0

Galerii: Ristil upitatakse Soorebast püsti

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Kõrgepingeliini pöördepunkti Ristil paigaldatakse disainmast Soorebane. Foto: Urmas Lauri

Harku–Lihula–Sindi kõrgepingeliini disainmast Soorebane püstitatakse Kuistlema raba ning Ääsmäe–Haapsalu ja Risti–Virtsu maantee ristmiku vahelisele alale liini pöördepunkti.

Soorebase eelmontaaž tehti Ristilt paari kilomeetri kaugusel asuvas maanteetaskus.

Soorebane on tüüpse mastiga võrreldes hulga kallim. Cor-Ten-teras, millest see valmistati, on kolm korda tavamasti terasest kallim.

Cor-Ten-terase pinnale tekib väliskeskkonna mõjul vastupidav paatina, mis meenutab värvuselt roostet.

Masti metallosad valmistati Rumeenias, koroonakriisi tõttu hilines nende tarne Eestisse.

175 kilomeetri pikkuse Harku–Lihula–Sindi kõrgepingeliini ainulaadne pöördepunkt tuleb Ristile, kuhu paigaldatakse arhitektuurivõistluse võitnud Sille Pihlaku ja Siim Tuksami loodud ideekavandi järgi valmistatud disainmast Soorebane.

Kõrgepingeliin peab valmima detsembri keskpaigaks.

Harku–Lihula–Sindi 330/110 kV liin

  • Liini pikkus on ligi 175 kilomeetrit, tööd maksavad ilma käibemaksuta ligikaudu 60 miljonit eurot.
  • Harku–Lihula–Sindi liini ehituse hanke võitis Empoweri ja Leonhard Weissi ühispakkumine.
  • Liin peab valmis saama 15. detsembriks.
  • Topelttrassil on üks 330kilovoldine ja üks 110kilovoldine liin. 330kV liin kulgeb Harkust Sinti. See ei hargne ega läbi sellel teekonnal ühtegi alajaama, ka mitte Lihula oma.
    110kilovoldine liin läbib oma teekonnal päris mitut alajaama. Näiteks ühendatakse see Lihula ja Kullamaa 110kilovoldise alajaamaga, samuti Sindi, Audru, Lõpe, Risti ja Riisipere alajamaaga. Kuskile mujale kui Harku–Lihula–Sindi trassile jäävatesse alajaamadesse 110kV liin ei hargne.

Soorebane

  • tipu kõrgus on 45 meetrit maapinnast
  • kaalub 33 tonni, tavaline sõrestikmast sellel kohal oleks kaalunud umbes 26-27 tonni
  • jõud jalgades ulatuvad kuni 300 tonnini
  • maksimaalne kere läbimõõt on 1,66 meetrit ja maksimaalne seina paksus 22 mm
    eluiga on arvestuslikult 50 aastat, kuid reaalsuses on eluiga kindlasti pikem
  • valmistati Rumeenia tehases ja toodi Eestisse kolme rekkaga 11 osas, lisaks katteplekid, mis monteeritakse pärast jalgade ja 110 kV traaversi keevitamist tüve külge.

Allikas: Elering
Fotod: Urmas Lauri

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz