Pühapäeval Linnamäel avatud külakeskus näitab hästi, kui oluline on kool kogukonnale. Kui Linnamäel oleks külakeskuse puhul tegemist olnud mõne lihtsalt uue ja ilusa majaga, kas oleks siis huvi ja rõõm selle valmimise üle nii suur ja siiras olnud kui nüüd? Kas inimesi rõõmustas rohkem see, et Linnamäe sai külakeskuse, või see, et korda sai kakskümmend aastat keset küla tühjana seisnud vana koolimaja? Kindlasti see viimane.
Aja jooksul saab sageli just koolist inimeste ühendaja. Kui vast lõpetanutena kibeletakse maailma avastama, siis vanemaks saades muutub kooliaeg järjest väärtuslikumaks. Küllap on see lapsepõlve- ja noorusaja nostalgia, mis paneb vilistlasi oma kooli kordategemiseks raha annetama, praegustele õpilastele stipendiumi looma või muudmoodi oma vana kooli toetama, aga mitte ainult.
Kool on üks neid kohti, kust saab alguse kogukond, vähemalt annab see võimaluse kogukonnaks kasvada. Kool on koht, kus veedetakse koos aastaid. Just kooliaegsed sidemed ühendavad sageli ka aastakümneid hiljem. Seda isegi juhul, kui ühes klassis ei käidud, sest ühine maja ja ühised õpetajad seovad ikka.
Kogukonnad muutuvad pärast haldusreformi järjest olulisemaks, sest mida suurem omavalitsus, seda rohkem tuleb kogukondadel pingutada, et suurelt laualt raasukesi ka neile pudeneks. Pakkuma ei tule enamasti keegi. Linnamäe on üks näide sellest, et ühte hoides saab ka ise väga palju ära teha. Linnamäel on muidugi selle võrra lihtsam, et leidus ettevõtja Koit Uus, kes lubas viis aastat panustada kohaliku kogukonna arendamisse ja kogukonnale oluliste asjade kordategemisse. Mõnel teisel kogukonnal tuleb võibolla ise rohkem pingutada. Aga ka Oru kant ei saa loorberitele puhkama jääda, sest viis aastat möödub kiiresti ja pärast seda tuleb ikkagi ise hakkama saada.
