Risti põhikool sai Digikiirendist hoogu juurde

Lääne Elu

info@le.ee

Risti kooli õpetajad. Foto: Erakogu
Risti kooli õpetajad. Foto: Erakogu

Risti põhikooli õpetajatele olid selle kooliaasta kolm esimest kuud – september, oktoober ja november kiiremad kui tavaliselt, sest õpetajatest said lisaks ka õpilased, sest koolipere osales nõustamis- ja koolitusprogrammis Digikiirendi.

Programm toetab tehnoloogia kasutamist õppetöös. „Mina üldiselt ei karda arvutit, ehkki tööstaaži põhjal võiks öelda, et kuulun sinna põlvkonda, kes arvuti ligi ei lähe. Aga eriline oskaja ma ei olnud ja palju asju õppisin koolitustel juurde,“ võttis asja lühidalt kokku klassiõpetaja Anne Heimann.

Staažikad õpetajad ja Digipeegel

Heimannil, ta kolleegil Ene Küünarpuul ning kooli direktoril Tiina Puusalul on igaühel pedagoogilist staaži aukartustäratav hulk, 30 aastat ja rohkemgi. Huvijuht Kail Visla on aga üsna õpetajatee alguses, Risti põhikoolis on ta tööl olnud viis aastat. Nii võeti ka uudis digikoolitusest vastu veidi erinevalt, kes rahulikumalt, kes murelikumalt.

Puusalu sõnutsi sai kõik alguse juba siis, kui kool hindas oma digiküpsust selleks spetsiaalselt loodud mõõdikute abil Digipeegli keskkonnas. „Digipeeglit sundis täitma koolipidaja, ütleme otse ja ausalt. Meie kool ei hinnanud ennast üldse mitte madalalt digipädevuste osas. Digipeegli põhjal pidi tegelikult Digikiirendiga liituma üks teine kool meie vallast, aga lõpuks pakuti koolitust meile. Miks mitte!“ Koolis on arvutiklass, aga arvutid on vananenud, sobivad veel tekstitöötluse ja esitluste õpetamiseks-tegemiseks. On 13 tahvelarvutit ja neli sülearvuti, robootikavahenditest Lego We Do ja Sphero haridusrobotid. Internetiühendusega on nagu on, riik on küll õla alla pannud, internetikaabeldus tehtud ja wifi seadmed paigaldatud, aga võrku ühendamine on viibinud. „Loodame, et kõik ikka laheneb,“ ütles Puusalu.

Koolitustest oli palju kasu

 „Enesekriitiliselt öeldes: väga vähe teadsin digiseadmete kasutusest,“ ütles Küünarpuu ja lisas, et sellevõrra ootas ta ka koolitusi natuke murelikumalt.

„Mina võtsin uudise koolitustest vastu neutraalselt, olgu pealegi, õpime. Aeg läheb edasi, ma näen, mismoodi lapsed nutiseadmetes tegutsevad. Me peaksime õppetöös nutiseadmeid mõistlikult kasutama ja just neid digivahendeid, mida on hea ja vajalik kasutada. Missuguseid valikuid teha? Koolitused aitasid asjadega kursis olla,“ ütles Heimann.

Visla jaoks on digivahendite kasutamine igapäevane nii töös kui argielus. „Teadsin, et digivahenditega saab õppeainet paremini edastada. Koolitustel mõistsin, et meie ülesanne on õpetada lastele digioskuseid. Ma pean õpetama neid nutiseadet kasutama, mitte lihtsalt andma näiteks loodusõpetust nutiseadme abil.“

Õpilastele tuleb õpetada turvalist interneti- ja nutiseadmete kasutust, et nad oskaksid nutiseadmes õppida. Õpetajal on tunnis digiseadmeid kasutades justkui topeltroll: õpetada digikasutust ja õpetada oma ainet. Ja sellega olid ka kõnelejad nõus, et valikuid, kuidas tundi läbi viia, mis metoodikat ja vahendeid kasutada, on õpetajal väga palju. Ei ole nii, et kui õpetaja klassi ees tahvelarvutiga ei vehkle, siis lapsed tundi ei kuulagi. „Me saame individuaalselt lastele läheneda. Näiteks ühes tunnis tegime teema kordamiseks veebikeskkonnas ristsõnu. Kaks last küsisid, kas nad võivad ülesande paberil koostada, mitte arvutis. Muidugi võivad! Nad töötasidki rahulikult omas tempos,“ tõi õpetaja Küünarpuu näite.

Õpitubadega jätkatakse

Kolm kuud Digikiirendi koolitusi oli kõigi sõnul pingeline aeg. Kodutööd tuli palju teha. Samas koolitajad olid väga toredad ja toetavad. Palju kasu oli haridustehnoloogi käikudest kooli, ta oli õpetajate küsimistest-pärimistest kogu aeg hõivatud. Aga mis saab edasi?

„Kasutame tasapisi kasutada seda, mis meile kõige rohkem sobib. Saime juhtlõngad kätte, nüüd pusime ise edasi,“ sõnas Heimann.

Puusalu loodab, et Digikiirendi käigus alanud koolisisesed õpitoad „Õpetajalt õpetajale“ jätkuvad ka edaspidi. „Juhtkonnale olid programmis eraldi kokkusaamised, kus anti ülesanne mõelda välja 15 arendusideed ja neist üks rakendada. Valisime „Õpetajalt õpetajale“ õpitoad. Kui õpetaja kõrvalklassist räägib mulle, et kasutasin üht head veebikeskkonda, siis usuksin teda rohkem kui väljastpoolt rääkijat. Ja kolleegilt saab alti abi küsida.“

Digikiirendi pilootprogrammis osales Läänemaalt veel Kullamaa Keskkool, ülejäänud koolid olid Alu Kool ja Hagudi Põhikool Raplamaalt ning Risti Kool ja Vasalemma Põhikool Harjumaalt. Avaüritus toimus 28. augustil Kullamaa keskkoolis, lõpuseminar ja tunnistuste jagamine 4. detsembril Järveküla Koolis.

HITSA programmijuhi Kairi Burnaševa sõnul on Digikiirendi eripära see, et iga kooli teekond läbi „kiirendi“ on veidi erinev ja pandud kokku just selle konkreetse kooli vajadusi silmas pidades. “Püüdsime koole omalt poolt toetada viisil, mis vastaks kõige enam nende ootustele ja vajadustele. Osalenud koolide meeskonnad said väga hästi hakkama! Nii meie koolitajad kui haridustehnoloogid on kõiki väga kiitnud,” sõnas ta.

Kairi Burnaševa rõhutab kogu protsessis kohaliku omavalitsuse tähtsat rolli: „Koolid on tublid, aga ilma digivahenditeta või korraliku internetiühenduseta jäävad ka kõige tublimate õpetajate pingutused viljatuks. Loodan, et see koostöö, mis programmi ajal vallavalitsuste ja koolide vahel elavnes, jätkub ka peale programmi.“

Madli Leikop, Koolielu haridusportaali toimetaja

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments