0

Läänlased osalesid jooksusarjas Eesti vabariik 100

100x10 000 m, Lauri Luik annab teatepulga üle ja Indrek Ilumäele. Foto: erakogu
100×10 000 m, Lauri Luik annab teatepulga üle ja Indrek Ilumäele. Luik läbis maa ajaga 36.25. Foto: erakogu

Sel suvel korraldatakse maratonide sarjas Eesti vabariik 100 mitu jooksu. 30. juunil püstitati Kadriori staadionil uus Guinnessi rekord 100×10 000 m jooksus.

Ots tehti lahti Pärnus 22. juunil, kus joosti nii maratoni kui poolmaratoni distantsidel. Maratoni lõpetas 241 jooksjat, poolmaratoni 416 jooksjat. Osalesid seitsme riigi sportlased. Jooksjaid ilm ei hellitanud, puhus kuni 15 m/s tuul, mis langetas õhutemperatuuri alla kuue kraadi. Vastutuule otsal tekkis takistav tuulemüür, kus mõnel kergemal mehel tekkis isegi rakusi edasiliikumisega, kuid lõppkokkuvõttes oli üllatavalt vähe katkestajaid, võib-olla mõnekümne ringis.

Maratoni võitis inglane Jonathan Rosenbrier ajaga 2:27.16, poolmaratoni Eesti paremikku kuuluv pärnakas Vahur Mäe ajaga 1:12.22.

Läänlaste parimad olid maratonis Andres Sults ajaga 3:13.57, mis andis 15. koha, poolmaratonis Heigo ja Krista Hein aegadega vastavalt 1:31.39 ja 1:56.56. Heigo Hein saavutas 31. koha, Krista naiste hulgas 48. koha 162 lõpetanud naise hulgas

Eesti vabariik 100 toimunud staadionijooksude sarja 3. etapil 27. juunil Kohilas sai 800 m jooksus väga korraliku ajaga 2.05,94 30-39 vanuseklassis II koha Lauri Tanner.

Ürituste sari jätkus 30. juunil Kadrioru staadionil, kus starditi õhtul kell üheksa üritamaks püstitada Guinnessi 100×10 000 m teatejooksu rekordit. Tipptulemus kuulub Suurbritannia kuninglikule õhuväele tulemusega 64:58.12.

Eesti meeskond koosnes peale jooksjate suures osas teiste alade tipptegijatest. Näiteks jooksid taliolümpiamängudel osalenud suusatajad Raido Ränkel, Karel Tammjärv ja Andreas Veerpalu, sõudjates jooksid Allan Raja ja Jüri Jaanson.

Teatejooksu viimast etappi jooksis taliolümpiamängudel ühisstardis neljanda koha saavutanud kiiruisutaja Saskia Alusalu.

Kokkuvõttes sündiski uus Guinnessi rekord ajaga 61:36.06.

Parima ajaga läbis distantsi hooaja Eesti 3. jooksja Raido Mittt saades ajaks 31.37. Paremuselt teine oli Raivo Alla ajaga 31.49, kolmas Euroopa MV orienteerumises 4. koha saavutanud Kenny Kivikas, kes sai ajaks 32.35. Üllatavalt head olid ka Team Haanja suusatajad, kelledest parimana Raido Ränkel näitas võistluste viiendat aega 32.49.
Läänlasest jooksis Lauri Luik, kes läbis maa ajaga 36.25.

Peale Guinnessi rekordi oli jooksu eesmärk populariseerida staadionijooksu.

Eks korraldajate jaoks oli see küllalt keeruline ülesanne, arvestada tuli kõiki tekkida võivaid ettenägematud probleeme. Et palavust vältida, otsustati joosta öösel. Palavus siiski ei kimbutanud, küll väikesed vihmasabinad. Ega õhu temperatuurgi väga kõrge olnud.

Meenus 1998. aasta, kui jõudsime Guinnessi rekordini 100×1000 m teatekäimises alles kolmandal katsel. Kuigi alati oli kõik hoolikalt läbi mõeldud, tekkisid alati mingid probleemid, peamiselt siiski võistlejatega, kes kokkuleppest kinni ei pidanud ja õigeaegselt kohale ei jõudnud. Viimases katseks oli piisavalt varuvõistlejaid, kuid ka tookord läksid kõik varuvõistlejad käiku.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz