseid! Edu raudtee kui normaalse ühenduse rajamisel!
Seda et….
Millal Taewatrepp tuleb?
Ma söön Naabrimehe naise mütsi? ära kui 2022 on Ristil rongiliiklus
Igati tore uudis. Mina kindlasti hakkan kasutama raudtee teenust, palju mugavam ja ohutum kui Haapsalu Ääsmäe tee. Jõudu ja meelekindlust vedajatele.
Oleks väga tore
Paistab et mõistus on eestimaalt lahkunud . Raudtee haapsalusse – ajuvabadus kuubis . Aeg kus pooled raudteeliinid tuleks ülesse võtta , ehitame juurde et neid 10 aasta pärast jälle ülesse võtta . Rahapõletamine käib täie hooga , sesr võimu kuures on mingi kari mõistuseta i.ikaid
Huvitav,kes selle unelma kinni maksab?Vastus: tuleb jälle makse tõsta. Sest paar aastat tagasi tehtud TTÜ uuring näitas,et mingit kasumit sealt küll ei tule-hoopis 10-15 miljonit kahjumit aastas. Ja kuna Läänemaale on plaanitud vaid 4 peatust,saab rahvas piirdetara tagant mööda tuhisevale rongile rõõmsalt lehvitada.
Jälle oma otsese tasuvusega raudteel. Üheski EL riigis ei ole inimeste transportimisel raudtee töötav ilma dotatsioonita, samas tekib lisandväärtus mujal ja on suurem toetusest. Aga rumalatel ongi raskusi tervikpildi nägemisel!
sama , mis tsemendivabrik keset kõrbe ehitada, turba näitel saaks juba arvutada raudtee otstarbe vajadust ja reisijate horde, pole ka tsaari, kes haapsallu tuleks
Äkki mõistad aegruumi ning saad aru, et sellega saab rikkus tulla provintsi – Läänemaale. Ääremaastumise peatamiseks ei ole palju alternatiive…
Tsaar Karilaid soovib ju rahval näidata, et valitseb ja raudtee tuleb nui neljaks!
Kena lugu! Aga tahaks juhtida tähelepanu ühele ootamatule aspektile seoses raudtee taastamisega. Nimelt oleme märkamatult jõudnud sajandisse, mil autosid on rohkem kui inimesi. Millal viimati nägite Harutee-Rohuküla maanteel jalakäijaid, hääletajaid, jalgrattureid? Kui veel paarkümmend aastat tagasi leidus igasuguseid liiklejaid, siis nüüd – võin kinnitada viimase kuu kohta jalgratturina – autod on muutunud ainuvalitsevaks. Maantee servas (isegi praegusel Rannaküla ristini viival kergliiklusteel) on selline masinamüra nagu Tallinnas Pärnu maanteel! Valjemgi veel, sest sõidetakse ju 90-100-ga. Ainult ühel pühapäevahommikul Haapsalust välja sõites oli pisut vaiksem. Muul ajal hakkab sõidutee(perve)l sõitmine lausa füüsiliselt kõrvade peale. Mööduvad rekkad uluvad reaktiividena. Kui kolisin raudteetammile, kus… Loe rohkem »
Ning kõrvale teine tee, rulatajatele? Mõne väntaja pärast nüüd rongiliiklus küll seisma ei pea jääma.
Kus on Neeme Suure lubatud Läänemaa värav?Kas kesk-i raudtee tuleb enne väravat ja sotsidel jälle tühjad pihud ja lubajate maik man.
Neeme Suur ju vedas seda raudtee asja ka hea hulk aastaid. Siis kui veel keegi ei uskunud. Lääne Elu vist isegi kutsus teda veduri-Neemeks. Siis kui asi juba liikuma hakkas, eks siis tekkis toetajaid juurde. Kesikud on muidugi kogu aeg raudtee poolt olnud. Mingi rongi ees marssimise plakat oli neil ka.
Küsimus on põhimõttes. Tõenäoliselt ligi 800 aastat on eksisteerinud maismaaühendus Tallinna ja Haapsalu vahel. ALATI on seda saanud kasutada ka jalamees, rääkimata hobuvankrist. Aga viimase kümmekonna aasta jooksul on autostumine saavutanud uue taseme – ilma auto, bussi või rongita ei saagi enam rahulikult ühest asulast teise. Autokasutajad on teel liikumise õiguse endile reserveerinud, teised hüpaku kraavi. Kas see pole ülekohus? Kui mul tekkis mõistlik põhjus jalgratast kasutada, hakkasin paremini aduma vajadust kergliiklustee järele, tehtagu see siis autotee kõrvale 100 dB mürasse või raudteetammi kõrvale suhtelisse vaikusse. Muiste jooksiski tammi kõrval mingi pinnastee (ehk raudtee või el. liinide teenendamiseks). Elektrijalgrattad muide… Loe rohkem »