-2.2 C
Haapsalu
Kolmapäev, 7. detsember 2022
Avakülg Tags Tiina puusalu

Silt: tiina puusalu

Tiina Puusalu: kui hing läheb rasva

[caption id="attachment_380220" align="alignnone" width="2000"] koolijuht, TÜ usuteaduskonna magistrant Tiina Puusalu[/caption] Oskar Lutsu „Kevades“ nõuab Köster õpilastelt, et nad oma hinge eest hoolt kannaksid. Kas nood külalapsed päris täpselt adusid, mida see hinge eest hoolt kandmine täpsemalt tähendab? Küllap aimasid vaid üldjoontes, et „Väike katekismus“ tuleb selleks tarbeks läbi lugeda ja mõnda kohta sest teosest ehk osata ka peast üles ütelda. Hinge eest tuli hoolt kanda ikka pigem köstri rõõmuks ja rahuloluks kui enese tarbeks. Tänapäeva tavakooli õpilane hinge eest hoolt kandma ei pea. Köstrid hoitakse targu koolist eemal ja kodud püüavad pakkuda lastele kõike, mida nende hing vaid ihaldab. Nüüdisaja tarbimisühiskonna hing ihaldab uut ja kallimat nutiseadet, uut ja võimsamat autot, võimalikult vaevavaba elu, võimalikult vähe vaimseid ja füüsilisi pingutusi.

Kooliaasta algab, õpetajaid napib, kuid saadakse hakkama

[caption id="attachment_372517" align="alignnone" width="2000"] Matemaatikatund Virtsu koolis. Uueks õppeaastaks otsitakse uut õpetajat. Foto: Urmas Lauri[/caption] Läänemaal, nii Lääne-Nigula vallas, Haapsalus kui ka Vormsil, samuti Lääneranna vallas on tühjad õpetajakohad kas täitunud või käivad veel viimased konkursid. Nii mõneski koolis on suudetud pensionile või mujale läinud õpetajast vabaksjäänud tunnid täita oma maja õpetajaskonna arvelt. Ka jagavad mitu kooli sageli ühte õpetajat. Kullamaa keskkool leidis suve jooksul nii matemaatika- kui ka kehalise kasvatuse ja klassiõpetaja. Endine klassiõpetaja alustas tööd õppe- ja arendusjuhina. Noarootsi kool ja gümnaasium otsivad koos matemaatikaõpetajat. Lõppenud konkursile laekus kaks avaldust: üks kandideerijatest soovis õpetada vene, teine inglise keeles. Koolid jätkavad gümnaasiumi direktori Laine Belovasi sõnul uue matemaatikaõpetaja otsimist.

Taebla 1. klass on lapsi tuubil täis

[caption id="attachment_329636" align="alignnone" width="2000"] Taebla kooli õppejuhi Kersti Lõhmuse sõnul ei jää tänavusügisene 24 lapsega 1. klass viimaseks suureks. Paarikümmet last on oodata ka 2022. aasta sügisel. Foto: Urmas Lauri[/caption] Sügisest läheb Taebla kooli 1. klassi 24 last, klassiruumid aga on ette nähtud 16 lapsele. Taebla kooli direktor Jaanus Mägi ütles Lääne Elule, et heal juhul õnnestuks tal ühte klassiruumi pressida 18 last. „Kui 24 panna, siis ei pääse liikuma lapsed ega õpetaja,” ütles Mägi. Tuttuues, poolteist aastat tagasi avatud koolimajas ruumi justnagu oleks, aga ei ole ka. Kool on ehitatud 144 lapsele, õpilasi on seal tänavu 116, aga klassiruumid on väikesed. 2021. aasta 1. klass pole midagi era- ega ühekordset. Taebla kooli õppejuht Kersti Lõhmus ütles, et ka 2022 sügise prognoos näitab 18–20 last 1. klassi. „Ka Taebla lasteaed kasvab,” ütles Lõhmus. „Taebla on koht, kuhu kolitakse.”

Põhikooli eksamite lahtisidumine lõpetamisest tekitab koolijuhtides vastakaid tundeid

[caption id="attachment_324527" align="alignnone" width="2000"] Läinud kevadel tegid riigieksameid ainult gümnasistid ja sedagi tavapärastest hiljem. Foto: Magnus Jakob Epkin[/caption] Haridus- ja teadusministeerium on sel aastal plaaninud, et põhikooli lõpueksamid küll toimuvad, kuid nende tulemus ei mõjuta kooli lõpetamist ja lõputunnistusele kantakse hinde asemel protsent. Läänemaa koolijuhid suhtuvad haridusministeeriumi kavasse erinevalt. Oru kooli direktor Andres Kampmann ütles, et tema on ammu selle poolt, et olulised võiksid olla pigem gümnaasiumi sisseastumiseksamid, mitte põhikooli lõpueksami tulemused. „Tähtis on sisseastumine, mitte väljaastumine. Kinno minnes ostame ju ka sisenedes pileti, mitte ei pea saalist väljudes maksma,” ütles Kampmann. Kampmanni sõnul tuleb ka 9. klassi lõpetades teha teadmisi kontrollivaid töid. Pigem näeb ta, et põhikooli lõpus oleks tasemetöö, nagu on ka 3. ja 6. klassi lõpus. Need annavad tema sõnul nii kooli pidajale kui ka ministeeriumile tagasisidet õppekava ja õpetamise kohta ja selle järgi saab õppekava paremaks muuta.

Risti kool saab päikeseelektrijaama

[caption id="attachment_317650" align="alignnone" width="2000"] Risti kool saab päikeseelektrijaama. Foto: Lääne-Nigula vald[/caption] Risti kool saab päikesepaneelid, mis hakkavad uuel aastal tööle. Lääne-Nigula vallavanema Mikk Lõhmuse sõnul on tööd graafikus ja päikesepaneelid saavad paigaldatud aasta lõpuks.

Lääne-Nigula koolid jagasid laiali 500 toidupakki

Sel nädalal said toidupaki kõigi Lääne-Nigula valla koolide õpilased, sest vallavalitsus otsustas kasutusele võtta raha, mille riik koolilõuna jaoks on eraldanud. Risti kooli kokaabi Urve Eesmaa tööpäev algas eile enne kella poolt kaheksat, et panna kokku 42 moonapakki ja need keskpäeval söökla trepi pealt laiali jagada. „Just tegin väikese pausi, keetsin vaarikavarreteed, et end natuke kosutada,” ütles Eesmaa veidi enne keskpäeva Lääne Elule. Kooli ringtrepp sobis eriolukorra reeglite täitmiseks nagu valatult – tuled ühelt poolt üles, saad toidupaki kätte ja lähed teiselt poolt alla. „Eile tellisin kauba, täna jagame kahe satsiga laiali,” ütles Eesmaa. Teine jagamiskord oli õhtul kella kuuest kaheksani.

Ristil töötab eelkool

[caption id="attachment_270062" align="alignnone" width="6000"] Risti kooli algklasside õpetaja Avika Maisalu näitas lastele, et tunnis tuleb vaikselt kuulata. Arvo Tarmula[/caption] Neljapäeva hommikud on Risti lasteaia 6–7aastaste laste jaoks tavapärasest erinevad, sest siis jalutavad nad lasteaiast koolimajja, et end 1. septembriks ette valmistada. Ristil on eelkool juba mitmendat aastat. Lasteaialapsed veedavad veebruarist mai lõpuni iga nädal ühe hommikupooliku koolimajas. Nad ei käi seal niisama lustimas, vaid õpetaja käe all tundides koolikorraga harjumas.

Lääne-Nigula vallavalitsus pitsitab koole

[caption id="attachment_266355" align="aligncenter" width="1280"] Martna kooli õpetaja Aili Karell annab korraga loodusõpetust 3. ja 4. klassi lastele. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula vallavalitsus töötab välja ühist koolipidamise korda, mis hoiaks kokku raha ja vähendaks õpetajate koormust. Eriti valusalt puudutaks uus kord väikekoole, mis on seni just nagu üle jõu elanud – õpetanud kõiki klasse eraldi. Raha napib, et igale klassile oma õpetaja palgata. Tõsi, kokkuhoiupoliitika on koolidesse jõudnud juba varem. Martna koolis õpivad koos 3. ja 4. klass, kokku 13 last. Eraldi neid õpetada oleks liiga kulukas. Neljapäeval hommikul käis Lääne Elu nende loodusõpetuse tunnis. 3. klassi lapsed istusid akna all ja nohistasid töövihikute kohal – õppisid ilmakaari ja leppemärke. Õpetaja Aili Karell selgitas samal ajal ukse all õppivale 4. klassile inimese sisemust. „See on peensool. Ja see on siin magu,” kordas ta ühe lapse juurest teise juurde astudes, vaatas siis murelikult üht hädalist, kes ilmakaartest aru ei saanud, ja rahustas: „Ära muretse, ma kohe tulen!” Siis lõi ta käed puusa ja tegi kõvemat häält. „Nii! Neljas klass töötab nüüd iseseisvalt!” hüüatas ta ja sammus 3. klassi juurde. „Siin põhja pool ei ole ju metsa. Mets on lõuna pool,” sõnas ta ja pani näpu töövihikusse. „Sa pead maha tõmbama!” Niimoodi liittunnid käivadki – erinevad teemad, erinevas vanuses lapsed, aga üks õpetaja.