„Ühiskonna teadlikkus ligipääsetavuse olulisusest kasvab pidevalt ja üha enam hooneid, teenuseid ja tooteid on ligipääsetavamad kui kunagi varem,” ütles sotsiaalminister Tanel Kiik täna toimuval rahvusvahelisel ligipääsetavuse päeval.
„Samas on selge, et valdkonnas on veel väga palju arenguruumi ning siin on võimalik koos palju ära teha, et olukorda veelgi enam parandada,” ütles Kiik. „Sellele on mõistlik mõelda igas valdkonnas, näiteks ehitussektoris peaks ligipääsetavusega arvestama juba hoone projekteerimisel. Ligipääsetavuse tagamine laiendab oluliselt nende inimeste ringi, kes saavad mõnda teenust või toodet kasutada ning kaasava elukeskkonna põhimõtete järgimine on tähtis. Ministeerium on võtnud lähiaastate südameasjaks transpordikorralduse ja -vahendite ligipääsetavuse korrastamise, sest ühiskonnas aktiivselt osalemise eeldus on, et inimesel on võimalik iseseisvalt igal pool ringi liikuda.”
Näiteks sõlmisid sotsiaalministeerium ja MTÜ Ligipääsetavuse Foorum lepingu, et analüüsida Eesti olulisimate ühistranspordi sõlmpunktide ja peatuste ligipääsetavust erivajadusega inimestele. Analüüsi tulemusel selgub, kui suur osa sõlmpunktidest ja peatustest vajab kohandusi ning mis on selle maksumus. Kohalike omavalitsuste korraldatava sotsiaaltransporditeenuse sidumiseks tavatranspordiga on vaja muuta ühistransport ja selle tehiskeskkond ligipääsetavaks. Selleks on vaja analüüsida praegust olukorda ja vajadusi. Sõlmpunktide analüüsi raport esitatakse ministeeriumile 2020. aasta alguses.
Lisaks on praegu käimas pilootprojekt, mille tulemusena soovitakse uurida erinevaid võimalusi luua ühetaoline transpordikorraldus üle Eesti, kus sotsiaaltransport on loomulik osa tavatranspordist. Katseprojekti on praegu kaasatud kaks ühistranspordikeskust – Pärnumaa, Kagu ning lisaks ka Saaremaa Vallavalitsus. Riik otsib projekti praegu veel üht partnerit.
2018. aasta alguses moodustasid 65-aastased ja vanemad inimesed Eesti elanikkonnast 19,6%. Statistikaameti prognooside kohaselt kasvab nende osakaal aastaks 2040 rahvastikust umbes 27-28 protsendini. Koos rahvastiku vananemisega suureneb ka erivajadusega inimeste osakaal. Samas võidavad paremast ligipääsetavusest ka näiteks väikeste lastega vanemad ja ajutise tervisekaotusega inimesed.
Millegipärast enam ei taheta käsipuid treppidele panna.