Haapsalu šoti päevade pidulik õhtusöök koos šoti rahvusroa haggis’e söömisega peeti laupäeva õhtul Fra Mare restoranis.
Juba uksel tervitas saabujaid torupillimuusika, kuid õhtu kõrghetk saabus siis, kui köögist kanti torupillimuusika saatel välja šoti rahvusroog haggis. Torupillimängija ees, kokk
kandikuga järel ja kõige lõpuks viskipudeleid kandev šotlane, kõndis rongkäik läbi saali. Šoti rahvuspoeedi Robert Burnsi luuletuse Aadress haggis’ele saatel raius peoperemees roa suure noaga lõhki – nii nagu peab.
Kõhud haggis’t ja veiselihautist täis, sai šoti peol panna proovile oma teadmisi Šotimaast. Küsimusi oli nii lihtsamaid kui ka nipiga – ilmselt polnud enamikul võistkondadest raskusi ära arvata Šotimaa pealinna Edinburghi, hoopis suurem võimalus oli aga alt minna küsimusega, mitu järve (lake) Šotimaal on. Selgus, et lake’iks nimetatavaid järvi on seal õigupoolest ainult üks, sest kõiki ülejäänuid nimetatakse lochideks.
Heategevusliku oksjoniga, kust sai endale soetada eesti tartanimustriga tooteid alates seebist kuni patjadeni, ehtsa Šoti lipu ning Šotimaal toodetud juustu ja viskit, kaeti Robert Burnsi plaadi väljaandmise kulusid. Burnsi eesti keelde tõlgitud lauludega plaati esitletakse täna Haapsalu kultuurikeskuses.
Šoti peolt ei puudunud ka tantsud Tallinna Keilibändi muusika saatel. Peol osales mitmeid keilitantsu harrastajaid Tallinnast, kuid Šoti kultuuriseltsi esindaja Eike Urke juhatusel said tantsud selgeks ka need, kes neid varem kunagi tantsinud polnud.
Fotod Arvo Tarmula
Alles hiljuti jalutasin Haapsalu tänavatel ühe oma külalisega. Pean tunnistama, et võisin uhkust tunda Haapsalu kui linna üle. Liikusime Haapsalu vanalinnas ja sadama tänava piirkonnas. Minu suureks üllatuseks olid renoveeritud hooned. Mina isiklikult olen Hr. Sukles´ele ja tema tehtud tööle tänulik.
Edu Hr. Urmas Haapsalu on parim paik puhkamiseks.
Sisuliselt on see klubiüritus valitud seltskonnale. Leht võiks uurida, kas ja kui palju sinna maksumaksja raha kulub.
teate mis. nii mõnedki inimesed käivad suure heameelega üritustel, kuhu rullnokki ega purjus traktoriste lihtsalt ei lasta või veel parem, kuhu nood vabatahtlikult ei tulegi.
täitsa õige aga linnavalitsus ei pea seda kinni maksma. Toetan kodaniku küsimust.
Kas meie polegi linnakodanikud?
Kas “kodanik” kutsus endale seda seltskonda külla ja keegi ei tulnudki? Kas korraldas ürituse ja see kukkus läbi? Või on ta lihtsalt kade, et keegi midagi teeb? Arusaamatuks jääb igatahes selline hala ja ving. Tee ise ka midagi või ole siis rahul sellega, mida juba teinud oled.
No ei ole ikka ilus asi see küll, kui linnapea korraldab n.ö. rahvalikku pidu oma hoovis.
Ah mis te veiderdate seal