Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on neljapäeval välja kuulutatud eriolukorra juht peaminister Jüri Ratas, kes võib võtta vastu otsuseid ilma valitsust kaasamata.
„Haiguse levikust ja majandusmõjudest lähtudes loodi eriolukord. Jüri Ratas on eriolukorra juht, kes võib võtta vastu otsuseid ilma valitsust kaasamata kiireloomuliste otsuste vastuvõtmiseks ja kehtib 1. maini. Seda võidakse lühendada või ka pikendada. Haridusasutused on esilagu kaheks nädalaks koduõppel. Lasteaiad jätkavad seni kuni kohalik omavalitsus seda teisiti ei otsusta. Lasteaedade ja -hoidude lahti hoidmine on vajalik ka riigile oluliste ametite – meditsiinitöötajad, politsei, pääste – töötajate töös hoidmiseks,” märkis ta.
Kiige sõnul on 1. maini avalikud etendusasutused, muuseumid, kinod, spordivõistlused suletud, kuid avatuks jäävad raamatukogud, seda eelkõige ka infovahetuseks inimestele, kellel internetti ei ole. “Haiglates ja sotsiaalhoolekandes, samuti kinnipidamisasutustes kehtib külastuskeeld,” tõdes ta.
„Valitsuskomisjoni kuulub üheksa mininstrit ja komisjonis on ka alamrühmad – näiteks meditsiin ja sotsiaalhoolekanne, lisaks arstliku ekspertiisi töörühm, et koguda infot ja ekspertiisi. Kriisireguleerimise töörühm. Lisaks majandustöörühm. Üle 40 sammu on juba plaanis,” ütles Kiik.
Kiige sõnul tehakse piiridel sanitaarkontrolli, mille eesmärk on saada infot haigussümptomite ja päritolu kohta. „Riskipiirkondi läbinute või sümptomitega inimestele on pigem eneseisolatsioon, mis lähtub vastutustundlikkusest. Piirikontroll esimesel võimalusel. Täna juba on kontroll kohal, nüüd laiendatakse seda läbi ankeetide täitmise. Kõigil meetmetel on eesmärk – piirata liikumist mittevajalikus mahus. Lihtsad reisid tuleks edasi lükata. Piiratakse lõbureise ja kruiise, näiteks Stockholmi reisid.”
Kiik märkis, et Eesti elanikke on praegu koroonaviiruse riskipiirkondades tuhandeid.
