Täna toimus Kullamaal kunsti- ja muusikapidu „Helisev Kullamaa“, mis seekord oli pühendatud Rudolf Tobiase 145. sünniaastapäevale.
Tobiast meenutati nii sõnas kui ka muusikas. Esimesena kõneles Hiiumaa muuseumi teadusdirektor Helgi Põllo, kes rääkis Tobiase lapsepõlveeast Hiiumaal. Toona peeti tema sõnul Hiiumaad jumalast unustatud maaks, olid ikaldusaastad ja kõigil, kellel vähegi võimalik, läksid Hiiumaalt ära. Tobias sündis Käina kandis köstripere teise pojana.
Põllo tõi Tobiase lapsepõlvest välja seiga, kui noor Tobias jooksis ema juurde ja küsis: „Kas need lambad ei saaks veidi vait olla, nad segavad mul komponeerida.“
Tobiase Hiiumaa-põli jäi lühikeseks, sest juba aastal 1885 kolis nende pere Hiiumaalt Läänemaale.
Hiiumaa-aegsest perioodist on säilinud aga 9aastase Tobiase paar heliloomingut. Neid kandis Kullamaal ette Haapsalust pärit Käina muusikapedagoog Olesja Voronjuk. „Üllatusin, kuidas üks üheksa-aastane laps on nii sügavalt mõelnud,“ ütles Voronjuk.
Tolleaegset Tobiase loomingut on vähe säilinud. 9aastase Tobiase looming, mida Voronjuk ette kandis, ei ole veel trükitudki. Ta mängis Tobiase isa Johannes Tobiase üleskirjutatud käsikirjalistelt nooditelt. Tobias oli need kirjutatud koduorelile, kuid neid on võimalik mängida ka klaveril. Helilooja lapsepõlvelooming on Voronjuki sõnul tugevate Bachi-sugemetega. Voronjuk mängis Kullamaa kuulajatele teisigi Tobiase loodud muusikapalu. Näiteks seeriast 10 klaveripala lastele, mis on inspireeritud Hiiumaa loodusest, lugu „Pastoraal“.
Järgmisena luges vabakutseline näitleja, laulja ja saatejuht Jüri Aarma ette Tobiase kirju Saksamaalt kodumaale. „Põhiliselt õhkub kogu raamatust häda. Ma ei tea, et Olav Ehala oleks kunagi nii suures hädas olnud. Ma ei tea, et Rein Rannap oleks olnud nii hädine. Ma ei tea, et Erki-Sven Tüür oleks olnud nii hädas,“ rääkis Aarma kirjade lugemise sissejuhatuseks.
Palju kirju kirjutas Tobias Karl Eduard Söödile. „Vaene Sööt, ta ilmselt iga kord ohkas, kui sai Berliinist või Leipzigist järjekordse kirja, sest oli ette teada, mida see kiri sisaldab,“ kirjeldas Aarma kirjade sisu.
Kirjadest kõlas pidev rahapuudus. Tobias palus ikka ja jälle, et Sööt küsiks erinevatest kohtadest talle raha ja selle siis talle Saksamaale saadaks või annaks parasjagu Eestis oleva abikaasa kätte. Aarma luges ette ka kirju isale ja õdedele. Näiteks mõnes kirjas rääkis Tobias, et pidi kolima, sest naabrite klaverimäng segas.
„Geeniuste elu ei ole kerge, sest maailm ei ole nende jaoks loodud, nad on oma ajast ees,“ ütles Aarma.
Rahvusooper Estonia harfisolist Eda Peäske rääkis aga hoopis Rudolf Tobiase tütrest Silvia Tobiasest, kelle sünnist möödub tänavu 110 aastat. Silviast sai harfimängija ema soovitusel, isa ei pidanud harfist midagi. Berliinis hariduse saanud Silvia jõudis olla ka Türgi sümfooniaorkestris ainuke naine. Peäske peamiselt mängis harfil ja ka tutvustas pilli, sest enamasti tullakse pärast pillimängimist temalt ikka pilli kohta täpsemalt uurima.
Päeva lõpetas Kullamaa kirikus esinenud Eesti riikliku sümfooniaorkestri trompetisolist Indrek Vau ja orelikunstnik Tiit Kiik.
