Sotsiaaministri uue määruse kohaselt ei pea edaspidi supluskoha avamiseks sinna olema paigaldatud tualettruume, riietuskabiine ega prügiurne, kuid supluskoht peab suplushooaja vältel olema hooldatud ja korrastatud.
Muudatuse tingib asjaolu, et kehtiva korra kohaselt tekitab nende esemete nõudmine praktilises elus paljudel supluskohtade valdajatel probleeme ja takistab seega supluskoha asutamist.
Seetõttu ei ole supluskoha valdaja kohustatud ka veeproove tegema. Tulemuseks on olukord, kus inimesed käivad suplemas supluskohas, mis ei vasta nõuetele, seisab sotsiaalministri määruse „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ seletuskirjas.
Terviseamet saab vajaduse korral rakendada üldsuse teavitamise meetmeid – suplemiskeeldu või soovitust mitte supelda. Tihti aga käivad reaalses elus inimesed sellest olenemata oma harjumuspärastes kohtades suplemas. Suplema minemist amet aga takistada ei saa.
Kuna määruse eesmärk on eelkõige tervisekaitse tagamine, on oluline kehtestada miinimumnõuded, mille rakendamine ei tekita valdajale ülemääraseid kulutusi. Muudatuse mõjul ei kao kõikidest supluskohtadest riietuskabiinid, prügiurnid ega tualetid, sest praktiline elu on näidanud, et supluskohtade valdajad on motiveeritud oma supluskohad puhtana hoidma ja piirkonna elanike heaolu tagama.
Nii näiteks on mitmes supluskohas ka rannavalve, mis ei ole määrusega nõutud. Lisaks on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt omavalitsusüksuse ülesanne korraldada vallas või linnas muu hulgas heakorda ja jäätmehooldust.
Pigem annab muudatus paindlikkuse, et ka vähem võimekad valdajad saaksid tagada suplusvee ohutuse. Muudatus on kooskõlas suplusvee direktiiviga, mis ei nõua supluskohas tualettruumide, riietuskabiinide ega prügiurnide olemasolu, seisab seletuskirjas.
Sotsiaalministri neljapäeval allkirjastatud määrus kehtestatakse uue terviktekstina seoses sellega, et 1. oktoobril jõustus uus veeseadus, mis näeb ette volitusnormi sotsiaalministrile suplusvee ja supelranna nõuete kehtestamiseks veeseaduses.
Pole ka enam probleemi