Silt: kunstinäitus

[gallery ids="485065,485066,485067,485068,485069,485070,485071"]   Belgia kunstniku Laura De Jaegeri näituse „Ma ei lausunud muud kui…” Haapsalu linnagaleriis võiks määratleda kui katset parafraseerida ruumi. Esimese hooga võiks arvata, et näitus on pooleli. Galeriid lõikavad mustad metallkarkassid, kahes reas üks teise järel – kerged kokkupandavad pikniku- või mis iganes lauad, ilma lauaplaatideta. Valgete seinte taustal tõusevad need esile ja mõjuvad nii, et kogu ülejäänud ruum tundub olevat täiesti tühi. Sama tühi kui september, kui suvest on jäänud vaid raamid. Suve ja sügise vahel Galeriiseinte vahele püütud aeg balansseerib kahe vahel, suve ja sügise piiril, üks pole veel otsas ja teine pole veel käes. Suvest on saanud ilma kaaneta jahutuskast, millel pole enam mingit mõtet ega otstarvet. See on aeg, millega ei oska suurt midagi pihta hakata, see pole üks

[gallery ids="479197,479198,479199,479200,479201,479202,479203,479204,479205,479206,479207,479208,479209,479210,479211,479212,479213,479214,479215,479216"]   Kui keraamik ja moekunstnik kokku saavad, siis sünnivad õrnad koletised – soojal suvepäeval Haapsalu linnagaleriis. Muidugi mitte lihtsalt keraamik ja lihtsalt moekunstnik. Laura Põldu ja Gary Markle’it lihtsalt kellekski tituleerida oleks vale. Mõlemad on kosmopoliitsed, ulatudes kahekesi üle mitme mandri – üks Eestist, teine Kanadast, õppinud Tallinnast ja Tartust Linzi ja New Yorgini välja, näituste loetelu katmas maakaarti Maarjamaast Austria, Inglismaa ning Jaapanini. Selge see, et taolise haarde puhul peab keel, mida Põld ja Markle räägivad, olema universaalne. Universaalne ja pöörane, sest muidu ei saadaks aru. Muidu ei viitsitaks, sest asju, mida vaadata, on ju terve ilm täis. Voolivad ja punuvad Mi

[gallery ids="479220,479221,479222,479223,479224,479225,479226,479227,479228,479229"]   Haapsalu lasteraamatukogu kahel korrusel kokku kolmes ruumis näeb rahvusvahelist illustratsiooninäitust „Maagiline mets”. Näituse pani aastal 2024 kokku kuraator Viive Noor ja see on enne Haapsallu jõudmist rännanud mitmes riigis, viimati Poolas ja Leedus. Näitusel on 48 tunnustatud illustraatori looming, kellest 17 on Eestist ja 31 teistest maadest, kokku 15 eri riigist. Oma töödega osalevad Eestist Regina Lukk-Toompere, Anne Linnamägi, Catherine Zarip, Piret Mildeberg, Jüri Mildeberg, Piret Niinepuu-Kiik, Katrin Ehrlich, Ulla Saar, Kadi Kurema, Urmas Viik, Kadri Ilves, Anne Pikkov, Kertu Sillaste, Tuulike Kivestu-Rotella, Kristi Kangilaski, Viive Noor ja Marja-Liisa Plats. Välismaalt osaleb kunstnikke Lätist, Leedust, Soomest, Argentinast, Armeeniast, Kolumbiast, Itaaliast, Hispaani

[gallery ids="474809,474810,474811,474812,474813,474814,474815,474816,474817,474818,474819,474820,474821,474822,474823,474824,474825,474826,474827,474828,474829,474830,474831,474832,474833,474834,474835,474836,474837,474838,474839,474840,474841,474842,474843,474844,474845,474846,474847,474848,474849,474850,474851,474852,474853,474854,474855,474856,474857,474858"] Laupäeval tähistas Iloni Imedemaa 20. sünnipäeva uue näituse avamisega – esimest korda näeb Imedemaal Ilon Wiklandi illustratsioone raamatule "Röövlitütar Ronja". Ronja raamatu illustratsioonid asuvad Rootsis Göteborgi kunstimuuseumis. Näituse „Röövlitütar Ronja maailmad“ kuraator Laura Eichhorst ei osanud öelda, kas neid üldse varem Eestis näidatud on. „Oleme leidnud pilte, kus justnagu need väikesed tötskääbused oleks Eestis kuskil väljas olnud, aga täpsem info puudub,“ tunnistas ta. Eriline on näitus sellegipoolest, sest Eichhorsti sõnul näeb esimest korda nii terviklikku ühe raamatu illustratsioonide kogu – terve näitus

[gallery ids="466487,466488,466489,466490,466491,466492,466493,466494,466495,466496,466497,466498,466499,466500,466501,466502,466503,466504,466505"]   Meie ümber leidub palju mõttetuid asju. Mõttetuid tooteid ja süsteeme. Ka kunst võib olla täiesti mõttetu. Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilaste oma ei ole seda mitte. Või nagu nad ise tõdevad: see näitus pole pakkumas silmailu, vaid kutsub ümbritsevat märkama ja ümber hindama. „Mõttetute asjade” jaoks tasub varuda aega, iga töö ees seisatada ja mitte alla anda, kui ka kohe aru ei saa. Mõni töö avaneb kohe, teine võtab aega, aga elamus on garanteeritud. Noorte kunstike pilk on terane ja mõte lõikab nagu kreissaag. Gümnasistid pole kokku hoidnud ideede ega materjali pealt. Ära on kasutatud kõik võimalused, alates traditsioonilisest pliiatsist-paberist ja lõpetades vanade vinüülplaatide, peeglitele maalitud kurjade võõrasemade, leh

[gallery ids="465981,465980,465982,465979,465983,465984"]   Lasteraamatukogus saab Eesti vabariigi sünnipäevakuul uudistada illustraator Kadri Roosi pilte, millel ta kujutab Eesti Maju, suvekodusid ja -laagreid igast maailma nurgast. Haapsalus on nende piltide esimene „avalik esinemine”. Pakkudes näitust esmalt meie linna lasteraamatukogule, mõlkusid kunstnikul meeles traagilised aastad 1944–1945 ja pagemine võõrsile. Teiste hulgas lahkus siit ka Ilon Pääbo, hilisem tuntud illustraator Ilon Wikland. Seetõttu tundus Kadri Roosile sümboolne, et haapsallased on esimesed, kes näevad, milliseid vahvaid paiku on rajanud Eestist lahkunud kaasmaalased üle terve ilma. Idee, täpsemalt

[gallery ids="461684,461685,461686,461687,461688,461689,461690,461691,461692,461693,461694,461695,461696,461697,461698,461699,461700,461701,461702,461703,461704"]   Urmas Viigi „Personaalmütoloogiale” Haapsalu linnagaleriis tasub varuda aega, sest vaadata on seal kõvasti ja süvenemine ei tee paha. Mõni ühe mulje väljapanek see pole. Graafik ja illustraator Viik on linnagalerii triiki täis tassinud, kõik pinnad ära kasutanud ja kohatise mustvalge laiutamisest hoolimata mõjub see kõik nagu üks tore värviline plahvatus. Aga jah, nagu öeldud, ühe mulje väljapanek see pole. On illustratsiooni ja koomiksit ja muud. Pigem on muljeid nii palju, et tuleb vaadata tükiti, jupiti, eraldi. Või isegi mitte muljed – täpsem oleks, et lood. „Personaalmütoloogia” on müüte ja lugusid pilgeni täis. Nagu autor ise on öelnud: kui juba lugu on, siis pole müü

[gallery ids="460768,460766,460759,460765,460769,460756,460757,460758,460760,460761,460762,460763,460764,460767,460770,460771,460772,460773,460774,460775,460776,460777,460778,460779,460780,460782,460783,460784"]   Teisipäeval Haapsalu kunstikooli galeriis avatud näitus „Luulepildid läbi aastaringi” teeb kummarduse Haapsalus elanud luuletajale Ernst Ennole. Äsja avatud näitus on Haapsalu kunstiklubi juubeliaasta kolmas ja viimane. Kui novembri alguses Haapsalu linnagaleriis klubi aastanäituse avamisel ilutses tordil arv 65, siis nüüd oli selle asemel 150 – esimesel puhul tähistas see kunstiklubi vanust, teisel aga seda, et luuletaja Ernst Enno sünnist möödus tänavu 150 aastast. Nende kahe tähtpäeva puhul kunst ja luule kohtusidki. 21 kunstniku seas, kes Enno luulet illustreerisid, on nii kunstiklubi liikmeid kui ka Aide Leit-Lepmetsa käe all juba vii

[gallery ids="459881,459878,459890,459875,459867,459891,459892,459877,459886,459869,459893,459862,459863,459864,459882,459865,459871,459866,459884,459887,459872,459873,459870,459889,459874,459876,459883,459885,459888,459879,459880"]   Haapsalu kunstikooli keldrigaleriisse on end sisse seadnud uued asukad ehk keldrielukad. Kunstnik Ursula Aavasalu avas seal laupäeva pärastlõunal oma juubelinäituse "Keldrielukad". Digigraafika ja keraamika põimuvad hämaraks maailmaks, mis sobib sügisesse ja hingedeaega nagu väike allilma galerii – ühe suure sünnipäeva tähistamiseks. Keldrielukad on sündinud Aavasalu loetud raamatutest, muinasjuttudest, uudistest, nähtud filmide

[gallery ids="456551,456552,456553,456554,456555,456556,456557,456558,456559,456560,456561,456566,456565,456564,456563,456562,456567,456568,456569,456570,456571,456572,456573,456574,456575,456576"]   Laupäeval Haapsalu linngaleriis avatud kunstnik Marko Mäetamme näitus "Teekond tundmatusse 2: sealpool seitsme päikese merd" viib külastaja rändama peeglitagusesse maailma - ühelt poolt muinasjutulisse, teisalt aga hirmutavasse. Esmapilgul värviküllased ja rõõmsameelsed maalid pole lähemal süvenemisel sugugi nii rõõmsad. Sealt vaatavad vastu pealuud, kurjad koerad, vikatimehed ja ebareaalsed olendid. "Nii on see ka elus, ühiskond on seda täis," ütles Mäetamm. "Esmapilgul on pinnavärvid ok ja kõik funktsioneerib, aga kui lähemalt hakata vaatama, on igasugu