Linnavalitsus viis keskkonnaametnikud metsa raiesmikke vaatama

Haapsalu linnavalitsus viis täna kaks väikebussi täit rahvast endise Ridala valla maadele raielankidele, et saada selgust, kas rahvast häirivad lageraied on olnud õigustatud ja kas neid on võimalik edaspidi vältida.

“Kogukond algatas mais arutelu metsa üle. Et see ei jääks ainult kabinetiseinte vahele, otsustasime teha ringsõidu, kuhu kutsusime keskkonnaministeeriumi, keskkonnaameti, RMK, erametsaühistu esindajad ja eraisikud ka, kellele see teema korda läheb,” selgitas Haapsalu aselinnapea Helen Rammu. Metsaühistu esindaja kohale ei jõudnud, kuid RMK ja keskkonnaamet olid kohal.

Esimene peatus tehti juba Uuemõisa taga veidi pärast raudteeületuskohta Espre teel. “See oli Ridala valla üks viimaseid suuri investeeringuid saada see tee musta katte alla. Siia oli seda vaja. Aga siin on 8 tonni piirang ja see tee ei kannata suurtes kogustes metsaveoautosid,” ütles Haapsalu linnavalitsuse ametnik Ailar Ladva. “Kui poleks musta katet, oleks kruusatee uuesti ära pinnanud, aga nüüd ei teagi. Iga aasta me ise ei jõua seda mustkatet uuesti korda teha.”

RMK Läänemaa metsaülem Tanel Ehrpais rääkis, et kuna sel talvel tuli järsku kõva külm, oli ka tavalisest intensiivsem metsategu. Mahavõetud puit tuleb kiiresti metsast välja saada ja metsaeveoautod on ise juba väga rasked. Load metsaeveoks olid võetud.

Rammu hinnangul peaks RMK linna toetama selle tee kordategemisel.

Enne Haeskat on mitmes kohas tee ääres lageraiet tehtud ja on metsa, mis müüdud eraomanikele ja võetakse lähiajal maha. “Sõidan mitu korda päevas Haeska ja Ridala kooli vahet. Kümme aastat tagasi oli siin 90 protsenti metsa, tee ääres, nüüd jääb võib-olla 15 protsenti, rääkis Haeska elanik Miranda Klay.

Hollandist pärit Klay sõnul on Lääne-Euroopa turistid šokeeritud, kui teel Matsallu näevad bussiaknast vahetult enne rahvusparki sellist lageraiet.

Rammu ütles, et RMK võiks kogukonnale vastu tulla ja jätta kasvõi tee või külade äärde metsa püsti.

Viimane peatus oli Valgeväljal, kus RMK võttis tänavu kevadel tee ääres maha Ridala üldplaneeringus rohealaks määratud metsa.

Ehrpaisi sõnul ei olnud maa-ameti kaardikihtidel mingit infot selle kohta, et omavalitsuse jaoks väärib see mets erikohtlemist. Keskkonnaamet andis raieks loa, sest tegemist ei olnud nö kõva piiranguga, vaid “pehmega” – oli kirjas, et erandolukorras võib seda raiuda. See, milliste erandolukordadega seda teha, oli jäetud täpsustamata.

“Meil oli Harkus juhtum, kus lähtusime üldplaneeringust ja maaomanik kaebas pärast meid kui metsateatise esitajat kohtusse. Siiani käime kohtus,” ütles keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverk.

“Pärast käisime kõik sellised planeeringud käsitsi läbi ja kirjutasime välja, kus on “”kõvad” piirangud, kus “pehmed” ehk tingimuslikud. Me lihtsalt ei saa nende kõigi pärast kohtus käima hakata,” ütles ta.

Rammu sõnul jäeti eriolukorra võimalus planeeringusse pidades silmas võimalust, et metsast käib üle tulekahju või murrab torm puud maha.

Ehrpaisi sõnul arvestab RMK kindlasti kogukonna pandud planeeringu piirangutega.

Etverk ja ameti Lääne regiooni metsanduse juhtivspetsialist Jaanus Nilp pakkusid, et metsa puudutava osa võiks ära täpsustada juba praeguses üldplaneeringus. Selleks peaks linnavalitsus neile välja pakkuma täpsemad soovid konkreetsete alade kohta ja nemad aitavad paika panna, mis tingimused peavad kehtima, et neid soove järgitaks.