“Nii mastaapselt pole varem Eestis laiapindse riigikaitse toimimist rakendatud, väga tähtis on, et suudame oma kindla heidutustegevusega suuta vastast oma plaane muutma,“ ütles Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili. „Siilile ootame osalema kõiki kaitseliitlasi, et koos kaitseväelaste, politseinike, liitlaste ja teistega näidata: iga okas loeb!”
Kaitseliidu ülema sõnul on suurõppus Siil Kaitseliidu juubeliaasta vääriline tähtsündmus, mis peab nii kaitseliitlastele endile, meie ühiskonnale, liitlastele ja partneritele, aga ka võimalikule vastasele andma kindla sõnumi, et võtame oma riigi kaitset väga tõsiselt, edastas Kaitseliidu pressiesindaja.
2.–14. maini peetav, kogu Eestit hõlmav ja Kagu-Eestis ning Põhja-Lätis tipnev õppus Siil on läbi ajaloo Eesti suurim õppus, mis toob kokku enam kui 15 000 kaitseliitlast-naiskodukaitsjat, kaitseväelast, liitlast, politseinikku ja päästetöötajat.
Õppus on jagatud kahte etappi: 6. maini kestva esimese etapi jooksul moodustatakse Kaitseliidu ja kaitseväe üksused ning saavutatakse lahinguvalmidus.
Kaitseliidu kergejalaväekompaniid ja korrakaitseüksused harjutavad koos politsei- ja piirivalveametiga sisejulgeoleku ülesannete täitmist, sealhulgas Naiskodukaitse toel elanikkonna evakuatsiooni läbi viimist. Rannikul ja saartel harjutatakse ka rannikukaitset.
Õppuse esimese etapi tegevused toimuvad peamiselt 5. ja 6. mail avalikus ruumis tagamaks tegevuste võimalikku reaalset läbiviimist.
Õppuse teine ehk õppelahingute etapp kestab 7. maist 13. maini peamiselt Võru-, Põlva- ja Valgamaal ning Põhja-Lätis, mil 2. jalaväebrigaad koos liitlaste ning partnerite üksustega harjutab koostegutsemist vastast mängiva 1. jalaväebrigaadi ning NATO lahingugrupi üksuste vastu. Siilil osalevad üksused Ühendkuningriigist, USA-st, Taanist, Saksamaalt, Poolast, Prantsusmaalt, Lätist, Leedust, Belgiast, Kanadast, Soomest, Rootsist, Gruusiast, Ukrainast ja Iirimaalt.
Eelmine suurõppus Siil peeti 2015. aasta mai esimeses pooles, mil kaitseväe seni suurimast õppusest võttis osa üle 13 000 reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija, tegevväelase ja liitlasriikide kaitseväelase.
