Sellest suvest ei tohi alkohol ja tubakas enam tavalisele poekülastajale silma alla sattuda. Alkohol tuleb sulgeda läbipaistmatute seintega osakonda ning tubakas panna silma alt ära nii, et vaid hinnakiri tohib nähtaval olla.
Muudatus teeb tuska poepidajatele ning alkoholi- ja tubakatootjatele, sest vähendab reklaamivõimalusi ja müügikäibeid. Peale selle on müügisaali ümberehitamine kulukas, nõudes poeomanikelt väljaminekuid. Viimasesse võib kahtlemata suhtuda ka nii, et pood vajab niikuinii remonti ning pärast riiulite ringipaigutamist võib kauba väljapanek olla ostjale senisega võrreldes hoopis mugavam ja käepärasem.
Reklaamipiirangud ja aktsiisimaks, aga ka nõue, et mõnuained ei tohi olla kaupluses nähtaval kohal, on üks osa võitlusest alkoholismi ja tubakasõltuvusega. Eestis juuakse liiga palju alkoholi, see on kulukas nii tervishoiusüsteemile kui ka sotsiaalhoolekandele, liigne joovastavate jookide tarbimine rikub inimeste elusid ka siis, kui otseselt füüsilise tervise peale veel ei hakka. Vägivallatsemine on samuti tihedalt seotud alkoholi liigtarbimisega.
Reklaamipiirangute negatiivsem pool on ettevõtlusvabaduse takistamine. Kui tubakat enam avalikult välja panna ei saa ning reklaamida ka mitte, võidavad sellest olemasolevad tootjad. Uus tootja enam turule tulla ei saa, sest tal pole võimalik oma kaupa tutvustada. Nii et turgu valitsevad ettevõtted on võidumehed. Nõue, et isegi piip ja suitsupaber ei tohi müügisaalis näha olla, on anekdootlik ülepingutamine. Selliseid nõudeid seades on tervisekaitsjad teinud end naerualuseks.
Peale hinna ja silmaga näha olemise mõjutab alkoholi tarvitamist müügikohtade arv ja nende lähedus. Mõistlik oleks kaaluda bensiinijaamades alkoholimüügi keelamist. Tervikuna on piirangud aga põhjendatud.
