7.2 C
Haapsalu
Laupäev, 15. juuni 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Tiina puusalu

Silt: tiina puusalu

Lääne-Nigula paneb ühe direktori juhtima kahte kooli

Lääne-Nigula plaanib uuest õppeaastast viia Risti ja Kullamaa ning Palivere ja Martna koolid ühtse juhtimise alla, koolijuhtide jaoks asi veel selge pole. „Töö koolides selles suunas käib,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa. Plaani järgi hakkaks sügisest Kullamaa ja Risti kooli juhtima senine Kullamaa kooli direktor Kaidi Uueda ning Martna ja Palivere kooli senine Martna kooli direktor Kädly Künnap. Risti kooli direktor Tiina Puusalu ja Palivere kooli direktor Karin Rand on teatanud vallavalitsusele lahkumisest. Randmaa kinnitas, et ka koolide direktorid on pidanud ühtset juhtimist mõistlikuks ja jõukohaseks.

Ministeeriumi nõue tekitab Läänemaal keelte Paabeli

[caption id="attachment_395415" align="alignnone" width="2000"] Uuemõisa algkooli 5. klassi lapsed saavad valida, kas hakata tuleval aastal õppima vene või mõnda teist, tõenäoliselt saksa keelt. Foto: Malle-Liisa[/caption] Sügisest rakenduv nõue õpetada alg- ja põhikoolides vähemalt kolme võõrkeelt tekitab kohalikele omavalitsustele kümneid tuhandeid eurosid lisakulu, mida riik kinni ei maksa. 1. septembrist hakkab üheksast Risti kooli 6. klassi lapsest viis õppima vene, neli hispaania keelt. „Arvasime, et vene keelt ei valita, aga üle poole valis,“ ütles Risti kooli direktor Tiina Puusalu Lääne Elule. Seni on Risti kooli lapsed õppinud 3. klassist A-keelena inglise ja 6. klassist B-keelena vene keelt. Nii see Läänemaal ja ka mujal Eesti koolides valdavalt ongi olnud – kaks keelt, inglise ja vene. Sügisest peab õpetatavaid keeli olema kolm. Murdmaks „vene keele hegemooniat“ koolides, otsustas haridus- ja teadusministeerium, et koolides tuleb õpetada vähemalt kahte B-keelt. Koolijuhtideni jõudis korraldus veebruari lõpus – kuus kuud enne uue kooliaasta algust. Ministeerium soovitab paindlikkust – leida kasvõi internetist sobiv õppekirjandus. Kui koolid on väikesed, siis moodustada keelerühmad mitme kooli peale kokku. Jagada õpetajaid. „See on jama!“ põrutas üle 30 aasta Taebla kooli juhtinud Jaanus Mägi. „See pole mingi asi! Selle peale võib ainult ministeeriumi laua taga tulla!“

Tiina Puusalu: kui hing läheb rasva

[caption id="attachment_380220" align="alignnone" width="2000"] koolijuht, TÜ usuteaduskonna magistrant Tiina Puusalu[/caption] Oskar Lutsu „Kevades“ nõuab Köster õpilastelt, et nad oma hinge eest hoolt kannaksid. Kas nood külalapsed päris täpselt adusid, mida see hinge eest hoolt kandmine täpsemalt tähendab? Küllap aimasid vaid üldjoontes, et „Väike katekismus“ tuleb selleks tarbeks läbi lugeda ja mõnda kohta sest teosest ehk osata ka peast üles ütelda. Hinge eest tuli hoolt kanda ikka pigem köstri rõõmuks ja rahuloluks kui enese tarbeks. Tänapäeva tavakooli õpilane hinge eest hoolt kandma ei pea. Köstrid hoitakse targu koolist eemal ja kodud püüavad pakkuda lastele kõike, mida nende hing vaid ihaldab. Nüüdisaja tarbimisühiskonna hing ihaldab uut ja kallimat nutiseadet, uut ja võimsamat autot, võimalikult vaevavaba elu, võimalikult vähe vaimseid ja füüsilisi pingutusi.

Kooliaasta algab, õpetajaid napib, kuid saadakse hakkama

[caption id="attachment_372517" align="alignnone" width="2000"] Matemaatikatund Virtsu koolis. Uueks õppeaastaks otsitakse uut õpetajat. Foto: Urmas Lauri[/caption] Läänemaal, nii Lääne-Nigula vallas, Haapsalus kui ka Vormsil, samuti Lääneranna vallas on tühjad õpetajakohad kas täitunud või käivad veel viimased konkursid. Nii mõneski koolis on suudetud pensionile või mujale läinud õpetajast vabaksjäänud tunnid täita oma maja õpetajaskonna arvelt. Ka jagavad mitu kooli sageli ühte õpetajat. Kullamaa keskkool leidis suve jooksul nii matemaatika- kui ka kehalise kasvatuse ja klassiõpetaja. Endine klassiõpetaja alustas tööd õppe- ja arendusjuhina. Noarootsi kool ja gümnaasium otsivad koos matemaatikaõpetajat. Lõppenud konkursile laekus kaks avaldust: üks kandideerijatest soovis õpetada vene, teine inglise keeles. Koolid jätkavad gümnaasiumi direktori Laine Belovasi sõnul uue matemaatikaõpetaja otsimist.

Taebla 1. klass on lapsi tuubil täis

[caption id="attachment_329636" align="alignnone" width="2000"] Taebla kooli õppejuhi Kersti Lõhmuse sõnul ei jää tänavusügisene 24 lapsega 1. klass viimaseks suureks. Paarikümmet last on oodata ka 2022. aasta sügisel. Foto: Urmas Lauri[/caption] Sügisest läheb Taebla kooli 1. klassi 24 last, klassiruumid aga on ette nähtud 16 lapsele. Taebla kooli direktor Jaanus Mägi ütles Lääne Elule, et heal juhul õnnestuks tal ühte klassiruumi pressida 18 last. „Kui 24 panna, siis ei pääse liikuma lapsed ega õpetaja,” ütles Mägi. Tuttuues, poolteist aastat tagasi avatud koolimajas ruumi justnagu oleks, aga ei ole ka. Kool on ehitatud 144 lapsele, õpilasi on seal tänavu 116, aga klassiruumid on väikesed. 2021. aasta 1. klass pole midagi era- ega ühekordset. Taebla kooli õppejuht Kersti Lõhmus ütles, et ka 2022 sügise prognoos näitab 18–20 last 1. klassi. „Ka Taebla lasteaed kasvab,” ütles Lõhmus. „Taebla on koht, kuhu kolitakse.”

Põhikooli eksamite lahtisidumine lõpetamisest tekitab koolijuhtides vastakaid tundeid

[caption id="attachment_324527" align="alignnone" width="2000"] Läinud kevadel tegid riigieksameid ainult gümnasistid ja sedagi tavapärastest hiljem. Foto: Magnus Jakob Epkin[/caption] Haridus- ja teadusministeerium on sel aastal plaaninud, et põhikooli lõpueksamid küll toimuvad, kuid nende tulemus ei mõjuta kooli lõpetamist ja lõputunnistusele kantakse hinde asemel protsent. Läänemaa koolijuhid suhtuvad haridusministeeriumi kavasse erinevalt. Oru kooli direktor Andres Kampmann ütles, et tema on ammu selle poolt, et olulised võiksid olla pigem gümnaasiumi sisseastumiseksamid, mitte põhikooli lõpueksami tulemused. „Tähtis on sisseastumine, mitte väljaastumine. Kinno minnes ostame ju ka sisenedes pileti, mitte ei pea saalist väljudes maksma,” ütles Kampmann. Kampmanni sõnul tuleb ka 9. klassi lõpetades teha teadmisi kontrollivaid töid. Pigem näeb ta, et põhikooli lõpus oleks tasemetöö, nagu on ka 3. ja 6. klassi lõpus. Need annavad tema sõnul nii kooli pidajale kui ka ministeeriumile tagasisidet õppekava ja õpetamise kohta ja selle järgi saab õppekava paremaks muuta.

Risti kool saab päikeseelektrijaama

[caption id="attachment_317650" align="alignnone" width="2000"] Risti kool saab päikeseelektrijaama. Foto: Lääne-Nigula vald[/caption] Risti kool saab päikesepaneelid, mis hakkavad uuel aastal tööle. Lääne-Nigula vallavanema Mikk Lõhmuse sõnul on tööd graafikus ja päikesepaneelid saavad paigaldatud aasta lõpuks.

Lääne-Nigula koolid jagasid laiali 500 toidupakki

Sel nädalal said toidupaki kõigi Lääne-Nigula valla koolide õpilased, sest vallavalitsus otsustas kasutusele võtta raha, mille riik koolilõuna jaoks on eraldanud. Risti kooli kokaabi Urve Eesmaa tööpäev algas eile enne kella poolt kaheksat, et panna kokku 42 moonapakki ja need keskpäeval söökla trepi pealt laiali jagada. „Just tegin väikese pausi, keetsin vaarikavarreteed, et end natuke kosutada,” ütles Eesmaa veidi enne keskpäeva Lääne Elule. Kooli ringtrepp sobis eriolukorra reeglite täitmiseks nagu valatult – tuled ühelt poolt üles, saad toidupaki kätte ja lähed teiselt poolt alla. „Eile tellisin kauba, täna jagame kahe satsiga laiali,” ütles Eesmaa. Teine jagamiskord oli õhtul kella kuuest kaheksani.