Laupäeva õhtupoolikul oli Evald Okase muuseum Haapsalus külastajaid täis, sest korraga avati neli uut näitust.
Muuseumi esimesel korrusel on tekstiilidisaineri Krista Leesi näitus „Väike moodne tekstiili sõnastik”. Leesi põhiline inspiratsiooniallikas on ajaloolised tekstiilimustrid, tekstiilse sõnavara mitmetähenduslikkus ja sellest tekkivad ootamatud seosed, samas ka meid ümbritsev igapäevane elu.
Kunstnik on interpreteerinud ajaloolisi mustristiile ja traditsioonilisi kangaliike. Sündinud teosed ei ole lihtsalt dekoratiivsed, nad mängivad tähendustega, väljendavad ideid, jutustavad lugusid, peidavad sõnumeid. Kunstniku lähenemine on mänguline, intrigeeriv ja kohati ehk irooniline.
Muuseumi pööningukorrusel on eksponeeritud Peeter Lauritsa näitus “Väljasõit. Teine katse”
Fotograafina tuntust kogunud Lauritsanäitus koosneb kahest osast. „Mattise müsteerium on fotograafiline koomiks 16. sajandil Tallinnas aset leidnud juhtumist, kus oma õigust nõudma tulnud aadlik avastab ennast linnavõimude ja rüütelkonna vahelisest poliitilisest lõksust. Aadelkonna hegemoonia vangub ja kukk kireb Uusaja koidikut.
Näituse teine pool „Päevakaja” ja „Vihmauudised” tegelevad lähitulevikus aset leidvate
muutustega, kui digitaalsed inforuumid ja looduslikud võrgustikud saavad
jutule ja panevad leivad ühte kappi. Tekkiv hüperruum on inimese jaoks
komplitseeritud ja ettearvamatu, siin ei karda teda enam keegi. Inimkonna
hegemoonia vangub ja kuked kirevad Uue Aja koidikut.
Muuseumi teisel korrusel avatud näitusel „Evald Okas ja kirjandus” tutvustab kuraator Mai Levin Okast kui raamatugraafikut.
Okase töö illustraatorina võib jagada kolme perioodi. Esimene periood oli sõja lõpuaastatest
1950. aastate alguseni, mil sündisid esimesed eluküllaste sulejoonistustega
muinasjutu- ja loomaraamatud lastele, aga ka litoillustratsioonid rahvusromantilisele ajalookirjandusele nagu Bornhöhe „Tasuja”, Hindi „Vesse poeg” jt. Teise perioodi 1950. aastate algusest 1960. aastate alguseni avasid maalilis-jutustavad illustratsioonid
Hindi „Tuulisele rannale” ja mil Okas lõi heroilised joonistused Mait Metsanurga romaanile “Ümera jõel”. See oli vaheaste teel Fr. R. Kreutzwaldi “Kalevipoja” monumentaalsele kujundusele litos (1961). Kolmandaks perioodiks võib lugeda „Kalevipoja”-järgset aega, mil kunstnik on kasutanud Madalmaade, Prantsusmaa ning Jaapani reiside muljeil sündinud materjali ka raamatukujunduses.
Lisaks kolmele suurele näitusele on muuseumi esimese korruse galerii hoovitoas väikest näitust „Raku- ja puupõletuskeraamika“, mis tutvustab kahe elava tulega seotud keraamikapõletuse tehnika protsessi, tulemuste võlu ja erisust.
Näitusel osalevad kunstnikud Ingrid Allik, Karin Kalman, Margit Mald, Aigi Orav, Margit Terasmees jt.
Krista Leesi, Peeter Lauritsa ja väikest keraamikanäitus on avatud 5. augustini. Evald Okase raamatugraafikat saab näha 13. septembrini.
Fotod Arvo Tarmula
