1

Galerii: vaikusehetkega mälestati Vabadussõjas langenuid

Läänemaa rahvaste nimel asetas naiskodukaitsja Vabadussambale pärja. Malle-Liisa Raigla

Relvarahu 100. aastapäeva puhul helisesid reedel kell 10.30 üle Eesti kirikukellad ja Vabadussõjas langenute mälestuseks peeti vaikuseminutit.

Veidi enne relvarahu väljakuulutamise sajanda aastapäeva algust sättisid Haapsalu lossiplatsi parklas kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad kokku lippe, mida nooremveebel Heiki Magnus autost ulatas. Lippude kõrval ootas auto pagasiruumis pärg.

Kui lipud olid koos, marssisid lipukandjad rivis Vabadussamba kõrvale seisma. Tuul oli tugev ja lipud lehvisid hooga. Samal ajal püüdsid kohaletulnud üksteise varjus küünlaid süüdata, mida hiljem sambale asetada.

Täpselt kell 10.30 hakkasid helisema Haapsalu toomkiriku kellad. Kirikukellad helisesid ligi neli minutit. Seejärel astus kohaletulnute ette Magnus. „Täna, vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval, relvarahu sajandal aastapäeval on kõikjal Eestis mälestushetk,” ütles Magnus.

Magnuse sõnul on taolisi sambaid on Eestis 170.

Läänemaa inimeste nimel asetasid Vabadussambale pärja naiskodukaitsja ja kodutütred. Seejärel pidasid Haapsalu samba juures kõne Kaitseliidu Lääne maleva staabiülem major Jüri Bachman, Haapsalu linnapea Urmas Sukles ja piiskop Tiit Salumäe.

Bachman ütles oma kõnes, et kuigi vabadus Eestimaa rahvastele hõigati välja iseseisvusmanifestis, siis vabadus sai teoks alles Vabadussõjas. „Targa tegutsemise ja heade liitlastega suudab ka väike riik võita suure agressori,” ütles Bachman.

Tema sõnul pole Eesti kunagi varem olnud nii kaitstud kui praegu.

Piiskop Tiit Salume pidas hingepalvuse kõigile Vabadussõjas langenud 3588 inimesele, Haapsalu linnapea Urmas Sukles luges luuletuse „Lagendikul põõsa vilus” esimese ja viimase salmi.

Pärast kõnesid said kõik soovijad asetada Vabadussõja mälestussambale küünla.

Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda.Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asula taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda.

Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas üle 6000 inimese, neist pea 4000 otseses lahingutegevuses.

1920. aastatel hakati igal aastal 3. jaanuaril, relvarahu kehtima hakkamise hetkel pidama vaikuseminutit, austamaks Vabadussõjas võidelnud eestlasi ja välismaalasi. Kolmkümmend aastat tagasi see tava taaselustati ja 3. jaanuaril 1990 kell 10.30 saatis Eesti Raadio eetrisse vastava märguande, üle isamaa helisesid taas kirikukellad. Sestsaadik on mälestushetke peetud igal aastal.

Kõik Kaitseliidu, Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde liikmed ning kogukonna rahvas on oodatud Relvarahu 100. aastapäeva pärja asetamise tseremooniale Läänemaal. Ülejäänud Läänemaa rahvast kutsub korraldustoimkond kell 10.30 kirikukellade helina saatel hetkeks peatuma. Vaikuse minutiga antakse au nendele, kelle ohvrimeelsus tegi võimalikuks meie oma riigi sünni.

Malle-Liisa Raigla fotod

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
karneval
karneval

kestab

wpDiscuz